Category

Mitmikud

Category

Kuidas tulla toime mitme lapsega korraga

Emaks olemine toob kaasa hulga väljakutseid. Foto: Dreamstime / Tomasz Trojanowski
Emaks olemine toob kaasa hulga väljakutseid. Foto: Dreamstime

Kui perre sünnib teine laps, peab lapsevanem hakkama oma tähelepanu jagama. Samal ajal kui tegeled ühe põnniga, saab teine pahandusega hakkama. Kui kontroll kaob, võid tunda end kaheks rebituna.

Ootad, et vanem laps näitaks üles natukenegi mõistmist sinu stressi suhtes, kuid loomulikult ta seda ei tee.

Kes peaks ootama? Kuidas tasakaalustada oma vanema lapse vajadusi ja aidata tal tähti õppida samas kui noorem vajab vannitamist ja magama panekut? Lõpmatuseni ei saa ka täiuslik olla. Vahel on täiesti normaalne tukastada, ärrituda ja tunda kurnatust, kuid mitte igal õhtul.

Loo lapsele realistlik pilt sellest, mis teda ees ootab kui beebi sünnib. Esialgu ei tee ta eriti midagi peale magamise, nutmise, söömise ja mähkmete määrimise. Beebi ei ole mängukaaslane, mängukaaslaseks saab ta alles mõne aasta pärast. Abiks võib olla ka teemakohase kirjanduse ettelugemine, näiteks Eesti Lastekirjanduse Keskuse riiulitelt võib leida sellist kirjandust:

  • A. Pervik “Paula ja Patrik”
  • A. De Petigny “Kaspar saab väikese õe”
  • A. Renoult “Jänes Joonatanist saab suur vend”
  • L. Tungal “Kristiina,see keskmine”
  • K. Soans “Teistmoodi Sirel”

Hoolitse, et sul oleks vanema lapse jaoks eraldi aega. Kumbki vanem peaks veetma iga päev kahekesi aega vanema lapsega. Hämmastav, kuidas isegi 10 minutit segamatut kahekesiolekut võib parandada lapse-vanema suhet, samuti ka käitumist. Lase lapsel valida tegevus, mida koos teete.

Esimene samm

Püüa jääda nii rahulikuks kui võimalik. Proovi mitte oma ärritatuse ja isikliku survega niigi kisarikast olukorda veelgi hullemaks teha. Loe kümneni ja kasuta enda rahustamiseks erinevaid rahunemisnippe.

Teine samm

Vähenda iseendale pandud ootusi ja standardeid. Sa ei saa korraga tegeleda rohkem kui kolme asjaga, proovi kuidas tahad. Ära sea endale ebarealistlikke standardeid nagu korras majapidamine, soe toit laual, kasitud beebi ja täiuseni haritud poeg. Kõige sellega sa päeva lõpuks hakkama ei saa.

Kolmas samm

Ignoreeri paratamatust. Kui tital mähkmeid vahetades ajab suurem laps ümber terve kastitäie asju, ära karju ega satu masendusse – tegele sellega siis, kui sul aega on.

Neljas samm

Ära ürita mängida superema/superisa. Püüa mõista, et vanemana on sul palju tegemist, kuid püüa silmas pidada laste vajadusi ja jälgi, kuidas nemad sellele hullumeelsele elustiilile reageerivad. Võid tunda end taksojuhina, kes tormab peatumata ühest sihtpunktist teise, sest Janel on ju ujumistrenn, Toomas tuleb viia jalgpallitrenni ja Luise tuua lasteaiast. Samal ajal kui sina ühest kohast teise sõidad, saavad nemad rahulikult autos võileiba süüa.

Viies samm

Palu abi kui seda vajad ja see võimalik on. Su abikaasa saab mõned ülesanded enda peale võtta. Raskel hetkel võid alati mõne lähedal elava sugulase appi kutsuda. Kui saad seda lubada, palka endale lapsehoidja, kas või kõige raskemaks paariks tunniks päevas.

