Category

Seks

Category

6 – 7aastaste laste seksuaalse arengu toetamine kodus ja lasteaias

Seksuaalsus on inimese sisemine omadus, mida kantakse endas sünnihetkest alates. Laps on seega juba vastsündinuna valmis nautima kõike, mida aistingud talle pakuvad. Seksuaalsuse kaudu püüdleb laps, sarnaselt täiskasvanule, eelkõige turvalise koosolemise poole.

Suurt mõju lapse seksuaalsele küpsemisele avaldavad täiskasvanud lapse ümber, kelle suunamine kujundab lapse hoiakuid igas eluvaldkonnas, ka seksuaalsuses. Seksuaalkasvatuse kvaliteet mõjutab otseselt, kuidas inimene end täiskasvanuna oma kehas ja lähisuhetes tunneb ning kuidas oma seksuaalsete tunnetega toime tuleb.

6- 7aastaste laste seksuaalse arengu eripära

Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab arvuliselt küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas „lapsi saadakse“ ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel.

Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega. On üsna tavaline, et eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7-ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis. Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata.

Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais- või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet.

6- 7aastane laps on seega seksuaalsuse seisukohalt saavutanud teatava küpsuse. Üha selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Keha, mis on senimaani tekitanud hulgaliselt küsimusi, on senisest tuttavlikum. Oluliseks muutub eakaaslaste heakskiit ning tekib vajadus olla kaaslaste hulgas aksepteeritud.

Perekonna ja lasteaia roll 6- 7aastaste laste seksuaalkasvatuses

Seksuaalkasvatus on osa kasvatusest, mis keskendub inimese arengule, seksuaalsele küpsemisele, inimsuhetele ja tervisele. Seksuaalkasvatus pole üksnes teadmiste andmine nimetatud valdkondades, vaid tegelemine isiksuse kõikide aspektidega, mistõttu ei saa seksuaalkasvatuse rolli ignoreerida. Seksuaalkasvatus peaks olema igapäevase kasvatustegevuse normaalne osa.

Koolieeliku jaoks on kodu ja lasteaed kaks kõige olulisemat arengukeskkonda, kus lapse seksuaalse arengu toetamise läbi arendatakse välja küps ja terviklik täiskasvanuea seksuaalsus. Seksuaalteemaliste teadmiste andmisel on oluline nii lasteaias kui ka kodus säilitada avatud suhtumine seksuaalsust puudutavatese küsimustesse ning pakkuda lapsele aruteludele avatud õhkkonda. Seksuaalkasvatus peab olema järjepidev ja lähtuma eakohasuse printsiibist. Vastama peab ainult neile küsimustele, mis laps esitab ning mille vastu ta tõelist huvi tunneb. Vältida tuleb väljamõeldud vastuste kasutamist ning ebamugavustunde väljendamist, sest need võivad lapsele edastada valesignaale ning luua eeldused vääritimõistmisele ja usaldamatusele.

Tõhusa seksuaalkasvatuse läbiviimisel on üheks olulisimaks faktoriks lapsevanemate ning lasteaiaõpetajate vaheline koostöö, mis põhineb avatud suhtlusel ja vastastikusel toetusel. Koostöö arendamiseks on vajalik välja selgitada lapsevanemate hoiakud seksuaalsuse vallas. Abiks võivad olla spetsiaalselt lapse seksuaalse arengu käsitlemiseks korraldatud lapsevanemate koosolekud või loengud, mille eesmärgiks on edendada vanemate arusaamist seksuaalelu anatoomiast ja seksuaalkäitumisest ning vähendada tundlikkust seksuaalsete mõistete ja sõnade suhtes.

Iga täiskasvanu on seksuaalkasvataja juba pelgalt lapsega koos olemise tõttu, mistõttu on oluline harjutada end seksuaalsusest kõnelema viisil, mis ei ole ebamugav ei lapsele ega täiskasvanule endale. Ainult nii saab tagada lapsele parima võimaliku seksuaalkasvatuse.

