Category

Sünnitus

Category

Emapiimapank-kellele ja miks?

vastsyndinu-haiglasSageli ei teki enneaegsete laste emadel kohe rinnapiima. Doonorpiim asendab lapsele oma ema rinnapiima kuni selle tekkeni ja on talle äärmiselt oluline edaspidiste terviseriskide vähendamisel.

2010. aastal loodi Ida-Tallinna Keskhaiglas emapiimapank, mis vahendab doonorpiima vastsündinutele, kes seda vajavad.

Emapiimapangas on doonori rinnapiima töötlemiseks ja käitlemiseks loodud nõuetele vastavad tingimused. Kõigepealt võtame rinnapiimast toiteväärtuse analüüsi ning seejärel pastöriseerime piima spetsiaalses pastörisaatoris.

Doonorrinnapiima saavad eelistatult sügavalt enneaegsed ning seejärel suuremad enneaegsed vastsündinud. Võimalusel saavad doonorrinnapiima ka haiged ajalised lapsed. Niipea, kui lapse oma ema rinnapiima kogus on piisav, tuleb lõpetada doonorrinnapiima andmine ning laps saab edasi oma ema rinnapiima.

Nõuded rinnapiima doonorile

Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid meie haiglas vajalikud testid (küsimustiku, veretesti).

Doonorpiima loovutajaks sobib vaid naine, kes:

    • ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas)
    • ei tarbi sageli alkoholi
    • ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ja narkootilisi aineid
    • ei ole saanud viimase 12. kuu jooksul vereülekandeid
    • ei ole läbi teinud kudede või organite siirdamist viimase 12. kuu jooksul
    • ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12. kuu jooksul
    • ei ole taimetoitlane
    • ei kasuta homöopaatilisi preparaate
    • ei ole viimase 12. kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kellel võib esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlus või kes on kasutanud süstlanõela illegaalsete narkootiliste ainete süstimiseks
    • ei ole kroonilise infektsiooni kandja: HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos
      ei ole saanud vähiravi viimase 5 aasta jooksul.

Mis saab Sinu loovutatud rinnapiimast emapiimapangas?

Rinnapiim peab emapiimapanka jõudma külmutatuna, kus sellest võetakse mikrobioloogiline ehk bakterite kasvu analüüs. Seejäral rinnapiim suletakse, kodeeritakse, määratakse selle toiteväärtus ja pastöriseeritakse 62,5 ºC juures 30 min jooksul. Pärast pastöriseerimist pannakse rinnapiim sügavkülmikusse.

Kui sa oled valmis heategevuslikult abistama väikesi enneaegseid ja haigeid vastsündinuid ning soovid saada rinnapiimadoonoriks, täida eelnevalt välja prinditud terviseankeet ning võta ühendust emapiimapanga nõustajatega telefonil 620 7188.

Emapiimapank asub Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tn üksuses

Ps. 2015. aastal annetas 31 rinnapiimadoonorit ühtekokku 237 liitrit doonorrinnapiima.

Video: Soovitused sünnitajale ehk mida pakkida haiglakotti?

Mida lähemale sünnituse tähtaeg seda enam hakkavad emad mõtlema, mida haiglasse kaasa võtta. Järgnevalt mõned soovitused teistelt sünnitajatelt ehk emadelt endilt.

Kindlasti haara kaasa dokumendid, kas ID-kaart või pass ning rasedakaart. Ära unusta mobiili, laadijat, fotoaparaati, varupatareisid või laadijat ning mälukaarti.

Mida selga panna?

Haiglasse minnes võiks seljas olla mugavad riided – dressid ja t-särk on ideaalsed. Ära unusta vähemalt ühte komplekti varuriideid.

Jalas võiksid olla libisemist takistavad sokid, ka sussid või kergelt jala otsa lükatavad plätud.

Paki kaasa vähemalt kaks paari imetamisrinnahoidjaid ja rinnapadjad. Isegi kui sa ei kavatse last rinnaga toita, kuluvad need ära lekkiva piima imamiseks. Kindlasti on vaja kaasa võtta hommikumantel ning eest nööbitav öösärk, mis teeb imetamise lihtsamaks.

