Category

Tervishoid

Category

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed.

Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad.

Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia.

Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada.

Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000.

Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks, suureneb vanusega ka nurisünnitamise oht.

Ühtlasi on üle 35-aastasel naistel täheldatud sagedasemat sünnituse esilekutsumist ja kaasaaidatud sünnitust.

Lapseootele jääda sooviv naine peaks enne viljastamist külastama arsti ja laskma teha põhjalikud uuringud. Mõlema partneri haiguslood ja nende suguvõsas esinenud haiguste analüüs võimaldab paremini kindlaks teha haigusi, mis ema ja tulevast last võivad ohustada.

Lisaks võimaldab see hinnata oma füüsilist valmisolekut ning teha vajalikud proovid ja uuringud. Seejärel saab juba astuda vajalikud sammud, et end enne rasestumist parimasse vormi viia.

Paraku võib üle 35-aastase naise suurimaks takistuseks olla rasestumine ise. Kahekümnendate esimene pool ehk 20-24 on naise kõige viljakamad eluaastad, 35.-39. eluaastaks langeb naise viljakus pea kolmandiku võrra.

Isegi viljatusravi ja kunstliku viljastamise puhul esineb vanematel naistel rohkem komplikatsioone, mistõttu on probleemide ilmnemisel soovitatav võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Kui kõik ülalnimetatud ohutegurid on läbi mõeldud, saab keskenduda aspektidele, mis kaasnevad lapse saamisega olenemata sünnitaja vanusest. Nendeks on kvaliteetne arstiabi, tasakaalustatud toitumine ning emotsionaalne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks, mis saab olema sinu töö järgmised 18 aastat.

Paljud naised, kes on lapse saamise edasi lükanud ja soovivad vanemas eas emaks saada, kogevad, et nende võrdlemisi hea tervis võimaldab raseduse probleemideta lõpuni kanda ja enamikul juhtudel täiesti terve lapse ilmale tuua.

Allikas: http://www.babycentre.co.uk/

Kõrvaklapid kurdistavad noori

Juba praegu on igal kümnendal Eesti elanikul kuulmisega probleeme, lähiajal aga võib olukord veelgi hullemaks minna, sest kõrvaklappidest muusika kuulamine laastab noorte kuulmist.

“Täpne statistika kuulmislanguse kohta puudub, kuid hinnanguliselt esineb kuulmishäireid 10–12 protsendil Eesti elanikest,” rääkis Qvalitas Arstikeskuse kõrvaarst Marina Tšerkassova.

Ta tõi näite, et kõrvaklappidest muusika kuulamine annab müra kuni 100 detsibelli, aga näiteks tehases töötades peab juba 85-detsibellise müraga kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Ka tihe ööklubide ja kontsertide külastamine kahjustab kuulmist.

“Kui neid asju teha mõõdukalt, siis ei ole põhjust muretsemiseks, aga liiale minnes võivad tagajärjed olla väga kurvad,” pani arst inimestele südamele.

Lisaks valjule muusika kuulamisele võivad kuulmishädasid põhjustada kõrvahaigused, peatraumad, geneetiline soodumus, aga ka mõned üldhaigused.

Laste puhul tasuks vanematel lisaks tähelepanu pöörata nende käitumisele. «Kui laps on äkki liiga rahulik või vastupidi – liiga agressiivne. Samuti tuleb tähelepanelikult suhtuda sellesse, kui laps ei hakka õigel ajal rääkima,» rääkis arst.

Et oma kuulmist säästa, soovitas Tšerkassova tähelepanu pöörata üldisele mürale enda ümber. “Teler ei pea mängima maksimumtugevusega ning ka lemmikmuusikat saab kuulata tasasema heliga,” jagas arst näpunäiteid.

Vähendada tuleks kõrvaklappidest muusika kuulamist ja seda võib teha kuni 1,5 tundi päevas, kusjuures helitugevus ei tohiks ületada 80 detsibilli.

“Kui on ette nähtud, et mingi tegevuse tegemisel peab kasutama kaitsevahendeid, siis tuleks seda ka järgida,” toonitas ta. Kõrvatroppe kasutades tuleks kindlasti kasutada apteegis müüdavaid troppe, sest lihtsalt tavalise vatitropi kasutamine ei anna mingit kasu.

Lapsevanemad aga peaksid dr Tšerkassova sõnul hoolega valima ostetavaid mänguasju, kuna paljud neist tekitavad pidevat liigset müra.

Nii nagu hambaid kontrollitakse regulaarselt, tuleks arsti kinnitusel ka kuulmist regulaarselt kontrollida.

