Category

Sünnitusmajad

Category

Sünnitusmajad Eestis

Pelgulinna sünnitusmaja

Pelgulinna Sünnitusmaja

www.synnitusmaja.ee

Sõle 23, Tallinn

Telefon vastuvõtus: +372 626 1314

 


ITK Naistenõuandla

Ida- Tallinna Keskhaigla Naistekliinik

www.sunnitusmaja.ee

Ravi 18, Tallinn

Vastuvõtud ja info: 666 1900

Telefon sünnitusosakonnas: 620 7159

 


Erahaigla Fertilitas Viimsis

Erahaigla Fertilitas

www.fertilitas.ee

Kaluri tee 5A, Haabneeme, Viimsi

Telefon registratuuris:

+372 60 59 600
+372 60 59 601
+372 60 59 023

Valveõde
+372 60 59 010

 


Tartu Ülikooli Kliinikum

TÜ Kliinikumi Naistekliinik

www.kliinikum.ee/naistekliinik

L- Puusepa 8, Tartu

Telefon registratuuris: 731 9100

Valvearst: 731 9922, 731 9923

 

 


Erakliinik Elite

Erakliinik Elite

Elite kliinik

Sangla 63, Tartu

Telefon registratuuris: 740 9930


Lõuna-Eesti Haigla

 

Lõuna –Eesti Haigla

www.leh.ee

Meegomäe küla, Võru vald, Võrumaa

Telefon registratuuris: 786 8569

Telefon sünnitusosakonnas:

  • Valveõde – 786 8541
  • Arstide tuba – 786 8539
  • Sünnitustuba – 786 8540
  • Vanemämmaemand – 786 8498

 


Rapla Maakonnahaigla

Rapla Maakonnahaigla

www.raplahaigla.ee

Alu tee1, Rapla

Telefon registratuuris: 484 4050

Telefon sünnitusosakonnas: 489 0720

 


Ida- Viru Keskhaigla

Ida- Viru Keskhaigla

www.ivkh.ee

Naistehaiguste diagnostika ja ravi. Statsionaarne arstiabi Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas (Ilmajaama 12) ja ambulatoorne arstiabi Kohtla-Järve Järve linnaosas (Ravi 10D) ja Ahtme linnaosas (Tervise 1) ning Sillamäel (Kajaka 9) ja Kiviõlis (Keskpuiestee 36).

Telefon registratuuris 339 5109

 

 


Järvamaa Haigla

Järvamaa Haigla

www.jmh.ee

Sünnitusosakond, A-korpus, Pärnu 53, Paide

Naistenõuandla, B-korpus, tiigi 8, Paide

Info: +372 38 48151

Registratuur tel. +372 38 48 132

Telefon sünnitusosakonnas: 384 8151
Info 24 h tel. +372 38 48 153


Põlva Haigla

Põlva Haigla

www.polvahgl.ee

Uus2, Põlva

Telefon registratuuris: 799 9198

Telefon sünnitus-günekoloogia osakonnas : 799 9127

 

 


Viljandi Haigla

Viljandi Haigla

www.vmh.ee

Pärsti vald, Viljandimaa

Telefon registratuuris: 435 2076

Telefon sünnitusosakonnas: 435 2113

 


Kuressaare Haigla

Kuressaare Haigla

www.saarehaigla.ee

Aia 25, Kuressaare

Infotelefon 24 h: 452 0040

Infotelefon sünnitusosakonnas: 452 0089

 


Pärnu Haigla

Pärnu Haigla

www.ph.ee

Ristiku1, Pärnu

Telefon registratuuris: 447 3300

Valve naistearst tel (+372) 44 73 505

Infotelefon: 447 3301

 


Valga Haigla

Valga Haigla

www.valgahaigla.ee

Peetri 2, Valga

Telefon registratuuris: 766 51 00
Valvegünekoloog: 766 5154

Telefon sünnitusosakonnas: 766 5150

 


Narva Haigla

Narva Haigla
www.narvahaigla.ee

Haigla 7, Narva

Infotelefon : 357 1835

Telefon sünnitusosakonnas: 357 2739, 356 0553


Rakvere Haigla

Rakvere Haigla

www.rh.ee

Lõuna põik 1, Rakvere

Telefon registratuuris: 322 9780

Infotelefon: 322 9099

 


Hiiumaa Haigla

Hiiumaa Haigla

Rahu 2, Kärdla

Telefon registratuuris: 462 2795

Telefon sünnitusosakonnas: 462 2785

 

 

Koo sinagi oma südamesoojus vastsündinute riietesse!