Uurimistulemused

2010. aasta veebruaris ja märtsis 5 erineva Harjumaa lasteaia lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate vahel läbiviidud uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate arvamused 6-7aastaste laste seksuaalsest arengust ning seksuaalkasvatusest kodus ja lasteaias.

Uurimistulemuste põhjal võib lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate teadmisi hinnata võrdlemisi heaks. Mõlemad osapooled on teadlikud, et 6- 7aastaste laste seksuaalset arengut iseloomustab huvi lapse sünni ja eostamise vastu. Seksuaalse sisuga küsimusi esitavad 6- 7aastased lapsed lapsevanematele ja lasteaiaõpetajatele harva, kuid leitakse, et neile küsimustele on oluline koheselt vastata. Lastega vestlemist seksuaalsust puudutavatel teemadel peavad lapsevanemad lihtsaks. Lasteaiaõpetajad hindavad seda keeruliseks, sest nad leiavad, et ei oska anda laste küsimustele eakohaseid vastuseid. Seksuaalkasvatusega alustamisel on mõlema osapoole arvates peamine laste huvidest lähtumine ja nende eakohane rahuldamine. Hätta jäädakse seksuaalkasvatuses olulisima välja toomisega. Koostöö seksuaalkasvatuse vallas on oluline nii lasteaiaõpetajatele kui lapsevanematele. Seega võib eeldada, et nii lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad püüavad laste huvi igakülgselt ning oma teadmistele vastavalt rahuldada, püüdes kõrvale jätta valehäbi ning ebamugavustunde.

Autor:  Triin Rass/www.teatoimeta.ee
Teksti koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid:
1. Almann, S. (2000). Laps ja seksuaalsus : miks? millal? kuidas? Tallinn: Ilo.
2. Cacciatore, R. (2008). Laste seksuaalkasvatus. Tallinn: Varrak.
3. Stoppard, M. (1998). Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata. Tallinn:

Mida on vaja teada suguhaigustest

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meesterst Margus Punabi soovitused on:

  • Suguhaigused levivad sugulisel teel.
  • Ka oraalseks on seks.
  • Kaitsevahendita suuseksi puhul on suguhaigustesse nakatumisrisk samaväärne vaginaalse ja anaalse seksiga.
  • Preservatiiv ei taga kunagi 100 protsenti kaitset suguhaigustesse nakatumise eest.
  • Enamik levinumaid suguhaiguseid kulgeb nii meestel kui naistel ilma selgete kaebusteta.
  • Suguhaigustesse haigestumine ei sõltu mitte soost, vanusest ega seksuaalsest sättumusest, vaid inimese seksuaalkäitumisest.
  • Eestis, erinevalt enamikust arenenud Euroopa riikidest, diagnoositakse lõviosa suguhaigustest naistel.
  • Tänapäevased suguhaiguste uurimismeetodid on ka meestele valuvabad. Hommikul esmasest kusest tehtud analüüsid on enamikul juhtudel samaväärsed traditsiooniliselt kusitist pulgaga võetud proovidega.
  • Suguhaigustesse haigestumise madalaim risk on harmoonilises ja usalduslikus suhtes regulaarset seksuaalelu elavatel inimestel.

– Suguhaiguste kontrolli peaks minema kui:

  • alustatakse uut (püsi)suhet ja planeeritakse loobuda preservatiivi kasutamisest,
  • peale kaitsevahendita juhusuhteid,
  • kaebuste esinemisel kusitis või suguelundites.

 Ps.Regulaarselt peaksid suguhaiguste suhtes ennast kontrollima mehed ja naised, kel on üheaegselt mitu seksuaalpartnerit.

 

Kust lapsed tulevad?

Kuidas rääkida lapsega seksuaalsusest ja millal sellega alustada?

Kui tänaste emade-isade lapsepõlves üritati kõike seksuaalsusega seotut varjata, siis tänapäeval on vastupidi – seksiteema ümbritseb meid igal pool. Kuidas rääkida lapsega seksuaalsusest ja millal sellega alustada?

