Category

Tervishoid

Category

Zika-viirus ja rasedus

Foto: (AP Photo/Felipe Dana, File) theatlantic.com
Mikrotsefaalia on tõsine kaasasündinud väärareng, mille tulemusena on pärsitud aju areng. Foto: AP Photo/Felipe Dana

Haigustekitajaks on flaviviiruste hulka kuuluv Zika-viirus, mis avastati 1947. a reesusahvidel Ugandas. Zika-viirus kuulub flaviviiruste perekonda koos kollapalaviku, dengue’i palaviku ja puukentsefaliidiga. Alates 2015. a aprillist kuni juuli alguseni 2016. a on Zika-viirushaigus levinud maailma 61-s riigis, millest 47-s riigis algas see 2015. aastal ja 14-s riigis on see kulgenud alates 2007.aastast.
Sissetoodud haigusjuhte on esinenud Saksamaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Austraalias, Sloveenias ja Soomes. Mikrotsefaaliat ja teisi kesknärvisüsteemi väärarenguid on esinenud 12-s riigis ning GuillainBarré sündroomi 13-s riigis. Sugulisel teel levinud haigusjuhte on esinenud 10-s riigis.

Mis on Zika-viirushaigus ja miks on see raseduse ajal ohtlik?

Zika on viirus, mis levib peamiselt teatud tüüpi moskiitode kaudu. Raseduse ajal nakatudes võib viirus sündimata beebidel põhjustada sellist kaasasündinud väärarengut nagu mikrotsefaalia.

Kas Zika-viirushaigus võib põhjustada mikrotsefaaliat või teisi sünnidefekte?

Võib küll. Olgugi, et enamus Zika-viirusekandjatest emadele sündinud beebidest paistavad terved olevat, sünnib siiski ka mikrotsefaalia või teiste terviseprobleemidega lapsi.
Mikrotsefaalia on tõsine kaasasündinud väärareng, mille tulemusena on pärsitud aju areng. Olenevalt seisundi ägedusest võib mikrotsefaalia põhjustada mitmeid probleeme nagu krambid ja arengupeetus. Mõnedel looteeas mikrotsefaaliasse nakatunud beebidel esineb veel selliseid sünnidefekte nagu ajustruktuuri puudumine, nägemis- ja kuulmispuue või kasvupeetus.
Ekspertide jaoks on ebaselge kui suur on sünnidefektide esinemise tõenäosus, kui viirusesse nakatumine toimub raseduse ajal. Samamoodi ei ole teada, kas teatud trimestri ajal nakatumine suurendab riski, et sünnib väärarenguga beebi.

Kuidas toimub Zika-viirusesse nakatumine?

• Läbi teatud moskiitode hammustuse. Zika-viirust kannavad kahte tüüpi sääsed. Elades või reisides piirkonda, kus säärased moskiitod elutsevad (peamiselt troopika ja subtroopika), on hammustuse tagajärjel nakatumine reaalne oht. See on peamine haigusleviku viis.
• Läbi seksuaalvahekorra. Nii mehed, kui ka naised võivad Zika-viirust oma seksuaalpartneritele üle kanda.
• Emalt lapsele üle kandes. Zika-viirust kandvad rasedad naised kannavad viiruse üle oma sündimata lastele. Siiani pole teada, et viirus leviks rinnaga toitmise kaudu.
• Vereülekandega.

Milline on Inkubatsiooniperiood?

Lõimetusperioodi pikkus on 3-12 päeva, keskmiselt 10 päeva.

Kuidas raseduse ajal end Zika-viirushaiguse eest kaitsta?

Parim viis end raseduse ajal nakatumise eest kaitsta, on mitte reisida piirkondadesse, kus elutsevad viirusekandjatest moskiitod. Ka tuleks kasutada kondoomi või vältida seksuaalvahekorda kellegagi, kes on riskipiirkonda külastanud. Kui üks partneritest on kohustatud sellisesse paika reisima, tuleb seksuaaltegevusest hoiduda (kaasa arvatud vaginaalne, anaal- ja oraalseks) või kasutada raseduse lõpuni kondoomi. Efektiivsuse tagamiseks tuleb kondoomi iga seksuaalvahekorra ajal algusest lõpuni korrektselt kasutada.

