Category

Komplikatsioonid

Category

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed.

Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad.

Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia.

Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada.

Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000.

Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks, suureneb vanusega ka nurisünnitamise oht.

Ühtlasi on üle 35-aastasel naistel täheldatud sagedasemat sünnituse esilekutsumist ja kaasaaidatud sünnitust.

Lapseootele jääda sooviv naine peaks enne viljastamist külastama arsti ja laskma teha põhjalikud uuringud. Mõlema partneri haiguslood ja nende suguvõsas esinenud haiguste analüüs võimaldab paremini kindlaks teha haigusi, mis ema ja tulevast last võivad ohustada.

Lisaks võimaldab see hinnata oma füüsilist valmisolekut ning teha vajalikud proovid ja uuringud. Seejärel saab juba astuda vajalikud sammud, et end enne rasestumist parimasse vormi viia.

Paraku võib üle 35-aastase naise suurimaks takistuseks olla rasestumine ise. Kahekümnendate esimene pool ehk 20-24 on naise kõige viljakamad eluaastad, 35.-39. eluaastaks langeb naise viljakus pea kolmandiku võrra.

Isegi viljatusravi ja kunstliku viljastamise puhul esineb vanematel naistel rohkem komplikatsioone, mistõttu on probleemide ilmnemisel soovitatav võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Kui kõik ülalnimetatud ohutegurid on läbi mõeldud, saab keskenduda aspektidele, mis kaasnevad lapse saamisega olenemata sünnitaja vanusest. Nendeks on kvaliteetne arstiabi, tasakaalustatud toitumine ning emotsionaalne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks, mis saab olema sinu töö järgmised 18 aastat.

Paljud naised, kes on lapse saamise edasi lükanud ja soovivad vanemas eas emaks saada, kogevad, et nende võrdlemisi hea tervis võimaldab raseduse probleemideta lõpuni kanda ja enamikul juhtudel täiesti terve lapse ilmale tuua.

Allikas: http://www.babycentre.co.uk/

Zika-viirus ja rasedus

Foto: (AP Photo/Felipe Dana, File) theatlantic.com
Mikrotsefaalia on tõsine kaasasündinud väärareng, mille tulemusena on pärsitud aju areng. Foto: AP Photo/Felipe Dana

Haigustekitajaks on flaviviiruste hulka kuuluv Zika-viirus, mis avastati 1947. a reesusahvidel Ugandas. Zika-viirus kuulub flaviviiruste perekonda koos kollapalaviku, dengue’i palaviku ja puukentsefaliidiga. Alates 2015. a aprillist kuni juuli alguseni 2016. a on Zika-viirushaigus levinud maailma 61-s riigis, millest 47-s riigis algas see 2015. aastal ja 14-s riigis on see kulgenud alates 2007.aastast.
Sissetoodud haigusjuhte on esinenud Saksamaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Austraalias, Sloveenias ja Soomes. Mikrotsefaaliat ja teisi kesknärvisüsteemi väärarenguid on esinenud 12-s riigis ning GuillainBarré sündroomi 13-s riigis. Sugulisel teel levinud haigusjuhte on esinenud 10-s riigis.

Mis on Zika-viirushaigus ja miks on see raseduse ajal ohtlik?

Zika on viirus, mis levib peamiselt teatud tüüpi moskiitode kaudu. Raseduse ajal nakatudes võib viirus sündimata beebidel põhjustada sellist kaasasündinud väärarengut nagu mikrotsefaalia.

Kas Zika-viirushaigus võib põhjustada mikrotsefaaliat või teisi sünnidefekte?

Võib küll. Olgugi, et enamus Zika-viirusekandjatest emadele sündinud beebidest paistavad terved olevat, sünnib siiski ka mikrotsefaalia või teiste terviseprobleemidega lapsi.
Mikrotsefaalia on tõsine kaasasündinud väärareng, mille tulemusena on pärsitud aju areng. Olenevalt seisundi ägedusest võib mikrotsefaalia põhjustada mitmeid probleeme nagu krambid ja arengupeetus. Mõnedel looteeas mikrotsefaaliasse nakatunud beebidel esineb veel selliseid sünnidefekte nagu ajustruktuuri puudumine, nägemis- ja kuulmispuue või kasvupeetus.
Ekspertide jaoks on ebaselge kui suur on sünnidefektide esinemise tõenäosus, kui viirusesse nakatumine toimub raseduse ajal. Samamoodi ei ole teada, kas teatud trimestri ajal nakatumine suurendab riski, et sünnib väärarenguga beebi.

Kuidas toimub Zika-viirusesse nakatumine?