«Mina leian, et lastel võiks olla n-ö kuulmisepass, kuhu regulaarselt nende kuulmise tulemused üles märgitakse. Nii oleks väga lihtne jälgida muutuseid kuulmises,» rääkis arst. Samuti tuleks tohtri sõnul lastele nii koolis kui kodus selgitada kuulmisega seotud riske ning rõhutada, et kuulmiskahjustused võivad jääda kogu eluks.

Allikas: Piret Kliimaki magistritöö Eesti Maaülikoolis/ Tarbija 24

Meelespea: hammaste eest hoolitsemine

  • Hoolitsege, et lapse toit sisaldaks piisavalt kaltsiumi. Kui laps on juba kuuekuune, tuleks lapsele hakata andma lisatoitu. Enne seda on lapsele põhiliseks kaltsiumiallikaks rinnapiim või -asendaja.
  • Ära unusta D-vitamiini lisaks anda. Head  D-vitamiini allikad on ka munakollane, rasvane kala ja piimatooted.
  • Õunamahla asemel andke õuna ja apelsinimahla asemel apelsini.
  • Lahjendatud mahl on parem kui värskeltpressitud mahl.
  • Parim jook janu kustutamiseks on vesi. Vesi mõjub ka hambaid puhastavalt.
  • Olge ettevaatlikud peidetud suhkrute suhtes. Mesi on suhkur, kleepudes tugevalt hammaste külge. Hammastele ei ole suhkru päritolu oluline, igasugune suhkur on ohtlik.
  • Maiustuste söömine, karastusjookide ja jäätise söömine võiks olla harv sündmus. Kindlasti tuleks puhastada pärast nende söömist lapse hambad.
  • Eelistage maiustusteks puuvilju, šokolaadi, kooki ja küpsiseid. Vältige iiriseid, lutsukomme, vahukomme ja magustatud jooke. Need kipuvad hammastele kleepuma.
  • Ärge lisage suhkrut jookidesse ja hommikuputru.
  • Ärge keelake täielikult lapsele magusa söömist, see võib panna lapse salaja maiustama, seejuures unustades suuhügieeni.
  • Hambapesu olgu regulaarne.
  • Õpeta varakult laps kasutama hambaniiti. Hambaniit aitab pääseda hambavahedesse, kuhu harjaga ei saa ligi.
  • Ostke lastele hambapasta, mis on sobilik nende vanusele.
  • Ärge harjutage last magusate jookidega magama jääma, see võib tekitada suuri kahjustusi hammastele enne kui kõik hambad jõuavad lõikuda.
  • Püüdke vältida toidukordade vahepeal näksimist.
  • Külastage regulaarselt hambaarsti.

Hea une nipid väsinud emmele

Väljapuhanud, energiline ja valmis uue päeva tegemistele rõõmsalt vastu minema – see tunne on enamikule emadest vaid kauge unistus. Laste pärast öösel ärkamine; nende eest hoolitsemine, kui nad on järjekordse haiguse üles korjanud, ja üleüldine unetus mõjutavad meie enesetunnet väga suurel määral.

Unepuudus toob kaasa väsimuse ja pahuruse ning võib kokkuvõttes viia depressiooni tekkimseni. Ebapiisav uni pärsib organismi võimet ennast ravida ja taastada, nõrgestab seeläbi immuunsüsteemi. Käesolevas artiklis antakse nõu, kuidas laste kasvatamise, kodu korrashoidmise ja tööl käimise kõrvalt kehale ja vaimule vajalikku puhkust leida.

Tee kindlaks oma ööpäevane rütm

Meie kehal on sisemine bioloogiline kell, mille järgi kujuneb meie öö ja päeva tsükliline rütm. Seda kella reguleerivad mitmed hormoonid aga ka välised tegurid. Sisemise kella järgimine võimaldab meil oma energiavarusid maksimaalselt kasutada.
Probleem on selles, et käitumismustrite ja harjumuste najal on võimalik kella rütmi muuta, isegi kui see erineb organismi tegelikest vajadustest. Nii võime muutuda ööloomaks, isegi kui keha tahaks sellel ajal puhata. Õnneks on võimalik oma sisemist kella une- ja ärkamisharjumustega muuta.