Allikad: iVillage; peresuhted.ee

Trenn suurendab nurisünnituse ohtu

Taani teadlased hoiatavad, et koormav trenn raseduse alguses võib kolmekordistada nurisünnituse riski, briti teadlased aga usuvad, et jooksmine ei ole siiski kahjulik.

Taanlaste hinnangul kujutavad endast ohtu sörkjooks ning palli- ja reketimängud, samuti treenimine üle seitsme tunni nädalas. Kuna nurisünnituse oht väheneb märgatavalt pärast 18. rasedusnädalat, ei leidnud ka siis teadlased enam seost trenni ja raseduse katkemise vahel. Mõned spordialad, sh ka ujumine, rasedusele ohtu ei kujutanud, kirjutab BBC.

Suurbritannia teadlased on aga väljendanud kahtlust jooksmise kahjulikkuse suhtes. Nende sõnul pole selles midagi halba ja eelkõige tuleks vältida spordialasid, milles suur koormus langeb kõhule või milles kõht võib kannatada saada.

Üldiselt soovitatakse naistel jätkata sportimist kogu raseduse vältel, kui enesetunne seda lubab. Naised, kes enne rasedust trenni pole teinud, peaksid hoiduma suurt pingutust nõudvast trennist ja piirduma kerge füüsilise koormusega.

Treenimine raseduse ajal tugevdab südameveresoonkonda ja parandab lihaste vastupidavust.

Lõuna-Taani ülikooli teadlaste uuringus osales 90 000 naist.

Toimetas: Tiina Luht

Kohvi joomine suurendab nurisünnituse ohtu

Teadlased soovitavad lapseootel naistel kohvijoomist vältida, kuna ameeriklaste uuringust selgus, et ka väga mõõdukas kohvijoomine suurendab raseduse alguses nurisünnituse ohtu.

Seni on Suurbritannia toidustandardite agentuur soovitanud raseduse ajal kofeiini mitte üle 300 mg päevas tarvitada, mis on umbkaudu neli tassitäit, vahendab BBC.
Kuid Ameerikas läbiviivud uuringust selgus, et juba 200 milligrammist kofeiinist päevas piisab, et nurisünnituse risk kahekordistuks.

Käesoleva uuringu jaoks küsitlesid teadlased eesotsas Dr De-Kun Liga 1063 naist, kellel paluti 20. rasedusnädalani pidada oma kohvijoomise kohta täpset päevikut.

Kui eksperdid kõrvutasid päevikuid ja naisi, kel esines nurisünnitus (172) avastasidki nad ühendava lüli. Nende naiste nurisünnituse oht, kes tarvitasid päevas üle 200 mg kofeiini, tõusis 25 protsendini. Kohvi mitte joonud naistel oli lapsekaotuse risk 12 protsenti.

Suurbritannia kuningliku sünnitusabi ja günekoloogia kolledži nõustaja Pat O´Brien soovitab neile uuringutulemustele tuginedes naistel kuni 12. rasedusnädalani kohvijoomisest hoiduda. „Esimese 12 nädala jooksul on beebi väga haavatav, sel ajal toimub suurem osa nurisünnitustest,“ lisas ta.

O`Brieni kinnitusel loobub enamik rasedatest esimeste kuude jooksul kohvist nagunii, kuna lõhn või maitse on muutunud vastumeelseks. Seetõttu ei tohiks kofeiinist hoidumine keeruline olla.

Nurisünnituse ohtu suurendavad mitmed tegurid: ema kõrgem vanus, varasemad nurisünnitused ja viljakusprobleemid. Siiski jääb suurem osa nurisünnituste põhjustest teadmata.

Kohvijoomise ja nurisünnituste vahelist seost on ennegi uuritud. Teada on, et kofeiin võib läbi platsenta looteni jõuda, kuid pole teada, kuidas see kasvavat last mõjutab. Seega ei oska eksperdid soovitada, kui palju kohvi on ohutu pärast 12. rasedusnädalat juua.