• Läbi teatud moskiitode hammustuse. Zika-viirust kannavad kahte tüüpi sääsed. Elades või reisides piirkonda, kus säärased moskiitod elutsevad (peamiselt troopika ja subtroopika), on hammustuse tagajärjel nakatumine reaalne oht. See on peamine haigusleviku viis.
• Läbi seksuaalvahekorra. Nii mehed, kui ka naised võivad Zika-viirust oma seksuaalpartneritele üle kanda.
• Emalt lapsele üle kandes. Zika-viirust kandvad rasedad naised kannavad viiruse üle oma sündimata lastele. Siiani pole teada, et viirus leviks rinnaga toitmise kaudu.
• Vereülekandega.

Milline on Inkubatsiooniperiood?

Lõimetusperioodi pikkus on 3-12 päeva, keskmiselt 10 päeva.

Kuidas raseduse ajal end Zika-viirushaiguse eest kaitsta?

Parim viis end raseduse ajal nakatumise eest kaitsta, on mitte reisida piirkondadesse, kus elutsevad viirusekandjatest moskiitod. Ka tuleks kasutada kondoomi või vältida seksuaalvahekorda kellegagi, kes on riskipiirkonda külastanud. Kui üks partneritest on kohustatud sellisesse paika reisima, tuleb seksuaaltegevusest hoiduda (kaasa arvatud vaginaalne, anaal- ja oraalseks) või kasutada raseduse lõpuni kondoomi. Efektiivsuse tagamiseks tuleb kondoomi iga seksuaalvahekorra ajal algusest lõpuni korrektselt kasutada.

Kuidas vältida moskiitohammustusi Zika-levipiirkondadesse reisimisel?

Kui üks partneritest on sunnitud reisima Zika-viirustsooni, tuleb kõigepealt konsulteerida perearstiga ning siis rangelt järgida ettevaatusabinõusid end reisil sääsehammustuste eest kaitsmiseks:
• Kasuta putukatõrjevahendit, vajadusel korduvalt.
• Kanna pikkade varrukate ja pikkade säärtega riideid.
• Püsi paikades, kus on õhukonditsioneerid või sirmidega kaetud aknad ja uksed.

Kas raseduse planeerimise ajal tuleks Zika-viirust vältida?

Jah, eostamise ajal ei ole soovitatav reisida paikadesse, kus elutsevad haiguskandjatest moskiitod. Kui esineb võimalus, et üks partneritest on olnud kokkupuutes Zika-viirusega, soovitavad terviseeksperdid eostamisega oodata – kasutada kondoomi või loobuda seksuaalvahekorrast.

Millised on Zika-viirushaiguse tunnused?

Enamus inimestel, kes Zika-viirusega kokku puutuvad, ei ilmne mitte mingisuguseid sümptomeid. Ühel viiest viirusekandjast võib esineda lööve, palavik, liigesevalu ja punasilmsust. Vähem levinud on lihasvalu, peavalu, silma põhja valu ja oksendamine. Näidustused võivad kesta kuni nädala.
Samalaadseid sümptomeid võivad põhjustada ka teised kaks moskiitode levitatavat haigust: dengue palavik ja chikungunya.
Veel uuritakse, kas Guillain-Barré sündroomi esinemissageduse suurenemist võib seostada Zika-viirusega. GBS on haruldane haigus, mis põhjustab lihasnõrkust ning möödub reeglina paari kuuga. Siiani on GBS esinenud ainult vähestel Zika-viiruskandjatel.

Kuidas diagnoosida Zika-viirushaigust?

Hetkel soovitatakse diagnostikat ainult:

• Rasedatele naistele, kel on olnud kokkupuude Zika-viirusega – läbi reisimise riiki, kus elutsevad viiruskandjatest moskiitod või läbi seksuaalvahekorra partneriga, kel on olnud kokkupuude Zika-viirusega.
• Kahe nädala jooksul peale võimalikku Zika-viirusega kokku puutumist vähemalt ühe sümptomi (lööve, palavik, liigesevalu, punasilmsus) ilmnemise korral.
Diagnoosimine võib olla keeruline ja kulukas. Selleks kvalifitseerumise korral võetakse patsiendilt vere- või uriiniproov ning saadetakse laboratoorselt kinnitatud diagnoosi saamiseks analüüsi. Zika-viiruse esinemise kindlakstegemiseks peab näidist vajadusel kolmel erineval viisil testima. Lõpptulemuseni jõudmine võib võtta nädalaid.

Kui kaua kulub organismi puhastumisele Zika-viirusest?

Täpne info puudub, kuid terviseekspertide arvamuse kohaselt kaob viirus umbes kuue kuu jooksul pärast nakatumist.
Zika-viirust ei peeta ohuks tulevastele rasedustele, peale organismi viirusest puhastumisest on kaasasündinud väärarengute esinemine ebatõenäoline. Olles korra viirusega kokku puutunud, muutub organism viiruse suhtes tõenäoliselt immuunseks, mis tähendab, et uuesti nakatumist ei toimu. Samas ei ole teadlased kindlad, kui kaua immuunsus kestab.