Päeva parim aeg

Teada tõde on, et enamik täiskasvanuid vajab igal ööl kaheksa kuni kümme tundi und, kuid sellest veelgi tähtsam on see, millal me magama lähme ja millal ärkame.
Võrdle näiteks seda, kui lähed magama kell 2 öösel ja ärkad kell 10 sellega kui lähed magama kell 10 ja ärkad kell kuus. Enamik meist on pärast 8-tunnilist und kell kuus ärgates energilisemad kui kell 10 tõustes, mis võib viia selleni, et normaalse energiataseme saavutame alles pärastlõunaks.
Kokkuvõttes on parem varem voodisse minna, sest see sobib paremini meie keha ööpäeva rütmiga. Õige magamaminekuaeg sõtlub inimesest, kuid üldreeglina võiks seejääda õhtul kella 9 ja 11 vahele.

Unerutiin on olululine ka täiskasvanutele

Majapidamistööd, sisseostude tegemine ja pesemata pesu võivad oodata – viska jalad korraks seinale ja taastada oma energiavarusid.

Teame, et lapsed magavad kindla unerutiini korral paremini. Sama tõde kehtib ka täiskasvanute puhul. Kuidas peakski olema võimalik koheselt uinuda, kui oled vahetult enne voodisse vajumist tegelenud töötegemise, seltsielu või muude ülesannetega?
Tekita endale magamaminemisrituaalid, mis aitavad vaimselt ja füüsiliselt rahuneda ja end sügavaks uneks ette valmistada. Teadlikult uneks valmistumine aitab ennetada keset ööd ärkamist, mis omakorda tagab kvaliteetsema uneja võimaldab paremini välja puhata, ning aitab päevale rahulikult joone alla tõmmata.

Parema une nimel:

  • Vähenda õhtusel ajal kodus tulesid ja üldist valgust
  • Loobu hilisõhtusest telekavaatamisest
  • Joo tass rahustavat taimeteed (nt kummeli)
  • Märgi oma mõtted päevikusse üles
  • Leia raamat või lektüür, mis võimaldab sul end päevaprobleemidest välja lülitada ja aitab vaimul puhata.

Magamistuba olgu hubane

Lisaks unerituaalidele soodustab und rahulik keskkond. Nende tubade kõrval, kus võtame vastu külalisi, pööratakse magamistoale lubamatult vähe tähelepanu.
Mõtle läbi, kuidas saaksid kujundada magamistoast hubase, puhkust ja taastumist soodustava koha.
Asenda teleka ja arvuti maheda muusika ja kõlaritega, et saaksid nautida head muusikat. Kaunista seined rahustavalt mõjuvate piltidega. Soeta kvaliteetne tekk, padjad ja voodipesu.
Sule silmad ja kujutle ette hotellituba mõnusas spaas, ning oma lemmik hommikusööki. Neid asju võib olla üllatavalt lihtne imiteerida. Äkki on asi toa puhtuses, seinte värvis või sisekujunduse stiilis? Juhindu oma magamistuba kujundades nendest tunnetest.

Energiaröövlid

Vaata üle oma kofeeiini ja suhkru tarbimine. Igaüks reageerib neile erinevalt, kuid kohvi ja suhkur on nagu energialaen. Rahalises mõttes on teada, et päevast-päeva laenatud rahast elamine ei ole tulus, sest viib majandusliku läbikukkumiseni. Täpselt samamoodi ei ole tark energia saamiseks toetuda igapäevaselt kofeiinile ja suhkrule, sest selle eest peab meie keha lõpuks lõivu maksma – enamasti läbipõlemise, haiguse, unehäirete ja vaimse stressiga.

Ära ole enda vastu karm

Tuleb aru saada, et ükski alternatiivmeetod ei taga seda unekogust, mida tegelikult igapäevaselt vajame. Erinevate kohustuste vahel manööverdades tuleb ikka ette päevi, kus peame hakkama saama, kuigi pole öösel piisavalt maganud. Sellistel päevadel käi oma energiavarudega eriti hoolikalt ümber ja kasuta iga võimalust puhata. Ühe lapse vanemana võid proovida varianti tukastada päeval koos lapsega. Samuti tuleks endale natukene puhkust anda – ole enda vastu hea ja ära üle pinguta.

Majapidamistööd, sisseostude tegemine ja pesemata pesu võivad oodata – viska jalad korraks seinale ja taastada oma energiavarusid. Usu, su pere on sulle tänulik – puhanud emme on palju toredam kui väsinud, pahur ja kõigi peale karjuv ema.

Allikas: www.kidspot.com/ Tõlge: Tiina Luht

Madleen Simsoni soovitused lapsevanemale (II-osa)

Toitumisspetsialist ning raamatu “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele” kaasautor Madleen Simson jagab lapsevanemale soovitusi tervislikust toitumisest.