Seksuaalkasvatus algab ammu enne klassikalist lapsesuu küsimust, kust lapsed tulevad. Mudilase suhtumine enda ja teiste kehasse saab alguse sellest, kuidas vanemad suhtuvad omaenese ja teiste kehasse. Kas kõik seksuaalsusega seotu on meeldiv või häbenemisväärne?
Seksuaalsusest rääkides kehtib kuldreegel: vastata tuleb täpselt siis ja nii palju, kui laps küsib.

 

Liiga palju müra

Meie lapsed on tunduvalt teistsuguses olukorras, kui meie oma lapsepõlves olime. Kui meie eest varjati kõike, siis kaasajal on lapsed lükatud teise äärmusse – neid ümbritseb üleseksualiseeritud ühiskond. Ja teeb seda väga pealetükkivalt. Tundub, et lapsi pole lihtsalt võimalik täielikult, leketeta säästa seksiteema liigvarase sissetungi eest nende maailmapilti. Isegi tänaval kõndides ei pääse sellest, sest reklaamitegijad teavad hästi – seks müüb, paljas naisekeha müüb, ja naisi ei pildistata reklaamfotodele kui elurõõmu ja ilu kandjaid, vaid ikka erootiliste ja võrgutavatena.

Peale selle on meie lapsed üsna väiksest peale tuttavad internetiga ning klõpsivad iseseisvalt telekapulti. Arvutisse lubatakse lasteaiaealisi lapsi ja mõned neist ekslevad netis päris üksi ringi. Kui vanemad pole oma taevakanalitele lastelukku peale panna taibanud, võib mudilane end kogemata ja ülilihtsalt mõne pornokanaliga silmitsi leida.

Väikelapseeas toimub areng kiiresti. Juba paariaastane saab aru, kas ta kuulub poiste või tüdrukute hulka, ning harjutab oma soole omast käitumismustrit. Ta paneb tähele, kuidas käituvad omavahel isa ja ema ning teeb selle kaudu järeldusi lähisuhete kohta. Ta tunneb naudingut kallistustest ja paidest. Selles ei pruugi esmapilgul näha seost lapse seksuaalsuse arenguga, kuid tegelikult pannakse sellal alus isiklikele väärtushinnangutele ning rajatakse baas, millelt täiskasvanuna kas suudetakse lähedasi suhteid luua ja säilitada või mitte. Nagu väärtushinnangute kujunemisel üldiselt, nii on ka seksuaalsete hoiakute puhul tähtis vanemate eeskuju. Oluline on, kas vanemad võtavad lapsi sülle, on neile lähedased, puudutavad neid. Lastele on vajalik näha ema ja isa kallistamas, kuid seksile vihjav käitumine peaks jääma vaid kahe inimese vahele.

Kõige keerulisem on olukord siis, kui lapsed on liiga ära lõigatud vanemate lähedusest ja liiga vabad korjama kogemusi telest, reklaamidest ja internetist.

Emme, miks sina oled teistmoodi?

Teise eluaasta alguseks on enamik lapsi jõudnud oma kehaga tuttavaks saada. Nüüd hakkavad nad tähelepanu pöörama teiste kehadele ja panevad tähele, et vastassoo esindajad on erinevad. See on aeg, mil kahe-kolmesed näiteks uurivad emalt saunas, miks emal on rinnad ja temal mitte või miks suurtel kasvavad kehal karvad.

Kui teema on vanematele ebamugav, võivad nad olla segaduses, kuidas lapsele erinevusi seletada. Eriti suurt ebamugavust võib põhjustada suguelundite nimetamine. Võimalik on kasutada lastele tuttavaid lastepäraseid nimetusi, võib ka lisada suguelundite anatoomilisi termineid, ehk siis peenis, kliitor ja tupp. Lapsel on küsimise ajaks juba niikuinii oma nimetus välja kujunenud ja las ta kutsub suguorganeid edaspidigi lastepäraselt, kuid ta võiks olla kursis ka neutraalsete nimetustega.