Vaktsiin ja rasedus
Hetkel puudub vaktsiin Zika-viirushaiguse ennetamiseks.

Milline on Zika-viirushaiguse ravi?

Zika-viirushaiguse ravi puudub. Kui Zika diagnoositakse raseduse ajal, tuleb ilmselt läbi viia mitmeid ultraheliuuringuid jälgimaks beebi arengut.

Arstid võivad sümptomite leevendamiseks soovitada:
• Rohket puhkamist
• Ohtrat veetarbimist vedelikupuuduse vältimiseks
• Paratsetamooli palaviku ja valu alandamiseks (vältida tuleb ibuprofeeni ja aspiriini)

Kas on olemas Zika-viiruse vastane vaktsiin?

Hetkel puudub vaktsiin Zika-viirushaiguse ennetamiseks. Teadlased tegelevad selle väljatöötamisega, kuid ilmselt võib minna aega enne, kui vaktsiin kättesaadavaks muutub. Viimaste allikate kohaselt on Ameerika Ühendriikides  loodud vaktsiin, mis on hetkel kliiniliste katsetuste staadiumis.
Zika -viiruse leviku tõttu peab ettevaatlik olema reisides järgevatesse sihtkohtadesse: Brasiilia, Kolumbia, El Salvador, Prantsuse Guinea, Guatemala, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Panama, Paraguay, Suriname, Venezuela, Puerto Rico, USA Neitsisaared, Dominikaani Vabariik, Barbados, Boliivia, Ecuador, Guadeloupe, Saint Martin, Guyana, Roheneemesaared ja Samoa. Lapseootel naistel soovitatakse tungivalt sinna mitte reisida.

Täpsema Zika-viirusnakkuse leviku riskipiirkondadega võib tutvuda ECDC kodulehel:

Allikad: babycenter.com; terviseamet.ee

Video: Rasedusaegne Panorama test

panorama-filmimine-siret-olle-kaarel-veike-doktor-marek-soisPanorama test on mitteinvasiivne sünnieelne ema veres loote rakuvälise DNA uuringul põhinev turvaline ja täpne kromosoomihaiguste skriiningtest, mida on võimalik teostada alates üheksandast rasedusnädalast.

Panorama test tunneb ära 99%  Downi sündroomi-, Edwardsi sündroomi- ja Patau sündroomiga loodetest ja 92% Turneri sündroomiga loodetest.

Panorama test on täiesti turvaline nii Sinule kui ka Sinu lootele ning testi teostamine ei ohusta mingilgi määral rasedust. Skriiningtest teostatakse Sinu veeniverest.

Normaalselt on inimese igas keharakus 23 paari kromosoome ehk kokku 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on täpselt samasugune koopia või paariline. Üheks paariks on sugukromosoomid. Naisel on selleks X kromosoom. Kõrvalekalde põhjustab, kui kromosoomidel paariline puudub või on liigselt. Trisoomia tähendab, et üks kromosoom on paarist enam. Monosoomia tähendab, et üks kromosoom on paarist puudu.

Raseduse ajal ringleb sinu veresoontes lisaks sinu verele ka sinu loote kromosomaalset materjali, rakuvälist DNA’d. Uuringul kasutatakse spetsiaalset DNA tehnoloogiat, mille käigus eraldatakse ema DNA loote DNA’st ning seeläbi saab selgitada välja vägagi täpselt, kas sinu lootel võib esineda kõrvalekaldeid nagu Downi sündroom ehk trisoomia 21, Edwardsi sündroom ehk trisoomia 18, Patau sündroom ehk trisoomia 13, Turneri sündroom ehk monosoomia X.

Panorama rasedusaegne uuring on oma olemuselt eriline. See kasutab uut ja paremat lähenemist, mis annab senisest veelgi täpsemaid tulemusi võrreldes alternatiivsete mitteinvasiivsete ehk kehaväliste uuringutega.

Panorama testi on teostatud mitmetes kliinilistes uuringutes ning test on tõestanud, et suudab pakkuda kõige täpsemaid tulemusi.

Kuidas see test töötab? See on lihtne nagu 1,2,3

  1. Lepi kokku Loote Ultraheliskriiningus verevõtmise aeg
  2. Anna vereanalüüs
  3. Kahe nädala möödudes pöördu arsti vastuvõtule arutlemaks testi tulemusi.

Iga testi tulemus on patsiendipõhine ja individuaalne riskikalkulatsioon, kusjuures sulle pakutakse lisainformatsiooni just sinu vajadustele vastavalt. Tulemused saate kätte tavaliselt 14 päeva jooksul peale vereanalüüsi andmist.