300 mg kofeiini on sama, mis:

  • neli keskmist tassi kohvi
  • kuus keskmist tassi teed
  • kaheksa purki coca-colat
  • neli purki energiajooki
  • 400 g (kaheksa tavalist 50-grammist tahvlit) šokolaadi
  • Kofeiini sisaldus varieerub eri firmade toodetes.

Toimetas: Sigrid Sõerunurk

Nurisünnituse tagamaadest

Rasedus võib katkeda väga mitmel põhjusel, alustades kromosoomiveast ja lõpetades kofeiini ületarbimisega, nagu võis välja lugeda eelmisel nädalal ilmunud uudisest.

Teadlaste väide, et päevas üle 200mg kofeiini tarvitavad naised kahekordistavad nurisünnituse tõenäosust, on külvanud paanikat ja tekitanud lapseootel naiste hulgas hirmu, kirjutab Newsweek.

Kohv pole loomulikult ainus paharet. Nurisünnitust põhjustavate tegurite nimekiri on pikk ja mitte sugugi kõiki neist pole võimalik vältida või muuta. Või mõista. Rohkem kui pooltel juhtudel on nurisünnituse põhjuseks kromosoomiviga.

„See on looduse viis mõista anda, et asi ei toimi ja õige oleks sellele lõpp teha,“ väidab Duke‘i ülikooli günekoloog Susann Clifford. Juhuslik kromosoomiprobleem on nurisünnituse põhjuseks 70 protsendil juhtudest enne kuuendat rasedusnädalat, 50 protsendil juhtudes kuuendal kuni kümnendal nädalal ja vaid viiel protsendil rasedustest, mis katkevad pärast 10. rasedusnädalat.

Võimalik ohtu vähendada
Mõningaid riskitegureid nagu eelnevad nurisünnitused ja naise vanus pole võimalik kontrollida. Kromosoomivea kujunemine on vanematel naistel lihtsalt tõenäolisem. Kui üldiselt on nurisünnituse oht pärast kuuendat rasedusnädalat umbes 15 protsenti, siis 35-aastasel naisel on see 25 ja 40-aastasel naisel 42 protsenti.

Õnneks on mitmeid võimalusi nurisünnituse riski juba enne rasestumist vähendada (11. rasedusnädalal haiglasse minnes on seda ilmselgelt liiga hilja tegema hakata). Enne ja pärast viljastumist tuleks lisaks võtta foolhapet sisaldavaid vitamiine, mitte suitsetada, vältida passiivset suitsetamist ja kokkupuudet mürgiste kemikaalidega ning säilitada tervislik kehakaal. Ülekaalulisus suurendab nurisünnituse (ja sünnidefektide) tõenäosust ja on üha enam ka lapse surnult sündimise põhjuseks.

Toore liha söömisel võib nakatuda näiteks E. coli viirusesse või haigestuda toksoplasmoosi. Toksoplasmoosi ohtu suurendab ka õues käiva kassi liivakasti puhastamine, kui loom on juhtumisi söönud ära mõne nakatunud linnu või närilise.

Nurisünnituse vältimise eesmärgil on oluline säilitada ka meelerahu: eelmisel aastal tehtud Briti uuring näitab, et üha enam nurisünnitusi on põhjustatud stressist.

Vältida tuleks alkoholi ja narkootikume, paratsetamooli tuleks eelistada ibuprofeenile, mis võib suurendada lootevee kogust. Kindluse mõttes peaks vältima sushit ja kõrge elavhõbedasisaldusega kala, näiteks konservtuunikala söömist.

Vereklompide teke
Listeria bakteri vältimiseks tuleks hoiduda pehmetest juustudest nagu brie ja gorgonzola. Samuti peaks vältima kokkupuudet kemikaalidega, mille hulka kuuluvad ka putukatõrjevahendid, elavhõbe ja bensiin, mis muidugi ei tähenda, et lapseootel naine ei tohiks autoga tankimas käia.