Kristi Aulik sünnitas Ida-Tallinna Keskhaiglas 2011. a veebruaris ühel kärekülmal talvepäeval kaksikud. Noor  naine soovis haiglat tänada ja uuris, kuidas ta seda teha saaks. Haiglas vastati, et oleks vaja pisikesi sooje riideid.

Kristi kuulutas Facebookis, et hakkab kuduma Ida-Tallinna Keskhaigla vastsündinutele sooje riideid. Alguses ühinesid kampaaniaga Kristi tuttavad, hiljem paisus ettevõtmine aga üle-eestiliseks ning tänaseks päevaks on Ida-Tallinna Keskhaiglale kootud lasteriideid saatnud juba üle 70 naise Eestist, Soomest, Belgiast ja Moskvast.

Kristi Aulik uuris haiglast välja, kui suured peavad kootud asjad olema. Mõned neist on imetillukesed, näiteks kõige väiksemate papude tallamõõt jääb alla tikutoosile või siis veinipudeli korgile.

Ida-Tallinna Keskhaiglas võeti soe ja pehme kingitus juba tänuga kasutusele ning mõnusad käsitööd jäävad järgmisi vastsündinuid ootama.

Kristi Aulik kavatseb kampaaniat jätkata ning järgmisena hakatakse kuduma Pelgulinna sünnitushaiglale, seejärel aga jätkub kampaania Tartu Ülikooli Kliinikumi heaks.

Tee sinagi head, võta vardad kätte ja hakka kuduma!

Allikas: Postimees

Ujumine raseduse ajal

Kindlasti peaksid konsulteerima enne kui ujumisega alustad oma arsti või ämmaemandaga.

Vesi ja ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.

Kindlasti peaksid konsulteerima enne kui ujumisega alustad oma arsti või ämmaemandaga. Kui oled enne rasedust ujumisega tegelenud siis tõenäoliselt võid ka sellega jätakata.

Kui sa ei olnud sportlikult aktiivne enne rasedust ja soovid alustada ujumisega nüüd, isegi kui oled juba teises trimestris, pead alustama rahulikult. Oluline on end enne ja pärast treeningut venitada. Võta aega soojenduseks ja lõdvestuseks, ära üle pinguta.

Ujumine on suurepärane viis vormi hoidmiseks seepärast, et sa kasutad kahte suurt lihasgruppi (käed ja jalad).See on hea koormus sinu südamele ja kopsudele. Ujumine annab sulle kaaluta tunde hoolimata rasedusega juurde lisandunud kilodest. See on väga ohutu treening seda põhjusel, et risk vigastusi saada on väga väike.

Igasugune aeoobne liikumine on kasulik sinu tervisele. See aitab toota ning kasutada sinu kehal hapniku, mis on kasulik sulle kui ka su lapsele. Samuti parandab see verevarustust, arendab ja tugevdab lihaseid, vähendab turseid ning kasvatab vastupidavust.

Ujumine kulutab kaloreid, peletab väsimust ning annab hea une. Regulaarne treening nagu ujumine aitab sul toime tulla psüühhiliste ja emotsionaalsete pingetega raseduse ajal.

Ohutus:

Soovitatav on juua klaas vett, 20 minutit enne treeningut ja seda korrata iga 20 minuti järel.Treeningu lõppedes joo samuti klaas vett.

Esimene trimester:
Kui sinus on piisavalt energiat siis püüa ujuda vähemalt 30 minutit päevas. Ujumine hommikupoolikul hoiab sul ära pepöörituse ja annab energiat kogu päevaks. Head treeningstiilid rasedana on rinnuli- ja seliliujumine.

Teine trimester:
Sinu kasvav rasedus ei takista sul ujumist, sest see on lihtne last ootavale naisele. Sa ei pea muutma varasemat režiimi kui tunned end hästi. Võib olla vajad sa nüüd juba mugavamaks treeninguks spetsiaalset kõhtu toetavat trikood.

Kolmas trimester:
Vesi toetab sinu luustikku ja liigeseid sel ajal kui treenid ning samuti kaitseb sind ülekuumenemise eest. Rinnuliujumine (konna asend) on erti kasulik just kolmandal trimestril, see venitab rinnalihaseid ja lühendab seljalihaseid.

Soovitatav oleks kasutada ka hingamistoru, et vabastada kael pingest sel ajal kui üles ujud, et hingata ja taas uuesti vette sukeldud.