Lasteaialapsed võivad katsetada mänge, kus üksteisele näidatakse oma keha. See tuleb pigem uudishimust ja on enamasti ilma seksuaalse alatoonita. On loomulik, kui väikelaps avastab oma suguelundeid, paariaastased võivad end ka avalikult katsuda. Lapsi ei peaks selle eest häbistama, vaid õpetama neile, et see on privaatne tegevus. Veel 4-5aastastele meeldib alasti olla ja nii end ka teistele näidata. Näiteks võib laps ilmuda paljalt külaliste ette. Nõnda annab ta endast teada ja soovib tähelepanu. Vanemad võiksid alasti seltskonda ilmunud lapsel paluda rahulikult riided selga panna, segamata oma hääletooni emotsioone. Pikem jutt sellest, kus sobib paljas olla ja kus mitte, toimugu hiljem omavahel.
Kuidas suhtuda aga sellesse, kui väikesed lapsed käivad ema-isaga koos duši all? Paaril esimesel eluaastal on see loomulik, väikelapsele on kasulik näha suure inimese alasti keha.

Kuid 4-5aastasele on sama loomulik selgeks teha, et iga inimene vajab privaatsust, ja enese pesemine on üks selliseid toiminguid. Me võime taluda väikelapse sisenemist, kui me parasjagu riietume, kuid seda ei peaks soodustama. Vähemalt mitte sedavõrd, et lapsele võiks hakata tunduma, nagu me tahaksime, et ta meid vaataks.

Ka vanemad näitavad oma eeskujuga, et intiimsed toimingud tehakse omaette. Hoolivad vanemad ei tungi vannituppa, kui laps end seal peseb, välja arvatud muidugi juhul, kui väikelaps abi soovib. Samuti võib pisikesele lapsele õpetada, et potile minnes tuleb WC-uks kinni panna.

Kust lapsed tulevad?

Õige aeg laste sünnist rääkida on siis, kui laps seda küsib. Tavaliselt tunneb laps selle vastu huvi 3-4aastasena. Mida vanemaks ta saab, seda süvenenumat huvi ta tunneb. Kui esialgu piisab vastusest, et tita kasvab ema kõhus, siis mõne aja pärast hakkab last huvitama, kuidas beebi sinna saab. Sageli innustab teda pärima kas mõnelt teiselt lapselt kuuldud lause või näiteks lemmikloomal sündinud pojakesed. Alati sobib kõigepealt uurida, mida laps ise arvab. 3-4aastased võivad rasedust seletada näiteks toiduga – et kui ema sööb teatud asju, hakkab tema kõhus kasvama tita.

Täiskasvanute seletus olgu aus, kuid ilma üksikasjaliku kirjelduseta: “Üks isa ja teine ema keharakuke ühinevad ning sellest hakkab kasvama beebi.”
Edasi võib laps huvituda, kuidas tita ema kõhust välja saab. Ta võib lausa nõuda, et talle näidataks, kust laps välja pääseb. Seletamiseks sobib teha paberile joonistus, vaadata mõnd sellekohast raamatut või näidata nuku peal. Lapse seksuaalsusteemalistele küsimustele vastates on hea meeles pidada nelja tähtsat punkti.

  • Vastake vaid nii palju, kui laps küsis.
  • Uurige, mida laps ise arvab või kuulnud on.
  • Jääge seletades rahulikuks ja asjalikuks.

Andke mõista, et kõik seksuaalsusse puutuv on seotud inimese privaatsete ja õrnade tunnetega. Ka sellest rääkimiseks valite ju aja, mil olete kahekesi – just sel põhjusel, et see on eriline ja õrn teema.
Allikad: Eesti Seksuaaltervise Liit, internetileht www.amor.ee, Haim G. Ginotti raamat “Lapsed ja meie”

KUIDAS MÕJUB VOODISTSEENI NÄGEMINE LAPSELE?