Millised  tervise- ja toitumisalased raamatud  võiksid olla lapsevanema öökapil kohustuslikuks kirjanduseks?

Ühest vastust või konkreetset nimekirja on raske anda. Käsitlusi laste toitumisest, kasvatusest ja psühholoogiast on väga erinevaid. Kindlasti sobivad raamatud, mis räägivad nn puhtast toitumisest, sest see peaks olema iga lapsevanema prioriteet (näiteks “Puhta toidu raamat”, autorid Ülle Hõbemägi ja Kaarina Nauri).
Arvestades igapäevast suhkruküllust meie (ja eriti laste) menüüs, tasub kindlasti lugeda raamatut “Suhkur – magus enesetapp”. Silmiavav lugemine on ka “Toidu demagoogia”, milles paljastatakse kaasaegse toidutehnoloogia varjukülgi, mis on ohuks meie tervisele. Kindlasti leiab sellest raamatust ka häid argumente teismelistega tervisliku toitumise teemal väitlemiseks.
Ka meie raamat “Toidu mõju lapse…” on kirjutatud universaalsust silmas pidades, et see aitaks erinevaid valest toidust tingitud tervisehädasid ära tunda või lihtsalt tõsta teadlikkust ohtudest, mis võivad tuleneda tänapäevasest keskkonnast või ületöödeldud toidust.

Igihaljas teema – beebi ja lehmapiim. Paljud noored emad foorumis leiavad: “Lehmapiima peal oleme me kõik kasvanud ja meiega on kõik korras. Miks ei või siis ma oma neljakuusele lehmapiima anda? Ja kui mul ei ole hetkel raha, et rpa-d osta, kas ma pean jätma siis lapse nälga?”

Beebile on parim rinnapiim ja emad, kellel on probleeme imetamisega, peaksid kindlasti konsulteerima imetamisnõustajaga. Praktiliselt kõik naised on võimelised imetama ja iga ema suudab toota oma lapse või laste (kaksikute, mitmikute) jaoks piisavas koguses rinnapiima. Kuna ema rinnapiim on lapse jaoks ainuõige koostisega ja selle toitainete sisaldus vastab ideaalselt lapse vajadustele, peaks rinnaga toitmine olema siiski prioriteet.

Kui see siiski ei ole võimalik, siis järgmine parim alternatiiv oleks doonorpiim (mis kahjuks Eestis kuigi levinud ei ole). Edasi on kolm valikut: rinnapiimaasendaja, lehmapiim või taimsed piimad. Kõigil on omad vead. RPA pulbrid on kunstlikult töödeldud, „rikastatud“ erinevate komponentidega, need on vähendatud valgusisaldusega, lisaks ka suur kogus vett lapse ebaküpsete neerude jaoks, pluss vee saastatus jne. Mahe lehmapiim on jälle liiga rasvane, valede kasvuhormoonidega, liiga kõrge valgusisaldusega, mis koormab neere jne.

Taimsed piimad on üldjuhul eelnevatest kallimad. Soja või jaanikauna baasil valmistatud asendajad on kohati veelgi ebaloomulikumad kui lehmapiima baasil tehtud variandid. Riisi- ja mandlipiimal puudub vajalike toitainete sisaldus. Taimsete piimade kasutamine tuleb kindlasti täiendada ja tasakaalustada vanusele sobivate teiste toitudega, et ei tekiks toitainete vaegust (nt aed- ja puuviljatummid ja püreed, sobivad mahlad jms).

Alla aastasele lapsele lehmapiima andmise osas ollakse meditsiini- ja toitumisteadlaste ringkondades aga üsna ühte meelt – tegemist on raskesti seeditava toiduga, mis koormab imiku neere, seedeorganeid, immuunsüsteemi jne. (Siinkohal soovitan huvilistel tutvuda legendaarse dr. Spocki viimaste uuringutega.)

Tõsi on ka see, et tänapäevane lehmapiim ei ole koostiselt võrreldav sellega, mil „meie kõik selle peal kasvasime“. Tollal oli loomade kasvukeskkond oluliselt puhtam, neile tehti vähem vaktsiine, puudusid kunstlikud toidulisandid jne. Antibiootikumide kasutamine udarapõletike korral on täna tavaline ja sagedane. Lehmade üldised söötmis- ja pidamistingimused erinevad samuti kardinaalselt – suurfarmides kasutatakse sageli tööstuslikku toitu, karjamaad on üleväetatud jne.