Kindlasti peaks enne viljastumist olema vaktsineeritud tuulerõugete ja punetiste vastu, sest kõik haigused, mis põhjustavad sünnidefekte, põhjustavad ka nurisünnitust. Ja tuginedes viimasele uuringule ei tohiks ka kofeiiniga üle pingutada. Kofeiin läbib platsenta ja tõstab nii vererõhku kui ka pulssi.

Kõik ülejäänud võimalikud riskitegurid vajavad rohkem uurimist. Näiteks kuuma vanni ja mikrolaineahju kahjulikkust pole tõestatud, kuid kofeiini-uuringu autori dr De-Kun Li sõnul on tema neid uurinud ja soovitab kuuma vanni vältida ning hoiduda mikrolaineahjust vähemalt 1,5 meetri kaugusele. Nimelt tõstavad need kehatemperatuuri ja kuumas vannis pole võimalik seda higistamisega alandada.

Kui naisel on esinenud vähemalt kaks nurisünnitust, saab uuringute abil tuvastada võimalikke kromosoomiprobleeme ja emakapõletikku. Vereproov võimaldab diagnoosida diabeeti, autoimmuunsust ja hormonaalseid probleeme.

Umbes igal viiendal nurisünnitanud naisel takistavad tekkinud vereklombid embrüo pesastumist. See probleem on kergesti ravitav verd vedelamaks muutvate preparaatidega. Lehekülje PreventPregnancyLoss.org asutaja Darci Kleini sõnul peitub siin väga oluline tähelepanek. Kleinil avastati pärast kahte nurisünnitust just nimelt see probleem ja olles saanud ravi, tõi ta ilmale täiesti terve poisslapse.

Mitmikel suurem risk
Kleini arvates on kassiliivast tingitud nurisünnituste osa väga marginaalne ja ta rõhutas, et eelkõige peaks nurisünnitanud naisel kontrollima võimalikke haigusi. Et seda ei tehta, elab naine üle mitu nurisünnitust ja annab lõpuks alla, olgugi, et tegemist ei pruugi olla üldsegi ravimatu probleemiga.

Nurisünnituse tõenäosus on suurem ka mitmikke ootavatel naistel ja neil, kes rasestuvad kunstliku viljastamise abil. Folliikulite stimuleerimiseks kasutatavad ravimid ergutavad mitme munaraku valmimist korraga ja on täiesti võimalik, et mõned neist ei ole täispikaks raseduseks lihtsalt valmis.

Ühtlasi põhjustavad nurisünnitust ka rasedusaegsed kromosoomuuringud: looteveeuuringu tõttu katkeb üks rasedus 300-st, koorioni biopsia puhul üks rasedus 100-st.

Õnneks on tervisliku raseduse tagamiseks rohkem lubatud kui keelatud. Uuringud on näidanud, et raseduse katkemist ei mõjuta kuidagi trenn ega seks, seega võib neid kahte julgelt nautida.

Parim soovitus korra nurisünnitanud naisele on jätkata proovimist. Kindlasti ei tohiks süüdistada ennast ega ka kedagi teist. Arstid soovitavad mõelda nii, et üks nurisünnitus viljaka eluetapi jooksul on igati normaalne.

Loe ka:
„Kohvi joomine suurendab nurisünnituse ohtu“
„Nurisünnitus mõjutab ka järgnevaid rasedusi“
„Trenn suurendab nurisünnituse ohtu“

Mitmike kasvatamisega kaasnev stress ja selle leevendamine

Esmalt on oluline mõista stressi olemust.

Kuigi mitmike suured nõudmised muudavad vanemad stressile eriti vastuvõtlikuks, on täiesti võimalik oma mitmekordsete kohustustega ka tervislikult toime tulla.

