Category

Perelood

Category

Isetehtud beebitoidud – soovitusi “Beebitoitude kokaraamatu” autorilt Jane Komussarilt

Beebidele on parim puhas ja isevalmistatud toit. Aga kui puuduvad ideed ja oskus seda teha, kas see on ka piisav põhjus, et hakata ostma purgitoitu? Põhjusi, miks lapsele toit ise valmistada, on palju. Oleme palunud “Beebitoitude kokaraamatu” autoril Jane Komussaril vastata mõnedele enim üleskerkinud küsimustele, mis vaevavad paljude emade päid. Samuti jagab ta kasulikke soovitusi, mida kindlasti tasub kõrva taha panna. Jane elab hetkel Londonis, kasvatab seal oma imearmsat poega ja töötab toitlustuses. Milline juur- või puuvili võiks olla beebi menüüs, mille peale ei pruugi värske ema kohe tulla? Soovitaksin näiteks avokaadot ja spargelkapsast, mida võib andma hakata alates beebi 6. elukuust. Minu poeg hakkas avokaadot saama 4. elukuust. Mõlemad on kiudainerikkad ning sisaldavad hulgaliselt vajalikke vitamiine ja mineraale. Avokaadoga on veel eriti lihtne, kuna seda ei pea keetma- lõika vaid pooleks, eemalda kivi ja kraabi sisu lusikaga välja. Teine selline mugav toit on banaan, mille võib kotti pista ja…

Isa eeskuju laste soorolli omandamisel

Isad ja pojad Inimeste subjektiivset heaolu mõjutab see, kui kindlalt ennast oma soorollis tuntakse. Laps samastab end oma vanematega, kui need on toetavad ja hoolitsevad. Kui vanemad on liiga kontrollivad, siis samastumist ei toimu. Poiste puhul rõhutatakse, et nad ilma isa eeskujuta ei omanda hästi oma soorolli. Neil puudub eeskuju, kellega end samastada. Isa näitab pojale ette kindlaid käitumismalle ja meherolli piirid. Seetõttu on poistele samast soost vanema eeskuju väga tähtis. Ilma isata üles kasvanud poistel esineb järgmisi probleeme: nad ei tule toime oma soorolli määratlemisega tekib küsitavaid momente sooidentsuse arengus nad ei saa koolis hakkama neil esineb raskusi psühholoogilise kohanemisega nad ei suuda kontrollida oma agressiivsust Üksi poegi kasvatavad emad teevad seda sagedamini üsna jäikadele ja traditsioonilistele tõekspidamistele toetudes. Nad peavad kinni tavapärasest mehemallist ning usuvad siiralt, et keskkonnas on levinud halvustav suhtumine meestesse, kelles leidub ka naiselikke jooni. Isade arusaam mehelikkusest ja mehelikust käitumisest on tavaliselt tunduvalt avaram…

Meeste rollid ja rollivalikute eelistused Eesti peres

Meestel on perekonnas täita vähemalt neli olulist rolli: Perekonna majandusliku kindlustatuse tagaja ehk leivakapi täitja Abikaasa Isa Töötaja Mehed ise arvavad, et hea isa olemiseks peavad nad eelkõige eeskujulikult täitma oma leivateenija rolli.  Eestis ongi see arvamus isa rollist kõige enam levinud, seda kipuvad õigeks pidama nii mehed kui naised. Ühe 1993. a läbi viidud uuringu alusel arvas 84% eestlastest, et mehe peamine ülesanne on raha teenida, naise kohus lapsi kasvatada. Rõhutati, et mees peab end realiseerima töö ja eduka karjääri kaudu.  2003. a arvas sedasama 79% eesti meestest. 2006. a uuriti üliõpilaste arusaamu sellest, mis juhtuks, kui mees teeniks perekonnas vähem kui naine.  Naisüliõpilased teatasid, et sel juhul tunduks mees neile tossike ja tallaalune ning võimusuhted perekonnas muutuksid naiste kasuks. Nad arvasid, et meest, kes teenib vähem, on raske austada ja et see ajab närvi, kui mees vähe raha koju toob. Iga neljas vastaja teatas, et sellisel suhtel poleks…

Uuring: Kolme tüüpi isadus

Isa roll pereelus on väga suur. Keskkonda, milles lapsed kasvavad, on viimastel aastakümnetel mõjutanud päris mitmed tegurid: Naiste suurenenud osalus tööturul Kodust eemal elavate isade hulga suurenemine Isa osaluse suurenemine perekonnas Erinevate peremudelite teke, erinevatest kultuuridest inimeste abielud Areng toimub kahes suunas: ühelt poolt suureneb nende isade arv, kes aktiivselt osalevad laste kasvatamise protsessis ja teiselt poolt kasvab ka nende isade hulk, kes oma lapse elust kaovad ja perest kaugenevad. Põhjusi, miks isad peredest kaugenevad, on mitmeid. Esikohal on lahutus, seejärel tulevad töönarkomaania, vastutustundetus ja alkoholism. Pärast lahutust käituvad isad samuti mitut moodi: nad võivad oma perede elust hoopistükkis distantseeruda, kuid on ka isasid, kes pärast lahutust jätkavad aktiivselt osalemist laste kasvatamise protsessis. 2006. a moodustasid üksikvanema leibkonnad umbes 16% kõigist lastega leibkondadest. Suureneb üksikisade osakaal, kuid 90% üksikvanematest moodustavad siiski emad. Palju on ka korduvabielusid ning vabaabielusid ning neist pärinevate laste osakaal on Eesti ühiskonnas üpriski suur. Kui suhe…

Üksikvanem – miks?

Tavaliselt on Eestis üksikvanemluse põhjuseks see, et vanemate kooselu lakkab või lahutatakse abielu. Näiteks 2008.a lahutanud pooltel peredel oli alaealisi lapsi ning kokku puudutas 2008. a vanemate lahutus 2500 last. Kuna registreerimata kooselud on Eestis samuti väga levinud, võib oletada, et teist samapalju lapsi kannatas, kui läksid lahku niisama koos elanud vanemad. 2000. aastatel on olulisel määral vähenenud nende laste arv, kes kelle sünniakti polegi isa nime kantud või on seda tehtud ema ütluste põhjal. 2000. a moodustasid vallaslapsed ehk tuvastamata isadusega lapsed kõigist elussündidest 18%, 2008. a aga 7% – 1180 last. Siin võib põhjuste hulka arvestada isade kasvanud teadlikkust ja huvi oma lastega tegeleda, aga ilmselt ka koolidesse viidud põhjalikumat seksuaalkasvatust ja teadlikumat sündimuskäitumist üldse. Ilmselt juhtudel, kui teatakse, et isast niikuinii tolku lapse kasvatamisel pole või ta ei tunnista näiteks oma isadust, jäetakse isa nimi sünnidokumenti kandmata ka puhtmateriaalsetel põhjustel. Nii saab üksikema taotleda üksikvanema lapse toetust. …