Soovitatavad ujumisstiilid kõhubeebiga ujumisel:

Seliliujumine
Seliliujumine erineb teistest stiilidest selle poolest, et ujuja ei näe, mille suunas ta liigub. Seetõttu on alati vaja enne kontrollida, kes ujub eespool. Tasuks ka lugeda, kui palju tõmbeid kulub basseini ühest otsast teise jõudmiseks – nii väldite õnnetusi.

Oluline on hoida keha ja kaela sirgelt ning samal joonel. Pea peab puhkama vees, justnagu voodis padjal. Väga oluline on ka jalgade õige asend, sest see kindlustab kogu kehale korrektse hoiaku. Põlved peavad olema vee all, jalalöögid pikad ja kiired, kasutada tuleb lüües puusaliigest. Käed ei tohi kunagi üksteist “kinni püüda”, vaid nad tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette.

Rinnuliujumine
Kutsutakse ka konnaujumiseks, mis on vast kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Samas peetakse seda üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees, kuid see ei tähenda, et antud stiili ei annaks jõuliselt ja kiirelt ujuda.

Rinnuliujumise puhul on oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis. Õlad peavad olema ühel joonel, puusad vees. Jalgu tuleb sirutada kiirelt suunaga taha ning jälgida, et kumbki neist ei lööks kuidagi viltu või vindiga. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole.

Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja.

Erinevate allikate põhjal

Kuidas kõhutita kasvu mõõdetakse?

Kuidas kõhutita kasvu mõõdetakse?

Umbes 12. rasedusnädalast alates palpeerib arst igal visiidil su kasvavat kõhukest, et hinnata nii emaka kui lapse suurust ja asendit. Protseduur on lapsele valutu, sest teda ümbritseb pehme lootekott.

Sõltuvalt rasedusnädalast saab arst palpeerimise abil erinevat infot. Siin on ülevaade võimalikest asjadest, mida arst palpeerimise käigus kontrollib.

Viljastumisest 12. rasedusnädalani
Enne 12. rasedusnädalat asetseb emakas naise vaagnaluus ja pole kõhult katsudes tuntav. Alates 12. rasedusnädalast hakkab emakas vaagnas aga ülespoole liikuma ja üha enam käega katsutavaks muutuma.

Mõnede naiste emakas on eelmistest rasedustest veidi kogukam, mistõttu liigub see ka varem vaagnast välja (võibolla juba 10.-11. rasedusnädalal). Sama võib juhtuda ka mitmikke oodates. Kui 12. rasedusnädalal pole emakat tunda, võib raseduse suurus olla valesti arvutatud. Samuti võib olla see märk vahepeal toimunud nurisünnitusest.

12.-20. rasedusnädal
Kuna beebi asendit pole tema väikese kasvu tõttu veel võimalik määrata, võimaldab kõhu palpeerimine sel perioodil kindlaks teha, kas ja kui palju emakas suurenenud on.

Umbes 16. rasedusnädalaks asetseb emakapõhi kuskil naba ja häbemekarvade ülemise piiri vahel, liikudes 20. rasedusnädalaks juba rohkem nabale lähemale.

20.-34. rasedusnädal
Nüüd kasvab beebi juba päris jõudsasti ja arst peaks su kõhtu katsudes tema pead tundma. Neil nädalatel on beebid eriti aktiivsed ja võivad end tihti kõhus tuharseisu või põiki keerata. Võid paluda arsti, et ta aitaks sul beebi pead katsuda.

34.-37. rasedusnädalal
Kuskil pärast 34. rasedusnädalat liigub laps üsna tõenäoliselt õigesse asendisse, kuigi mõned üksikud jäävad ka tuharseisu. Kaksikute puhul on üks tihti pea alaspidi, teine aga tuhaseisus. Arst katsub beebi pead ja võib proovida määrata, kuhupoole jääb lapse selg.

Emakas peaks jätkuvalt kasvama, ulatudes 36. või 37. rasedusnädalaks peaaegu rinnakorvini. Laps kosub ikka veel jõudsalt ja olgugi, et tema sünnikaalu ei saa määrata, proovivad paljud arstid seda siiski teha. Igaks juhuks võib arsti emakapõhjakõrgust mõõta, kuid pärast 35.-36. rasedusnädalat pole sel enam mõtet, sest rinnakorvi alla ulatuv laps ei saa enam kõrgemale liikuda.

37. rasedusnädalast sünnituseni
Kui beebi ei sünni just tuharseisus, on ta end nüüdseks peaseisu keeranud, st pea allpool. Lapse pead katsudes on tunda, kas see on juba vaagnasse laskunud. Tavaliselt juhtub see üks kuni neli nädalat enne sünnitust, kuid vahel võib see toimuda ka alles pärast sünnitustegevuse algust.