Kuidas vältida moskiitohammustusi Zika-levipiirkondadesse reisimisel?

Kui üks partneritest on sunnitud reisima Zika-viirustsooni, tuleb kõigepealt konsulteerida perearstiga ning siis rangelt järgida ettevaatusabinõusid end reisil sääsehammustuste eest kaitsmiseks:
• Kasuta putukatõrjevahendit, vajadusel korduvalt.
• Kanna pikkade varrukate ja pikkade säärtega riideid.
• Püsi paikades, kus on õhukonditsioneerid või sirmidega kaetud aknad ja uksed.

Kas raseduse planeerimise ajal tuleks Zika-viirust vältida?

Jah, eostamise ajal ei ole soovitatav reisida paikadesse, kus elutsevad haiguskandjatest moskiitod. Kui esineb võimalus, et üks partneritest on olnud kokkupuutes Zika-viirusega, soovitavad terviseeksperdid eostamisega oodata – kasutada kondoomi või loobuda seksuaalvahekorrast.

Millised on Zika-viirushaiguse tunnused?

Enamus inimestel, kes Zika-viirusega kokku puutuvad, ei ilmne mitte mingisuguseid sümptomeid. Ühel viiest viirusekandjast võib esineda lööve, palavik, liigesevalu ja punasilmsust. Vähem levinud on lihasvalu, peavalu, silma põhja valu ja oksendamine. Näidustused võivad kesta kuni nädala.
Samalaadseid sümptomeid võivad põhjustada ka teised kaks moskiitode levitatavat haigust: dengue palavik ja chikungunya.
Veel uuritakse, kas Guillain-Barré sündroomi esinemissageduse suurenemist võib seostada Zika-viirusega. GBS on haruldane haigus, mis põhjustab lihasnõrkust ning möödub reeglina paari kuuga. Siiani on GBS esinenud ainult vähestel Zika-viiruskandjatel.

Kuidas diagnoosida Zika-viirushaigust?

Hetkel soovitatakse diagnostikat ainult:

• Rasedatele naistele, kel on olnud kokkupuude Zika-viirusega – läbi reisimise riiki, kus elutsevad viiruskandjatest moskiitod või läbi seksuaalvahekorra partneriga, kel on olnud kokkupuude Zika-viirusega.
• Kahe nädala jooksul peale võimalikku Zika-viirusega kokku puutumist vähemalt ühe sümptomi (lööve, palavik, liigesevalu, punasilmsus) ilmnemise korral.
Diagnoosimine võib olla keeruline ja kulukas. Selleks kvalifitseerumise korral võetakse patsiendilt vere- või uriiniproov ning saadetakse laboratoorselt kinnitatud diagnoosi saamiseks analüüsi. Zika-viiruse esinemise kindlakstegemiseks peab näidist vajadusel kolmel erineval viisil testima. Lõpptulemuseni jõudmine võib võtta nädalaid.

Kui kaua kulub organismi puhastumisele Zika-viirusest?

Täpne info puudub, kuid terviseekspertide arvamuse kohaselt kaob viirus umbes kuue kuu jooksul pärast nakatumist.
Zika-viirust ei peeta ohuks tulevastele rasedustele, peale organismi viirusest puhastumisest on kaasasündinud väärarengute esinemine ebatõenäoline. Olles korra viirusega kokku puutunud, muutub organism viiruse suhtes tõenäoliselt immuunseks, mis tähendab, et uuesti nakatumist ei toimu. Samas ei ole teadlased kindlad, kui kaua immuunsus kestab.

Vaktsiin ja rasedus
Hetkel puudub vaktsiin Zika-viirushaiguse ennetamiseks.

Milline on Zika-viirushaiguse ravi?

Zika-viirushaiguse ravi puudub. Kui Zika diagnoositakse raseduse ajal, tuleb ilmselt läbi viia mitmeid ultraheliuuringuid jälgimaks beebi arengut.