Lemme Haldre, kliiniline psühholoog, seksuoloog
Siin tuleb vahet teha pornograafilisel ja erootilisel seksistseenil. Olen loengutes lapsevanematele ikka öelnud, et päris nii pole tänapäeval võimalik last kasvatada, et ta ei näe ega kuule seksist midagi. Kurejutud lihtsalt ei sobi enam.

Arenguliselt 4-6aastane seksi, eriti seksuaalakti vastu huvi veel ei tunne. Küll võib ta matkida oma mängudes seda, mida on täiskasvanute käitumises tähele pannud või suurematelt lastelt kuulnud, üritada kallistada või musitada. Kui laps on kuulnud seksist, võib ta sedagi oma arusaamise tasemel läbi mängida, kas siis nukkude või teiste lastega.

Tavaliselt sel ajal, kui koolieelses eas lapsed teleri ees istuvad, ohtrate romantiliste stseenidega filme ei näidata, ent kui laps mõnda neist koos vanematega vaatama juhtub, ei peaks voodilõikude ajal, mida enamasti näidatakse ju kaude, tal silmi küll katma. Püüd varjata erootilisi stseene pole õige, sest ülim varjamine tekitab uudishimu ja sunnib vastuseid otsima mujalt. Veel kord – arenguliselt 4-6aastasi lapsi seksi üksikasjad ei huvita ja seetõttu ei pea neid selle teemaga ka koormama. Ja kui 4-6aastane küsib, kust lapsed tulevad, rahuldub ta veel teadmisega, et isa annab emale oma rakukese ja sellest hakkab ema sees kasvama laps.

Kui lapsele on kogemata kätte sattunud erootikaajakirjad, tuleks talle seksivate inimeste pilte pigem seletada, mitte järsult keelata. Näiteks nii: see, mida nimetatakse seksiks, on kahe teineteisele kalli inimese viis väljendada oma armastust, kuid seda, et taolist privaatset tunnet kõigile näidatakse, ei pea ma õigeks. Eesmärk on jätta lapsele positiivne tunne ja anda märku, et vanem pole nõus seksi avaliku näitamisega.

Kuid pornograafia eest peab vanem kindlasti lapsi kaitsma. Meil on olnud tugikeskuses juhtumeid, kus vanemate laste õhutusel pornograafiat vaadanud seitsmeaastased poisid on hakanud nähtut oma pisut nooremate mängukaaslaste peal järele proovima. On olnud ka lapsi, kel on tekkinud hirmuunenäod. Pornograafia võib last hirmutada ja segadusse ajada ning sellepärast on mõistlik teda neist kogemustest säästa.

Allikas: Pere ja Kodu

Seks vaid ühel – lapsesaamise eesmärgil?

Kõik, kes on mõnda aega proovinud last saada ja avastanud, et titetegu võib kauem aega võtta, teavad, mida tähendab „kohustuslik seks“.

Tavalistes tingimustes eelneb enamikul paaridel seksile võrgutav eelmäng, mis võib tähendada õhtusööki küünlavalgel, massaaži või intiimset vestlust, sest enamiku naiste jaoks on vahekord nii füüsilise kui emotsionaalse sideme kulminatsioon.

Kohustuslik seks on aga hoopis teisest puust. Kohustusliku seksi puhul asendub armas flirtiv võrgutaja naisega, kes annab armatsemise algusest aimu kamandades. Ühtäkki jäetakse see varasemalt nii oluline emotsionaalne side võrrandist välja, sest – kahju küll, aga ovulatsiooni-aegsel seksil on kindel, füüsiline eesmärk.