Muuhulgas kontrollib arst loote üldist asendit. Laps võib asetseda ka nii, et sünnib kukal ees või nägu ülespoole. Kui mõned üksikud aktiivsed beebid välja arvata, siis pärast pea vaagnasse laskumist laps oma asendit üldiselt enam ei muuda.

Nüüdsest emakapõhjakõrgus enam ei suurene, sest selleks pole lihtsalt ruumi. Selle asemel hakkab kõht ettepoole kasvama. Beebi pea laskumisel vaagnasse emakapõhja kõrgus mõnevõrra väheneb, kuigi sel ajal seda näitajat tavaliselt enam ei mõõdeta.

Emakapõhjakõrguse mõõtmine
Emakapõhjakõrgust mõõdetakse lamades, asetades mõõdulindi üks ots häbemeluule ja teine kõhu keskele.

Tavaliselt mõõdetakse emakapõhjakõrgust 16. ja 37. rasedusnädala vahel, enim kasu on sellest 22. ja 34. rasedusnädala vahel. Väidetavalt peaks ideaalne emakapõhjakõrgus võrduma rasedusnädala numbriga: st et 22. nädalal võiks emakapõhjakõrgus olla umbes 20-24 sentimeetrit. Paari ühiku ulatuses kõikumine on normaalne ja ei tähenda, et lapsel midagi viga on.

Esmakordselt hakati emakapõhjakõrgust muutma 1970ndatel. Lihtsuse ja odavuse pärast muutus see 80ndate lõpus eriti populaarseks. Üldiselt kasutavad seda paljud, kuid sugugi mitte kõik arstid. Emakapõhjakõrguse mõõtmine aitab määrata kolme peamist tegurit: lapse liiga suurt kasvu, lapse liiga väikest kasvu ja mitmikrasedust.

Emakapõhjakõrgust hakati mõõtma seetõttu, et see osutus palpeerimisest täpsemaks. Praeguste andmete järgi ulatub emakapõhjakõrguse mõõtmise tõhusus 46-48 protsendini, samas kui palpeerimisel on see vaid 24-29 protsenti. Sellegipoolest tuleks meeles pidada, et tegemist pole täpse näitaja, vaid pigem ligikaudse hinnanguga, millest lähtuda. Väidetavalt võib isegi ultraheli andmete täpsus varieeruda 10-15 protsendi ehk 400-600 grammi ulatuses.

Mis võib põhjustada liiga suurt või väikest emakapõhjakõrgust?
• Loote asend. Emakapõhjakõrgust arvestatakse õiges, s.o peaseisus loote suuruse hindamiseks. Tuharseisus lapse puhul on emakapõhi veidi kõrgemal, risti asetseva lapse puhul aga märkimisväärselt madalamal.

• Ema pikkus ja kaal. Väikest kasvu naistel on asetseb emakapõhi tihti madalamal kui kogukamatel ja ülekaalulistel naistel.

• Eelnevad sünnitused. Esmasünnitaja kõhulihased on üldiselt tugevamad ja hoiavad emakat n-ö kõvemini paigal, samas kui eelnevalt sünnitanud naise emakas on veidi suurem ja kerkib rohkem esile.

• Geenid. Lapse suurus sõltub väga palju naise geenidest, mis tähendab, et kui sa ise, su ema või vanaema olid sündides liiga suured või väiksed, võib seda ka sinu laps olla

• Arsti vahetumine. On kindlaks tehtud, et erinevad arstid saavad emakapõhjakõrguse mõõtmisel mõnevõrra erinevaid tulemusi.

• Tulemuse kohandamine. Olgugi et mitte meelega, kuid siiski kipuvad arstid saadud tulemust mõõdulinti pingutades või lõdvendades kohandama, vastavalt sellele, mida näha tahetakse, parandades nii võib-olla ka naise enesetunnet.

Emakapõhja kõrgust hinnates on oluline võtta arvesse kõiki ülaltoodud tegureid. Üldiselt on arst rahul, kui emakapõhja kõrgus on igal visiidil märgatavalt suurem, näiteks 24. rasedusnädalal 22 cm, 28. nädalal 26 cm jne. Samas kui 24. nädalal on mõõt 24 cm ja 28. nädalal 25 cm, kasvab loode tõenäoliselt aeglasemalt kui peaks ja seega on vaja teha edasisi uuringuid.