Category

Kodu ja keskkond

Category

Video: Lugemispesa – loo lapsele koht, kus on mõnus lugeda

Selleks, et laps saaks lugemise selgeks, on kõige parem moodus luua talle keskkond, kus tal tekib loomulik huvi tähtede ja lugemise vastu. Üks võimalus on luua koju lugemispesa. Vali lapse toas nurk või muu koht, kuhu saate koos pesa punuda. Seal võiks olla kindlasti midagi pehmet: padjad, tekk, madrats, tugitool või kott-tool. Võimaluse korral eraldage pesa muust ruumist näiteks riiuli või riidega. Mõned lugemispesad on ehitatud laest langeva võrgu või õhukese riide alla: tekib lugemistelk. Lugemispesas peaksid olema raamatud eksponeeritud: see tähendab, et need on lapsele nähtavad ja kaanega tema poole. Kõiki raamatuid ei saa nii sättida, kuid osa võiks kindlasti olla kas riiulis, maas, aknalaual või spetsiaalses riidele õmmeldud võrksahtlitega taskutes. Lugemispesas võiksid olla seintel tähed. Seal võib olla peale raamatute ka klotse, millel on tähed, tähekaarte ja tähepuslesid. Seintele saab kinnitada ka postkaarte, lapse joonistatud pilte, kirjutisi, seal võiks olla kalender, raamatutegelaste pilte jms. Lugemispesas võiks olla ka…

8 soovitust lastele energia säästmiseks

Energiasäästliku käitumise harjutamisega tuleks alustada võimalikult varakult, seda enam, et iga laps saab hoolimata vanusest targalt tegutsedes hõlpsalt energiat säästa. Järgmised soovitused on abiks lapsevanematele energiasäästu tutvustamisel oma lastele. Valgustus: lülita välja Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25% kogu elektrikulust. Lastele tuleks juba varajases eas selgitada, et ruumist lahkudes või päevasel ajal tuleb lambid välja lülitada. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. Nii näiteks pole mõtet põletada laualampi, kui laua taga parasjagu ei istuta ning päeval tuleks pigem kardinad eest tõmmata kui lambivalgusel elada Televiisor: väldi ooterežiimi Enamikesse kodustesse meelelahutuskeskustesse kuulub televiisor, digiboks, muusikakeskus koos kõlaritega ning DVD-mängiga. Paraku seisavad need suurema osa päevast ooterežiimil. Eesti Energia e-teeninduses täidetud 7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimidel eelistab elektroonikaseadmeid hoida ligi 45% eestimaalastest. Samas võib ooterežiimi energiatarve küündida isegi kuni 10%-ni elektri kogukulust. See tähendab, et kui majapidamise igakuine elektriarve on umbes 30…

Mitmike vanemad otsivad riigilt abi

Ligi sada mitmikute peret saatis riigikogu ja sotsiaalministeeriumi poole pöördumise, kus muuhulgas taotletakse uue töölepinguseadusega kaotatud täiendava sünnituspuhkuse taastamist mitmike sünni puhul ning lapsehoidja palkamiseks vajaliku lisatoetuse maksmist. “Tänasel päeval pole riigi jaoks vahet, kas sul on korraga üks või kaks last, kuigi mitmikute kasvatamine on topelttöö,” ütles Postimehele üks pöördumisele alla kirjutanud Tuberkuloitede laulja, kaksikute isa Indrek Raadik. Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile saadetud kiri sai alguse ühes sotsiaalvõrgustikus tegutsevast mitmikute grupist ning pöördumise koostamises osales Raadiku sõnul 370 inimest – nende seas on nii kaksikute kui ka kolmikute vanemaid. “Kui nii palju inimesi võtab asja kätte, siis see näitab, et paljud pered on raskes olukorras,” sõnas Raadik. “Olukorra teeb veel keerulisemaks see, et kehtiv seadus ei võimalda mitmike vanematel olla korraga lapsehoolduspuhkusel,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud 97 peret. Pöördujate kinnitusel on mitmikute pere toimetulek füüsiliselt ja vaimselt, eriti aga majanduslikult raskem kui järjest (üksikult) sündinud lastega pere…

Päeva tip: Jagage oma muresid partneriga

Kui teil on partner, siis jagage oma tundeid temaga. Te ei pea teesklema, et te veetsite lapsega imelise päeva. Teil hakkab kergem, kui saate kellelegi kurta. Partneri puudumisel räägi sõbra või mõne teise lähedase inimesega. Allikas: Dr. Richard C. Woolfson,”Miks lapsed nii käituvad”? 

Paukuva pakase käes tuleb arvestada alajahtumise ohuga

Ilmajaama poolt lähipäevadeks ennustatud krõbedate külmade korral tuleb arvestada alajahtumise või koguni külmumise ohuga. Ohu ennetamiseks soovitab terviseamet.ee valida ilmastikule vastav riietus või võimalusel üldse mitte ruumidest väljuda. Õues viibimisel tuleks kindlasti jälgida tuule ja külma koosmõju. Näiteks 22 külmakraadi tajub organism juba nõrga tuule korral tegelikult kui -30 kraadist näpistavat pakast, mille puhul võivad katmata kehaosad saada külmakahjustusi 10 – 30 minutise õues viibimise ajal. Tuule ja külma koosmõjul organismile mõjuvat tegelikku temperatuuri tuleb arvestada koolide õppetöö ja koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamisel. Samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel või ka lihtsalt perega jalutuskäiku planeerides, sest suurem oht külmakahjustuste saamisel on just lastel ja eakatel inimestel. Kui alajahtumine peaks aset leidma, siis tuleks selline inimene viia kiiresti sooja ruumi ning hakata teda aeglaselt ja ettevaatlikult soojendama naha pinnalt, kaenla alt ja kubeme piirkonnast. Külmunu käsi ja jalgu soojendada ei soovita. Alajahtunu peaks võimalusel rahulikult lamama või istuma, talle võib…