Eelmäng on algajatele
Kuigi esialgu võib agressiivsus su partnerit erutuda, hakkab selline sportlik hasart teda peagi väsitama. Tema vastumeelsus järjekordse vahekorra suhtes võib sind üllatada, sest sa ei mõista, mis ajast on seksi emotsionaalne pool tema jaoks nii tähtsaks muutunud. Varem võis ta piltlikult ühe jalaga karulõksus kinni olla, kuid see ei seganud tema valmidust seksida, kui sina natukenegi huvi üles näitasid. Kas oli üldse korda, mil temal seksituju polnud?!

Nüüd on rollid igatahes vahetunud: tema on see tundlik pool ja sina see, kes tahab seksi seksi pärast. Ootamatu rollide vahetumine tekitab teis mõlemas teatud määral segadust. Kui te sellele tähelepanu ei pöörama, võite oma suhet kergesti kahjustada.

Mees võib tunda, et tahad teda vaid ühel eesmärgil ning sinu ärritus kasvab, sest peas taob vaid üks mõte: „seks + ovulatsioon = LAPS!“ Sellises olukorras võib teineteise tunnetega mittearvestamine viia kiiresti probleemideni. Seega, enne kui võtad ette kalendri ja asud järgmise ovulatsiooni aega üles märkima, loe läbi alljärgnevad nõuanded ja õpi omavahelisi pingeid leevendama.

Suhte päästmine
1. Anna endale aru, mis sind marru ajab. Mis on su halva käitumise põhjuseks? On see ovulatsioonikalendrist tingitud surve? Või lootus, et äkki SEL kuul läheb õnneks? Või koguni hirm, et äkki seda ei juhtugi? Mis iganes see ka poleks, ole iseenda ja oma partneri vastu aus. Tunnetest rääkimine aitab pingeid tohutult vähendada.

2. Võtke aega kohtinguteks ja aruteludeks. On võimalus, et ovulatsioonikalendri järgi elades ei ole te abikaasaga alati samaaegselt samas meeleolus. Kui sulle tundub, et ta oma pingutustest peaaegu üldse ei räägi, võib temale tunduda, et sina ainult sellest vatradki (sellepärast ongi tema Marsilt ja sina Veenuselt). Võtke endile igal nädalal üks õhtu, mil räägite titetegemises toimunud edasiminekutest. Ärge siiski unustage, et rasestumiskatsetest väljaspool elate te hoopis teistsugust – täisväärtuslikku – elu. Seega on oluline leida iga nädal ka üks õhtu kohtinguks, mil võite rääkida kõigest peale rasestumise. See aitab teil paarina teineteist taas avastada ja meenutada, miks te last üldse soovite.

3. Leidke aega romantikaks. Jah, ovulatsiooni ajal on magamistoas alati tähtsamaid asju kui romantika, kuid siiski ei tohiks seda unarusse jätta. Ei ole ju nii raske paar küünalt põlema panna ja mõnusat muusikat kuulata? Väikesel pingutusel võivad olla suured tagajärjed.

4. Poputa end. Ovulatsiooni järgimine on kurnav. Nagu ka kohustuslik seks. Nagu ka kogu see rasedaks jäämise protsess. Milleks punnitada? Lihtsalt teadvusta endale seda faktil ja tee kõik, et sel perioodil kuus pingeid maandada. Mine massaaži, maniküüri või sõbrannadega kinno. Tee mida iganes, mis sul keha ja vaimu lõõgastab.

5. Lahkus on nakkav. See ei pruugi küll välja paista, ent mida kauem rasestumine aega võtab, seda enam survet tunneb ka mees. Selle asemel, et ülemuse toonil kamandada, võiksid proovida näiteks sosistada. Jäta tema padjale kommike kirjaga selle kohta, kui hea isa temast saab või saada talle võrgutav e-mail. Lahkus on nakkav. Enne kui arugi saad, ei tea sinu kabuhirmust halvatud kaasa mitte ainult sinu ovulatsiooni toimumise aega, vaid tuleb sel puhul koju lillekimbuga. Ja et alati kuulub sellesse võrrandisse seks, olgu siis spontaanselt või käsu peale, proovige seda maksimaalselt nautida.