Võid olla kindel, et see test on turvaline ja usaldusväärne.

Nurisünnitus mõjutab ka järgnevaid rasedusi

Teisel trimestril nurisünnituse läbi elanud naistel on järgnevate raseduste ajal suurem risk enneaegseks sünnituseks ja teistkordseks nurisünnituseks.

Dr Michal A. Elovitz ja kolleegide uuring hõlmas naisi, kelle rasedus oli jõudnud üle 14. rasedusnädala. Naised jaotati kolme rühma: 30 naist, kellel esines teisel trimestril nurisünnitus; 76 naist, kes sünnitasid enneaegselt ja 76 naist, kes kandsid raseduse täis, vahendab Reuters.

Järgneva raseduse puhul oli teisel trimestril toimuva nurisünnituse oht kõrgeim (27 protsenti) naiste hulgas, kelle eelmine rasedus oli teisel trimestril katkenud. Enneaegselt ja õigeaegselt sünnitanute hulgas esines teise trimestri nurisünnitust vastavalt kolmel ja ühel protsendil rasedatest.

„Suureks probleemiks on see, et nurisünnitanud naistel on järgmise rasedusega suurem tõenäosus enneaegselt sünnitada,“ rääkisid teadlased. Nende hulgast esines enneaegset sünnitust enne 28. rasedusnädalat 10 protsendil, teistest rühmadest vaid 1,3 protsendil.

Teadlased arvavad, et teise trimestri nurisünnituse bioloogiline mehhanism võib sarnaneda enneaegsele sünnitusele, olles mõlemal puhul seotud peamiselt emakakaela küpsusega. Sellisel juhul võiks nurisünnitanud naistele töötada välja ravi, mis järgmiste raseduste puhul vähendaks enneaegse sünnituse ohtu.

 

Kohvi joomine suurendab nurisünnituse ohtu

Teadlased soovitavad lapseootel naistel kohvijoomist vältida, kuna ameeriklaste uuringust selgus, et ka väga mõõdukas kohvijoomine suurendab raseduse alguses nurisünnituse ohtu.

Seni on Suurbritannia toidustandardite agentuur soovitanud raseduse ajal kofeiini mitte üle 300 mg päevas tarvitada, mis on umbkaudu neli tassitäit, vahendab BBC.
Kuid Ameerikas läbiviivud uuringust selgus, et juba 200 milligrammist kofeiinist päevas piisab, et nurisünnituse risk kahekordistuks.

Käesoleva uuringu jaoks küsitlesid teadlased eesotsas Dr De-Kun Liga 1063 naist, kellel paluti 20. rasedusnädalani pidada oma kohvijoomise kohta täpset päevikut.

Kui eksperdid kõrvutasid päevikuid ja naisi, kel esines nurisünnitus (172) avastasidki nad ühendava lüli. Nende naiste nurisünnituse oht, kes tarvitasid päevas üle 200 mg kofeiini, tõusis 25 protsendini. Kohvi mitte joonud naistel oli lapsekaotuse risk 12 protsenti.

Suurbritannia kuningliku sünnitusabi ja günekoloogia kolledži nõustaja Pat O´Brien soovitab neile uuringutulemustele tuginedes naistel kuni 12. rasedusnädalani kohvijoomisest hoiduda. „Esimese 12 nädala jooksul on beebi väga haavatav, sel ajal toimub suurem osa nurisünnitustest,“ lisas ta.

O`Brieni kinnitusel loobub enamik rasedatest esimeste kuude jooksul kohvist nagunii, kuna lõhn või maitse on muutunud vastumeelseks. Seetõttu ei tohiks kofeiinist hoidumine keeruline olla.

Nurisünnituse ohtu suurendavad mitmed tegurid: ema kõrgem vanus, varasemad nurisünnitused ja viljakusprobleemid. Siiski jääb suurem osa nurisünnituste põhjustest teadmata.

Kohvijoomise ja nurisünnituste vahelist seost on ennegi uuritud. Teada on, et kofeiin võib läbi platsenta looteni jõuda, kuid pole teada, kuidas see kasvavat last mõjutab. Seega ei oska eksperdid soovitada, kui palju kohvi on ohutu pärast 12. rasedusnädalat juua.

300 mg kofeiini on sama, mis:

  • neli keskmist tassi kohvi
  • kuus keskmist tassi teed
  • kaheksa purki coca-colat
  • neli purki energiajooki
  • 400 g (kaheksa tavalist 50-grammist tahvlit) šokolaadi
  • Kofeiini sisaldus varieerub eri firmade toodetes.

Toimetas: Sigrid Sõerunurk