Seejuures oli ka inimese enda organism tugevam, immuunsust ei survestanud sellisel määral keskkonnatoksiinid ja seedesüsteem sai paremini hakkama lehmapiima lõhustamisega. Juba tänaste emade raseduseaegne toitumine võib olla kehvem (pean siin silmas just toitainete vaegust igapäevases ületöödeldud toidus), mis tähendab, et ka lapse organism ei arene piisavalt tugevaks ja hästi toimivaks (seedeensüümide nõrkus, soolestiku düsbioos, raskemetallide jäägid organismis jne).

Ka kuumtöötlemine ehk pastöriseerimine mõjutab piima koostisosade struktuuri ja muudab selle raskemini omastatavaks. Kui piima edaspidi tarbida, siis on soovitav osta kuumtöötlemata toorpiima ja teha sellest ise hapupiima – hapendamisprotsess viib piima omamoodi eelseeditud kujule.

Lehmapiima sobimatuse osas on mõtlemapanevad ka ametlikud laktoositalumatuse näitajad – statistika järgi vaevab see probleem igat neljandat eestlast! Teoreetiliselt tähendab see ühte inimest neljaliikmelises peres ehk pea iga pere toidulaual peaks leiduma ka laktoosivabu piimatooteid!

Milline on aga olukord tegelikkuses – kui paljud meist teavad täna elementaarseid laktoositalumatuse tunnuseid (kõhuvalud, gaasid, kõhulahtisus, puhitus, kaalulangus jms) ja oskavad neid ka piimatoodete tarbimisega seostada?
Üsna levinud on olukord, kus loetletud sümptomid painavad inimest aastaid, enne kui leitakse, et põhjus peitub traditsioonilises ja süütuks peetud lehmapiimas. Rahvatervise seisukohast on selles valguses tehtav piimapropaganda (ilma vastavate lisaselgitusteta) äärmiselt vastutustundetu.

Mitu kommi päevas/ nädalas võib anda tervele lapsele, kellel ei ole mingisugust toidutalumatust? Milline komm, šokolaad või maiustus see võiks olla?

Kas peabki laps saama iga päev või iga nädal kommi? Kommid võiksid jääda nn pidupäeva maiustuseks (sünnipäevad, pühad, preemia). Pealegi on neile ju hulga tervislikumaid alternatiive (müsli- või seemnebatoonid, kuivatatud puuviljad jms).
Kogus sõltub kindlasti ka muu magusa tarbimisest. Suhkrut saab laps väga mitmetest allikatest (lasteaias/koolis joodud morss või magus tee, saiakesed, hommikupudrule lisatud moos, kissell või kohuke jne).

Kommid/šokolaad võiksid olla E-ainete-, trans- ja hüdrogeenitud rasvade vabad. Ideaalis võiks kakao pärineda mahepõllumajandusest, sest sel juhul ei sisalda see pestitsiidide jääke ja raskemetalle. Ja pigem harjutada laps sööma mõru šokolaadi kui väga magusat ja väikese kakaosisaldusega piimašokolaadi.

Kui laps on väga energiline või lausa hüperaktiivne, tasub magusat, eriti suhkrul põhinevaid tooteid, kindlasti vältida. Üks tilluke magus šokolaadibatoonike on väikese kehamassiga tegelase jaoks üsna suur energiakogus, mille mahalaadimine võib väljenduda rahmeldamises, keskendumis- ja tähelepanuraskustes, jonnakuses, seletamatutes tundepuhangutes jne.

Milline mõju võib olla meie laste ebatervislikul toitumisel 30-40 aasta pärast? Millised haigused või tervisehädad neid siis kimbutavad?

Juba praegu on näha 1950ndatel alguse saanud tööstuslikult toodetud toidu tarbimise tagajärjed. Seda kinnitab kõikvõimalik tervisealane statistika – ülekaalulisus, südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk, sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, Alzheimer, erinevad psüühikahäired.

Kõiki neid haigusi on suuremal või vähemal määral seostatud elustiiliga, sh ebatervisliku toitumisega ning täna esineb neid haigus aina noorematel inimestel.

Näiteks väikelaste kasvajatesse haigestumise arvnäitajad on pidevalt tõusnud. Tööstusliku toidu tootmise esirinnas on heaoluriik Ameerika, kus statistika järgi pea üks laps 100st autismispektri häirega.

On teadlasi, kes püstitanud uuringutele ja statistikale toetudes mõtlemapanevaid hüpoteese – näiteks, et tänapäeva laste põlvkond sureb varem, kui nende vanemad (just tänu valedele toitumisharjumustele maast madalast).