Arstid võivad sümptomite leevendamiseks soovitada:
• Rohket puhkamist
• Ohtrat veetarbimist vedelikupuuduse vältimiseks
• Paratsetamooli palaviku ja valu alandamiseks (vältida tuleb ibuprofeeni ja aspiriini)

Kas on olemas Zika-viiruse vastane vaktsiin?

Hetkel puudub vaktsiin Zika-viirushaiguse ennetamiseks. Teadlased tegelevad selle väljatöötamisega, kuid ilmselt võib minna aega enne, kui vaktsiin kättesaadavaks muutub. Viimaste allikate kohaselt on Ameerika Ühendriikides  loodud vaktsiin, mis on hetkel kliiniliste katsetuste staadiumis.
Zika -viiruse leviku tõttu peab ettevaatlik olema reisides järgevatesse sihtkohtadesse: Brasiilia, Kolumbia, El Salvador, Prantsuse Guinea, Guatemala, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Panama, Paraguay, Suriname, Venezuela, Puerto Rico, USA Neitsisaared, Dominikaani Vabariik, Barbados, Boliivia, Ecuador, Guadeloupe, Saint Martin, Guyana, Roheneemesaared ja Samoa. Lapseootel naistel soovitatakse tungivalt sinna mitte reisida.

Täpsema Zika-viirusnakkuse leviku riskipiirkondadega võib tutvuda ECDC kodulehel:

Allikad: babycenter.com; terviseamet.ee

Loote ultraheli- ja doppleruuring raseduse III trimestril


Ultraheli- ja doppleruuringut tehakse kõhukaudse anduriga raseduse 34.–36. nädalal. Selles raseduse järgus on lootel juba välja arenenud kõik elundid ja kestab kasvu ja küpsemise periood. Loode kaalub sellel ajal 2400–2600 g. Ta pikkus on 44–46 cm. Loode sarnaneb kehaproportsioonidelt vastsündinuga, enamik neist on keeranud ennast peaseisu. Tal on välja arenenud näo miimilised lihased ja ta oskab juba naeratada. Loode on võimeline avama silmi. Silma reetina ja aju vahel on olemas ühendus ning lootel on silma tekkinud pilk, mis on iseloomulik mõistusega inimesele. Aju käbinääre on hakanud tootma hormooni melatoniin, mis kujundab lootel välja ööpäevarütmi. Loode magab sel perioodil ööpäevast 90–95%.

Lootel on välja arenenud juba kõik 5 meelt.

  • Ta näeb läbi ema kõhukatete läbikumavat valgust
  • Ta on suuteline kuulma emaüsast väljastpoolt tulevat isa häält
  • Ta hingab ja neelab lootevett ning tunneb selle lõhna ja maitset
  • Tal on olemas naha puute- ja valutundlikkus

Lootel on olemas nagu vastsündinul lapsel kulmud, ripsmed ning varba- ja sõrmeotsi katavad küüned. Osal loodetel on ka juuksed. Süda tuksub 120–160 korda minutis, kaks korda kiiremini kui emal ehk niisama kiiresti kui ema ja isa süda kokku.

loodeLoote ultraheliuuringul hinnatakse platsenta asetsust, suurust ja küpsust. Oluline on täpsustada, et platsenta alumine serv ei kataks emakakaela ega takistaks lapse sündi.

Eelnenud keisrilõikuse korral on võimalik hinnata emaka armi terviklikkust, mis on oluline info sünnituse juhtimise plaani koostamisel.

Hinnatakse lootevee hulka, et seda poleks liiga vähe või liiga palju.

Oluline on hinnata, kas loode on peaseisus. 3% juhtudel jäävad looted tuharseisu. Sellisel juhul on võimalik haigla tingimustes naisele pakkuda loote välist pööret.