Mugavaid aluspükse võiks kaasas olla 3-5 paari. Apteegist on võimalik osta ka ühekordseid aluspükse ja kindlasti ära unusta sünnitusjärgseid sidemeid tugeva veritsuse jaoks.

Mida pakkida haiglakotti?

Tualetttarbed

Võta kaasa ihupiim ja kehaõli, millega saab vajadusel ka seljamassaaži teha.

Nimekirjas võiksid olla ka juuksehari ja patsikumm, seep, šampoon ja palsam, mõned rätikud ja vannilina, hambahari ja hambapasta, küünekäärid mis sobiksid ka beebile ning muud tualett-tarbed, millega igapäevaselt harjunud oled.

Ka võiks kaasas olla veepihusti või aloe vera’ga niisutatud salvrätikud, mis sünnitamise ajal jahutust pakuvad.

Paki kaasa veel ka huulepalsam, sest kuiv haigla õhk võib huuled valusaks teha.
Kuigi see võib enne sünnitust täiesti tühise asjana tunduda ei teeks paha, kui võtaksid kaasa ka mõned meigitarbed esimeste perefotode tarvis.

Ajaviiteks ja rahustuseks…

…sobivad MP3-mängijad ja tahvelarvutid või kaasaskantavad videomängud. Paki kotti ka mõned ajakirjad ja raamatud kergeks lugemiseks.

Kirjutustarbed

Vajadusel saad kirjutada üles beebi ärkamised, söögikorrad ja mähkmevahetused. Samuti on hea kirjutada üles tekkinud küsimusi, mida hiljem ämmaemandale või arstile esitada.

Kui haiglatoit pole meeltmööda paki kaasa ka tervislikud suupisted. Eriti hästi sobivad kuivatatud puuviljad ja pähklid. Joogiks teekotikesed lemmikteega. Puuviljamahl ning mineraalvesi. Võta kaasa ka kõrs, et joomist lihtsustada.

Mida beebile kaasa võtta?

Kindlasti kojutuleku riided. Olenevalt aastaajale mõtle ka väliriiete peale nagu mütsid, sokid ja sallid. Haiglasolekuriided, vähemalt 1-2 komplekti. Soovituslik on pakkida kaasa ka mähkmed. Kaasas võiks olla ka mõni soe tekikene. Kindlasti ka lutipudel ja lutt juhuks, kui on vaja lapsele lisapiima või rinnapiima asendajat anda.

Ning lõpuks turvahäll kojusõiduks. Selle saab tugiisik muidugi hiljem järele tuua aga ei teeks paha, kui see juba kuskil ukse lähedal valmis oleks.

Juhuks, kui sa ei kavatse last rinnaga toita palutakse sul mõnes sünnitushaiglas steriliseemis- ja toitmisvarustus, sealhulgas ka piimasegud, ise kaasa võtta. Pea nõu oma ämmaemanda või haiglaga, millised asjad on haigla poolt ja mida pead kindlasti ise kaasa võtma.

Ideaalne ema – müüt või reaalsus?

Mõni üksik ema pole endale esitanud neid küsimusi: „Kas ma teen ikka kõik võimaliku oma lapse heaks?“, „Kas ma saan üleskerkivate probleemidega hakkama?“, „Kas ma ikka armastan piisavalt oma pisikest?“  Ja peaaegu alati kangastuvad siis silme ees teised emad, kes, nagu tundub, on palju paremad, praktilisemad, mõistlikumad. Aga kuidas on lood tegelikult? Kõik tahaksid osutuda ideaalseteks emadeks, aga tegelikkuses, tuleb välja, niisuguseid ei eksisteerigi. Või siis peaaegu ei ole olemas. Seda näitas portaali parenting.com poolt läbi viidud küsitlus 26 tuhande naise hulgas.

Tuleb välja, et küsitletute hulgas suurem enamus ei pea end ideaalseks emaks, kuid varjab seda kiivalt kõrvaliste pilkude eest, kartes hukkamõistu. Selle hirmu põhjust selgitab küsitlusest selgunud ülisuur number: üle 2/3 küsitletutest ehk 87% emadest arvas, et neil on õigust otsustada, kui hästi teised emad oma laste kasvatamisega hakkama saavad.Ja see tähendab ka, et nad on valmis selleks, et teised emad nendele endale hinnanguid annavad.  Kusjuures tegelikkus pole sugugi nii rõõmsavärviline, nagu vanemad üksteise ees seda väidavad.