Esmalt on oluline mõista stressi olemust. Eelkõige on stress füüsiline, vaimne ja emotsionaalne pinge, mille kaudu annab organism märku oma kurnatusest. Mitmike emad kogevad sageli oma laste vastu samaaegselt nii viha kui armastust ning see tunnete konflikt võib juba olemasolevaid pingeid veelgi süvendada. Ebatavalised pole üheaegselt esinevad viha, väsimus, kurbus, süütunne, depressioon ja enesehaletsus.

Kuigi isad ei pruugi seda niimoodi välja näidata, puudutab stress ka neid. Mitmike isad tunnevad end sageli hüljatuna ja mõningal määral armukadena, sest varasemalt neile osaks saanud tähelepanu on nüüd täielikult lastel. Tihti nähakse pääseteed töö tegemises, sest pikad päevad kontoris võimaldavad kodusest hullumajast puhata. Kuigi mees võib näha selles lahendust enda jaoks, vajab kodus üksinda suure pinge all rügav naine rohkem abi kui kunagi varem.

Olenemata stressi konkreetsest põhjusest või väljundist tunnevad mõlemad vanemad tihti väsimust ja vähenenud enesehinnangut, mis muudab stressi leevendamise veelgi raskemaks. Samas on oluline mõista, et kõik need reaktsioonid on normaalsed. Veelgi olulisem on arendada välja oskused oma topeltkoormat kergendada.

Füüsiline stress
Esimestel kuudel ja nädalatel on vanemate füüsilise stressi põhjuseks peamiselt une- ja trennipuudus ning ebaregulaarne söömine. Isegi kui uneaega jagub, väsitab ööpäevaringne söötmine, kantseldamine ja koristamine tohutult, eriti kui peres on veel lapsi. Mida sellises olukorras teha?

See ei ole küll imeravim, kuid esimese asjana peaks värske mitmike ema leidma endale abilise, olgu selleks siis sõber, sugulane või lapsehoidja. Pea meeles, et abilisel on sind lihtsam aidata, kui määrad talle konkreetsed ülesanded, näiteks ühe lapse toitmise, vannitamise, jalutama viimise, poes käimise,köögi koristamise või toidu valmistamise.

Kui sa oled unustanud, mida tähendab öine rahulik uni, kasuta võimalust päeva jooksul tekkivatel vabadel hetkedel tukastada. Kuigi lastega ühel ajal magades kaotad sa võimaluse ‚vajalikud asjad ära teha‘, taastad sa sellega oma energiavarusid.

Soovitatav on süüa sageli, kuid väikestest kogustes. Väga tervislikeks suupisteteks on juust, toored aed- ja puuviljad, täistervavõilevad, muna ja supp.

Kindlasti ei tohi oma energiat ammutada kohvist, kokakoolast ja kõrge rasva- ning suhkrusisaldusega rämpstoidust. Piisav vitamiinivaru (eriti vitamiin B) aitab samuti stressi vähendamisele kaasa. Pea meeles, et toidulisandid ei aseda tasakaalustatud toitumist!

Väsimuse korral ei pruugi mõte trennist sind vaimustada, kuid regulaarne kõndimine, jooksmine, jooga, ujumine, jalgrattasõit või aeroobika tagavad sulle hädavajaliku energia. Suurepäraselt aitab stressi vähendada ja energiat säilitada ka mediteerimine. Vali endale meelepärane spordiala, mida sa naudid, sest kohustusena tundub trenn enesetunnet ei paranda. Eelkõige on eesmärgiks siiski lõõgastumine, mistõttu on oluline seada endale ka mõistlikud eesmärgid. Püüa leida enda jaoks aega iga päev või iga nädal ja peagi märkad, kuidas sinu väsimus väheneb, söögiisu paraneb ja energiatase tõuseb!