Mõõtes loote kolju suurust, kõhu ümbermõõtu ja reieluu pikkust, on võimalik hinnata loote kasvu ja ligikaudu ennustada lapse sünnikaalu. Loote sünnitähtaega ei saa enam täpsustada. See annab võimaluse üles leida looteid, kellel on tekkinud hiline üsasisene kasvupeetus ja kelle kasvu ja heaoluseisundit tuleb tulevikus sagedamini hinnata.

Mõõtes ultraheli- ja doppleruuringuga emakaarterite, nabaväädiarterite, ajuarterite ja maksasisese veresoone ductus venosus´e verevooluindekseid, saab hinnata loote heaoluseisundit.

Nimetatud ultraheliuuringu ajal on võimalik pere soovil hinnata ka lapse sugu.

Eriti saavad kasu sellest ultraheliuuringust need tulevased emad, kellel

  • esineb loote üsasisene kasvupeetus või kahtlus sellele
  • kahtlustatakse loote hiigelkasvu
  • kahtlustatakse vähest või liigset lootevee hulka
  • on varasemate ultraheliuuringute ajal jäänud platsenta eesasetsuse kahtlus
  • lootel on varasemate ultraheliuuringutega diagnoositud väärareng ja seetõttu on vaja loodet jälgida dünaamikas
  • on raseduse ajal diagnoositud preeklampsia või rasedusaegne diabeet
  • on kaksikud
  • jääb kahtlus, et loode on tuharseisus
  • anamneesis on loote üsasisene surm või ebaselge põhjusega loote kasvupeetus
  • lootel on tekkinud muutused südametoonides või on vähenenud loote liigutused
  • on tekkinud verine eritis tupest kahtlusega platsenta enneaegsele irdumisele
  • on sünnituse juhtimise plaani koostamiseks vaja teada prognoositavat loote sünnikaalu

Ultraheliuuringu lõppedes tutvustatakse perele tulemusi ja selgitatakse täpselt võimalike kõrvalekallete olemust, põhjust ja prognoosi lapsele. Antakse soovitusi loote edasise jälgimise kohta.

Oluline on teada, et enamik loodetest kasvavad ja sünnivad tervena ja pakuvad tulevikus vanematele siirast rõõmu.

Foolhape on raseduse eel ja ajal väga oluline

Raseduse ajal soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe vaeguse tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning laps võib suurema tõenäosusega sündida suulaelõhe või seljaajusongaga.

Samas võib foolhappepuudus olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöö ühe osana uuris Signe Altmäe foolhappe ainevahetuses osalevate geenivariantide mõju sellele, kas ja kui hästi õnnestub viljatul naisel kehavälisel viljastamisel rasestuda.

Raseduse ajal võib emal foolhappe ehk vitamiin B-9 puudus kaasa tuua selle, et sünnib väärarenguga laps.

Foolhapet leidub rohkem rohelistes köögiviljades, eeskätt petersellis, spinatis ja lehtsalatis, aga ka teraviljatoodetes, näiteks leivas. Kõige kiiremini saab foolhappepuudust leevendada pärmi söömisega.

Foolhape mängib organismis olulist rolli nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Kui foolhapet on puudu, siis tõuseb omakorda aminohappe homotsüsteiini tase. Viimane omakorda on seotud paljude terviseprobleemidega, eeskätt kõrgenenud südamehaiguste riskiga.

 

Allikas: Postimees

Mida vajab Sinu beebi 9 kõhukuu jooksul?

Eriti oluline on loote aju ja närvirakkude areng – selleks kulub umbes viiendik ema toidust saadud energiast, kirjutab ajakirjas Pere ja Kodu Mai Maser ning annab nõu, kuidas raseduse ajal toituda.

Kahele inimesele, emale ja arenevale lootele suunatud jõud ja energia tuleb täisväärtuslikust toidust, liikumisest ning rõõmsast meeleolust.

Loode vajab täiendavaid toitaineid ja selleks peab tulevane ema sööma mitmekülgselt. Samas ei maksa toiduga liialdada. Raseduse esimesel trimestril ehk alguskuul piisab tavalisest toidust, pigem suurendada vitamiinide- ja mineraaliderikast toitu ehk puu- ja köögivilju.