Nagu ütles portaali parenting.com peatoimetaja Rachel Fishman Feddersen, on kõigi küsitletute ühine probleem kõikehõlmav väsimus. Paljud noored emad tunnistasid, et enne sünnitust ei kujutanud nad endale ettegi, et nad peavad emad olema 24 tundi ööpäevas.

53% küsitletud naistest tunnistas, et eelistaksid täispikka ööund iga kell ka kõige vaimustavamale seksile. Veel mõned ülestunnistused, mis emad küsitluse käigus tegid:

  • „Ma nutan sageli enne uinumist, sest olen nii kohutavalt väsinud ja mul pole sellest kellelegi rääkida.“
  • „Enamiku ajast ei meeldi mulle oma poega kasvatada ja nunnutada ning see tapab mu.“
  • „Olla ema on sama mis olla niisuguse asutuse juht, mis kunagi ei sulge oma uksi.“
Kõik emad vajavad aeg-ajalt puhkust

Peale selle selgus, et suuremal osal emadest on veel saladused, mida nad ei varja mitte ainult teiste emade, vaid ka oma sõbrannade ja vanemate eest (seda teeb iga kolmas ema).

Nagu selgus küsitlusest,

  • saadaksid pooled emad oma lapse ka haigena kooli ja lasteaeda;
  • 44% protsenti emadest oleksid nõus pigem vaeva nägema oma figuuriga ja kõhnuma, kui lisama 2 palli IQ-d oma lapsele;
  • 42% emasid eelistaksid pigem saada rohkem raha kui veeta aega oma lapsega;
  • Iga kolmas ema pigem muretseks pigem endale tööd ja mattuks töösse, kui et veedaks aega oma lapsega;
  • Iga neljas ema tunneb, et pole täisväärtuslik, lootes, et tema mees saab vanemakohustustega paremini hakkama;
  • Iga viies ema igatseb taga aega, mil tal veel last polnud;
  • Iga viies ema on oma lapsele andnud rahusteid ebatavalistes tingimustes – näiteks lennusõidul. Üks 12-st emast annab lapsele enne magamajäämist regulaarselt rahusteid;
  • Iga kümnes ema eelistaks endale teisest soost last (60% küsitletuist olid poegade emad).

Küsitlusele vastates tunnistasid paljud emad, et tunnevad end sageli süüdlastena. Vaatamata sellele, et nad armastavad oma lapsi rohkem kui oma elu, on päevi, mil nad tunnevad teravalt puudust oma vabadusest, on ükskõiksed oma pere suhtes ning väsinud emadusest. Paljud neist kahetsevad, et ei saa mitte kuidagi neid raskusi ja muresid jagada teiste emadega. Üks sellistest ülestunnistustest kõlab nii:

„See tundub vastik ja tavaliselt sellest ei räägita. Ma tean emasid, kes tunduvad täiuslikud. Arvan, et nad oleksid äärmiselt šokeeritud, kui tunnistaksin neile üles, et aeg-ajalt ma lihtsalt ei talu oma väikseid inglikesi. Kuid kui meie, emad, jagaksime avameelselt üksteisega oma muresid, oleks meil kõigil võib-olla kergem.“

Psühhiaater Janet Taylor ei näe neis ülestunnistustes siiski mitte midagi eemaletõukavat, vastupidi, see annab tunnistust, et tegemist on tavaliste normaalsete naistega. Naiste tunnistused ainult tunduvad egoistlikud. Tegelikkuses räägivad need ülestunnistused hoopiski nende normaalsest minapildist, nende püüdest säilitada harmooniat. Taylori sõnul on probleem selles, et paljud emad püüavad liigselt täiuslikkuse poole, tuues ohvriks iseenda. Ja peamine, nad unustavad selle püüdlemise käigus, et lastel pole vaja mitte ideaalset, vaid armastavat ema.

Allikas: Parenting.com