Emotsionaalsed probleemid

Vanemad reageerivad kurnatusele ja laste kasvavatele nõudmistele sageli depressiooni, ärrituvuse ja jõuetusega.

Ennekuulmatu pole seegi, kui mitmike vanem, kes eelduste kohaselt peaks kogu aega kõigi oma laste vastu sügavat armastust tundma, kogeb süüdlaslikku soovi omada vaid ühte last.

Vaimsele stressile pretendeerib ka naine, kes on loonud endale kujutluse Superemast. Telekast nähtud Superema võib kõigi kriisidega suurepäraselt toime tulla, kuid päriselus on selliste ootuste tagajärjeks katastroof, eriti mitmike puhul.

Kui mitmike nõudmised löövad sassi ema kindlaksmääratud ja efektiivse päevaplaani, võib ta hakata kergesti lapsi süüdistama. Kui tema arusaam tublist emast hõlmab organiseeritust ja kontrolli kõige üle, võib haarde lõdvendamine tekitada tunde, et ta on kaotanud osa oma isiksusest.

Ebareaalsete ootuste kohandamine reaalsusega võib aidata ülakirjeldatud emotsionaalset stressi kõvasti kergendada. Kui oma piiride tunnetamine võib esmalt läbikukkumisena tunduda, on selle oskuse lihvimine mitmike kasvatamisel hädavajalik.

Igasuguse emotsionaalse stressi korral on oluline leida aega enda jaoks, väljaspool toitja, koka ja majapidajanna ametit. Niipea kui lapsed ja vanemad harjuvad üksteisest eemal olema, tuleks korraldada üksteisest eraldi olemise aega. Siinkohal saavad appi tulla sõbrad-sugulased või võimaluse korral ka lapsehoidja, kes saaksid samal ajal lapsi hoida.

Suureks kergenduseks on ka see, kui keegi teine vahelduseks sinu eest hoolitseb. Hea tunde võib tekitada regulaarne massaaziz või ilusalongis käimine. Sama tulemuse annab see, kui kodus või restoranis toit sinule ette tuuakse. Enese poputamine ei vaja õigustamist, eriti kui sa ise pead igapäevaselt mitme väikese (ja suure) inimese vajadusi rahuldama!

Paljud mitmike vanemad on suutnud jääda mõistuse juurde tänu paindlikkusele, huumorimeelele ja oskusele paluda abi. Sõprade, perekonna, mänguringide, lastehoidjate ja tugigruppide toetus hoiab vaimselt ja füüsiliselt tervena. Sageli pakub kergendust ka teiste vanematega rääkimine ja kogemuste vahetamine. Kuigi probleemid on perekonniti erinevad, leiab suurt lohutust teadmisest, et sa ei ole üksi.

Keskkondlik surve
Kuigi lapsevanemaks olemisega kaasnev keskkondlik stress ei pruugi avalduda füüsilises väsimuses, on ka sellel oma lõiv. Uue ilmakodaniku sünniga muutub senine eluruum kitsamaks, müratase tõuseb märgatavalt ja ühtki asja ei saa teha otsast lõpuni, ilma, et vahele ei segataks. Isegi maakohas valitsev vaikus võib tunduda ängistavana, kui lähim maja asub 20 km kaugusel. Korrutades selle stressi mitmega, pole imestada, et mitmike vanemad surve all murduda võivad.

Õnneks on mitmeid neist stressoritest aga kontrollitavad. Vahelesegamist saab vältida telefoni välja lülitamisega. Samuti ei pea päevast päeva mängima telekas – oma probleemidega vaeveldes ei ole vaja koormata end maailmahädadega. Et sa maailmast päris ei eralduks, vali just sinule sobiv aeg, et end maailmas toimuvaga kurssi viia.

Katastroofi-ohtu võivad suurendada mõned täiesti väikesed pisiasjad, näiteks rippuv telefonijuhe, sisselülitatud triikmasin ning teravad esmesed ja mürgised vedelikud.