Alates 4. kuust on lisaenergiat vaja päevas umbes 300 kcal (see on võrdne näiteks ühe jogurtitopsi, 100 g forelli või ühe banaaniga).

Kolmandal trimestril ehk 6.-9. kuul tuleks süüa sagedamini ja vähem korraga. Toiduenergia vajadus suureneb imetamise ajal ning siis on lisaks vaja 500-600 kcal. Ühtegi dieeti raseduse ajal pidada ei tohi.

Teraviljatoodetest on head täisterapuder- ja leib. Põhilised toitained on raud, B-rühma vitamiinid, taimsed valgud ja mineraalained. Loobuda tasub valgest saiast ja koogikestest ning süüa tumedast jahust tooteid, pruuni riisi ja tumedaid makarone.

Köögi- ja puuviljad on head vitamiinide ja mineraalide allikad. Nendes on palju C-vitamiini, mis tugevdab veresoonte seinu ja hoiab hambad-igemed terved.

Foolhape ja folaatide vajadus suureneb raseduse alguses. Parimaks folaatide allikaks on roheline köögivili, näiteks spinat, kõik kapsad, oad ja kartul. Naine peaks saama iga päev 0,5 mg foolhapet vähemalt kolm kuud enne rasestumist kuni raseduse esimese trimestri lõpuni. Foolhape aitab ära hoida loote võimalikke väärarenguid: seljaaju songa, huulelõhet ja südamerikkeid, mis võivad tekkida 28 päeva peale viljastumist.

Liha, kala ja muna on olulised valgu allikad. Valguvajadus suureneb eriti raseduse teisel poolel. Valgust ehitatakse loote lihased, ensüümid ja hormoonid.

Rauavajadus kahekordistub raseduse ajal, kuna loode vajab seda vere punaliblede

Puuviljad on head vitamiini allikad

loomiseks. Raud imendub lihast ja kalast 15-30%, taimsetst toiduainetest aga vaid 5-8%. Rauarikkamad on seemned ja täisteratooted, aprikoosid, spinat, kõrvits, kartulid ja oad.

Samas on oluline teada, et raua liigtarbimine on tervisele kahjulikum, kui kerge rauavaegus ehk aneemia. Maksa ei tasuks raseduse ajal süüa rohkem kui 100 g päevas, sest maksas leiduvat A-vitamiini kogust on lihtne üle doseerida ning see omakorda võib põhjustada loote väärarenguid.

Oomega 3-rasvhapped, eriti DHA on vajalikud loote närvisüsteemi normaalseks arenguks ning asendamatuks komponendiks ajus ning silma võrkkesta fosfolipiidides. Oomega 3-rasvahapped on eriti olulised alates raseduse kolmandast trimestrist ja lapse elu esimese poolaasta jooksul.

Kõige rohkem sisaldavad DHA-d kalad, näiteks heeringas, sardiin ja lõhe – 300-2100 mg 100 g kohta. Vähem on seda linnulihas ja kanamunades – 40 mg 100 g kohta.

Kahjuks leidub kalades ka raskemetalle ning sel põhjusel ei ole soovitav kala üle kahe korra nädalas süüa, kuna siis on elavhõbedast tingitud riskid väiksemad. Elavhõbe on eriti ohtlik loote ajurakkudele.

Piimatooted on oluline kaltsiumiallikas nii emale kui lootele, mõjutades lapse luustiku ja hammaste arenemist. Rase ja imetav ema vajab päevas 900 mg kaltsiumi, mida saab kõige paremini just piimast ja piimatoodetest. Last ootav ema peab iga päev jooma piima ja sööma kodujuustu, juustu, hapukoort ja muid piimatooteid, sest need sisaldavad loote arenguks vajalikke A-, B-, ja D-vitamiine ning mineraalaineid.

D-vitamiin tekib organismis ka päikesevalguse toimel. Seetõttu peaks iga päev viibima värskes õhus vähemalt poolt tundi. D-vitamiini allikateks on kala, juust, piimasaadused ja munad. Vajadusel võib võtta ka kalamaksaõli.