Category

Komplikatsioonid

Category

Kodussünnitus kui valikuvõimalus

Sünnitamist kui inimese paljunemise viisi on tuhandeid aastaid kestnud arengu jooksul lihvitud just niisuguseks, nagu see praegu on. Usun, et looduse valitud rada on parim ning seda on üsna raske täiustada. Läbi aegade on sünnitusega olnud seotud erinevad tabud ja moed. Kuid tsivilisatsiooni katsed sünnitamist kuidagi „parandada” on üksteise järel läbi kukkunud. Need on osutunud kõlbmatuks kui ebatõhusad või isegi ohtlikud kas emale või lapsele. Sünnitusprotsessi käivitumist ja toimumist juhivad hormoonid, mis tekivad ajus. Selleks, et hormoonid saaksid loomulikult toimida ja sünnitus sujuks, vajab sünnitav naine sobivat keskkonda. Sünnitav naine vajab intiimset ja turvalist paika ning abiks inimest, keda ta usaldab ja tunneb. Pingevabas seisundis ja turvalises ümbruses tuleb naine sünnitusega ise instinktiivselt toime. Kõik see on väga oluline ka lapsele, kuna sünnikogemus mõjutab kogu tema edasist elu. Ämmaemand on normaalsünnituse ja raseduse spetsialist Meil ollakse harjunud sünnitusabi just naistearstide-günekoloogidega seostama. Sageli ei teagi last ootav naine, et naistearsti ukse…

Plaaniline ja erakorraline keisrilõige

On olemas kahte sorti keisrilõiget. Plaaniline keiser tähendab, et keisrilõige tehakse enne kui sünnitustegevus jõuab alata, erakorraline keiser tehakse tavaliselt siis, kui sünnitustegevus on alanud ning selle jooksul ilmnevad teatud komplikatsioonid. Keisrilõike vajalikkust arutatakse alati patsiendiga. Arst võib soovitada plaanilist keisrit kui: • Sul on raskekujuline preeklampsia, mis ohustab nii sinu kui beebi tervist • Põed haigust, nõuab suure pingutuse ja stressi vältimist • Sa ootad kolmikuid või isegi nelikuid • Platsenta asub emakaelas ja muudab vaginaalse sünnitamise võimatuks • Beebi on kõhus risti ja tema asendit ei saa muuta • Beebi on sünnitusteede läbimiseks liiga suur • Beebi on tuharseisus. Kas kõik tuharseisus beebid peaksid sündima keisri teel, on vaieldav. Mõned arstid eelistavad beebi raseduse lõpus õigesse asendisse pöörata või anda emale võimalus proovida ise sünnitada. Kui su beebi on tuharseisus, räägi oma arsti või ämmaemandaga, kuidas sa sünnitada sooviksid. Kumb variant beebi jaoks kõige ohutum on, pole seni…

Tangide ja vaakumpumbaga aidatud sünnitus

Kui sünnitus ei kulge alati nii kui peaks, tuleb arstidel ja ämmaemandatel beebi sündimist tehniliste vahendite näiteks tangide või vaakumpumbaga aidata. Uuringute kohaselt on naise jaoks vaakumsünnitus palju valutum valik kui tangid. Beebi jaoks pole eriti vahet – nii vaakumi kui tangidega kaasnevad teatud minimaalsed riskid. Tangid Tangid näevad välja kui suured terasest salatilusikad. Enne, kui need saab beebi pea ümber panna, peab arst tupeava suurendamiseks tegema lahklihalõike. Eelneva epiduraali korral sa seda ei tunne. Kui sa seda aga palunud pole, tehakse sulle kohalik tuimestus. Tangid koosnevad kahest osast – kõigepealt asetab arst õrnalt ümber beebi pea esimese poole, seejärel teise. Kui tangid on paigas, tuleb nad libisemise vältimiseks ära fikseerida. Järgmise tuhuga palutakse sul pressida ja arst tõmbab beebi välja. Pärast sündi Nii kui beebi on sündinud, tangid eemaldatakse ning arst vaatab lapse üle. Kui kõik on korras, antakse ta sulle kohe üle. Riskid Üldjuhul on tangidega ilmale aidatud beebid terved. Kuid sellele…

Sünnitusjärgne verekaotus

Verekaotus pole miski, millest sünnitusega seoses tahaks mõelda. Statistika kohaselt pole 95 protsendil sünnitajatest sellega probleeme, ent siiski on oluline teada, mis seda põhjustada võib ning konsulteerida arsti või ämmaemandaga. Sünnitusjärgseks verekaotuseks peetakse rohkem kui 500 ml vere kaotust sünnitusele järgnevatel hetkedel. Kui keskmise, iseenesliku vaginaalsünnitusega kaotab naine umbes 500 ml verd, siis keisrilõike puhul tõuseb kaotus 800-1000 ml. 24 tunni jooksul pärast sünnitust esinevat verekaotust nimetatakse primaarseks, pärast 24 tundi sekundaarseks. Verekaotuse tekkimise tõenäosust suurendavad järgmised riskitegurid: • mitmikrasedus • suurekaaluline laps • ülekantud rasedus • sünnituse stimulatsioon oksütotsiiniga • üldnarkoos • platsenta eesasetus • platsenta irdumine • magneesiumsulfaadi infusioon Enamikel juhtudel on verejooksu põhjuseks emakasisese rõhu puudumine, mille korral ei tõmbu emakas verejooksu peatamiseks piisavalt kokku. Teiste põhjustena on täheldatud ka emakasse jäänud platsenta tükke, sünnitusteede traumasid (rebendeid ja haavandeid) ja klompide teket. Verejooksu peatamiseks on mitmeid meetodeid, mille kasutamine sõltub verekaotuse põhjustest: • emaka masseerimine • alaspidi lamamine, nii et jalad on südamest kõrgemal • hapnikku andmine • ravimid…

Keisrilõike riskid ja tüsistused

Millised on keisrilõike riskid ja tüsistused? Operatsiooniriskid ja -tüsistused on seotud suurema verekaotusega kui vaginaalse sünnituse puhul tavaliselt, operatsiooniaegsete naaberorganite vigastustega jne. Narkoosiriskid on enamasti seotud reaktsioonidega keisrilõikel kasutatavatele ravimitele. Tõestatud on narkoosiravimite kaugtoimed lapsele, tõusnud on risk narkosõltuvuse tekkeks. Operatsioonijärgsed riskid. Kõige sagedamateks tüsistuseks on operatsioonihaava põletik, mis vajavad antibiootikumravi ja pikemat haiglas viibimist. Üldnarkoosist ärkamine võib olla üsna ebameeldiv kogemus, samuti ka haavavalu ja sellest tulenevad probleemid liikumisel ja lapsega tegelemisel. Riskid lootele. Tervele lootele on loodus andnud väga hea kohanemisvõime ja füsioloogilised mehhanismi, kuidas sünnitusest edukalt läbi tulla. Plaanilise keisrilõike puhul ei saa loote kohanemismehhanismid käivituda ja sellest tingituna on vastsündinul sageli hingamis, -kohanemis- ja imemisprobleemid. Erinevate allikate põhjal