Üks võimalus selliseid ohte vähendada on eelmine tegevus enne uue alustamist lõpule viia.

                                                                                          Majanduslik koorem

Mitmikega kaasnevad ka suuremad väljaminekud.

Majanduslik surve pingestab mitmike vanemate elu veelgi, sest on selge, et ühe lapse kuludega kahte või kolme üleval ei pea. Samas saab olla säästlik, kui ostate lastele esialgu ühe voodi ning soetate kasutatud mööblit ja riideid, tehes vahetust näiteks teiste lastevanematega. Loomulikult on asju, mille pealt kokku ei saa hoida ja mida tuleb osta igale lapsele.

Lapsehoidja palkamine on kulukas ja tülikas, osutudes eriliseks probleemiks just neile naistele, kes tahaksid tööle naasta. Dilemma on suur: lisaraha kuluks väga ära, kuid kokkuvõttes ei pruugi see end täielikult õigustada ja lõppude lõpuks on emme ka kodus asendamatu. See on naise jaoks oluline küsimus ja sellepärast on eriti tähtis, et partner siinkohal võimalikult toetav oleks.

Mõistlikku otsust on sellises olukorras raske leida, kuid teinekord aitab lahendust leida ka reaalne finantsplaneerimine. Esimese sammuna peaks kaaluma, kas teenitav palk kaalub üles kõik muud kulud, kaasa arvatud perekonnaliikmetele põhjustatava stressi.

Olenemata sellest, kas ema käib tööl, põhjustab enim vaidlusi kodutööde ja laste eest hoolitsemise jagamine. Samas on ka siinkohal oma koormat vähendada, koostades üksikasjalik nimekiri tegemist vajavatest asjadest. Pane kirja kõik tegevused alates poes käimisest ja koristamisest kuni laste söötmise ja koeraga jalutamiseni. Arutage nimekiri perekonnaliikmetega läbi ja laske igaühel valida nende võimetele vastavad ülesanded. See annab võimaluse saada ülevaade asjadest, mis on tehtud ja tagab ka kohustuste võrdse jaotamise.

Samuti on suurepärane stressi vähendaja kiitus ja tunnustus, mida on vaja olenemata selle avaldumise vormist või perekondlikest rollidest. Siiras ‚aitäh‘ mõjub öises vahetuses rügavale lapsevanemale paremini kui kriitika, isegi kui lapsed kell kolm öösel ikka veel päris rahunenud pole. Loomulikult tuleb ette hetki, mil abi ei paista olevat ka kõige parematest nõuannetest, kuid stressi puhul ongi eelkõige oluline teineteisega arvestada ja üksteise pingutusi tunnustada!

17 soovitust meelerahu säilitamiseks

Toimi järgnevalt:

1. Palu abi sõpradelt, sugulastelt, lapsehoidjalt ja teistelt mitmike vanematelt.
2. Maga igal võimalusel
3. Toitu tervislikult
4. Tee regulaarselt trenni. Proovi kõndimist, jooksmist, ujumist, joogat, aeroobikat, tantsimist või midagi muud, mis sulle naudingut pakub
5. Leia enda jaoks iga päev/iga nädal aega
6. Sea endale realistlikud ja paindlikud eesmärgid
7. Lõpeta käsilolev ülesanne enne ära kui uuega alustad
8. Otsi abi nõustajalt
9. Usalda iseennast

Mida mitte teha:
1. Ära isoleeri end maailmast.
2. Ära süüdista stressi tekkimises ennast ega oma partnerit.
3. Ära püüa mängida Superema, kes kõigega toime peab tulema.
4. Eelista tõhusust lõbule ja naudingule
5. Kasuta endale võetud aega
6. Ära eelda, et sinu vajadustele vastatakse ilma, et sa selleks soovi oleks avaldanud
7. Ära otsi lohutust alkoholist või meelemürkidest
8. Ära anna alla!

Allikas: IVillage.co.uk