Category

Kodu ja keskkond

Category

Video: Lugemispesa – loo lapsele koht, kus on mõnus lugeda

LugemispesaSelleks, et laps saaks lugemise selgeks, on kõige parem moodus luua talle keskkond, kus tal tekib loomulik huvi tähtede ja lugemise vastu.

Üks võimalus on luua koju lugemispesa.

Vali lapse toas nurk või muu koht, kuhu saate koos pesa punuda. Seal võiks olla kindlasti midagi pehmet: padjad, tekk, madrats, tugitool või kott-tool. Võimaluse korral eraldage pesa muust ruumist näiteks riiuli või riidega. Mõned lugemispesad on ehitatud laest langeva võrgu või õhukese riide alla: tekib lugemistelk.

Lugemispesas peaksid olema raamatud eksponeeritud: see tähendab, et need on lapsele nähtavad ja kaanega tema poole. Kõiki raamatuid ei saa nii sättida, kuid osa võiks kindlasti olla kas riiulis, maas, aknalaual või spetsiaalses riidele õmmeldud võrksahtlitega taskutes.

Lugemispesas võiksid olla seintel tähed. Seal võib olla peale raamatute ka klotse, millel on tähed, tähekaarte ja tähepuslesid. Seintele saab kinnitada ka postkaarte, lapse joonistatud pilte, kirjutisi, seal võiks olla kalender, raamatutegelaste pilte jms.

Lugemispesas võiks olla ka koht, kus saab ise raamatuid meisterdada. Selleks võib teha autorilaua, kus on paber, käärid, pliiatsid, nöör, auguraud, klammerdaja, liim ja ajakirjad. Seal saab laps välja lõigata pilte, tähti ja sõnu. Koos lapsega saab meisterdada raamatu, joonistada või kleepida sinna pilte. Iga lehekülje alla võib täiskasvanu kirjutada suurte tähtedega lapse kommentaari oma pildi kohta. Nii kujunebki lapse enda loodud lugu ja valmib raamat. Kindlasti saab laps esimesele leheküljele kirjutada pealkirja ja oma nime. Niisugune raamat on ka väärt kingitus lähedastele.

Selleks, et raamatust loetu oleks lapsele elav ja köitev, sobivad lugemispessa ka mitmesugused nukud, millega loetu põhjal etendusi teha. Kõige lihtsamad nukud saab nii, kui joonistada näppudele silmad ja suu. Lihtne on teha ka paberist nukke ja käpiknukke. Sügisel saab tegelasteks teha ka tammetõrudest ja kastanitest loomi ja mehikesi. Koos lapsega saab kuuldut ja nähtut läbi mängida ja tänu sellele temaga erinevatel teemadel vestelda.

Lugemispesas võivad olla seinal ka reeglid, mis aitavad paremini raamatuid hoida. Reeglid on sõnastatud positiivses võtmes: me hoiame raamatuid, oleme üksteise vastu sõbralikud, koristame koos lugemispesa jms.

Mõnikord elab lugemispesas raamatukoi või lugemiskoi. Ta on väga sõbralik, tal on suured kõrvad, sest ta kuulab tähelepanelikult, suured silmad, et lugeda, palju käsi ja jalgu, et raamatut käes hoida, lips ees, sest ta on väga viisakas, ja suured pehmed tiivad, mida saab endale ümber tõmmata. Mõnikord on ta riidest ja mõnikord paberile joonistatud, aga tema ülesanne on valvata, et lugemispesas oleks kõigil mõnus olla.

Kõige olulisem on, et lugemispesa oleks täiskasvanul teadlikult loodud. Sinna võib meisterdada sildi „Lugemispesa“. Seal on alati positiivne õhkkond.

Video valmis koostöös Eesti Lugemisühinguga ning Eesti Lastekirjanduse Keskusega

Autorid: Maili Liinev ja Kaarel Veike

8 soovitust lastele energia säästmiseks

Energiasäästliku käitumise harjutamisega tuleks alustada võimalikult varakult, seda enam, et iga laps saab hoolimata vanusest targalt tegutsedes hõlpsalt energiat säästa. Järgmised soovitused on abiks lapsevanematele energiasäästu tutvustamisel oma lastele.

Valgustus: lülita välja

Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25% kogu elektrikulust. Lastele tuleks juba varajases eas selgitada, et ruumist lahkudes või päevasel ajal tuleb lambid välja lülitada. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. Nii näiteks pole mõtet põletada laualampi, kui laua taga parasjagu ei istuta ning päeval tuleks pigem kardinad eest tõmmata kui lambivalgusel elada

Televiisor: väldi ooterežiimi

Enamikesse kodustesse meelelahutuskeskustesse kuulub televiisor, digiboks, muusikakeskus koos kõlaritega ning DVD-mängiga. Paraku seisavad need suurema osa päevast ooterežiimil. Eesti Energia e-teeninduses täidetud 7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimidel eelistab elektroonikaseadmeid hoida ligi 45% eestimaalastest. Samas võib ooterežiimi energiatarve küündida isegi kuni 10%-ni elektri kogukulust. See tähendab, et kui majapidamise igakuine elektriarve on umbes 30 eurot, kulutatakse aastas ooterežiimile ligi 36 eurot!

Ooterežiimi vältimiseks tuleks nii teler, digiboks kui ka muud elektroonikaseadmed nagu näiteks mängukonsoolid pärast kasutamist täielikult välja lülitada või vooluvõrgust lahti ühendada. Et kodusesse meelelahutuskeskusesse võib kuuluda isegi kuni 7 seinaühendusega seadet, tasub mugavuse huvides eelistada lülitiga pistikupesi, mille abil saab kõik seadmed ühest nupust mugavalt korraga sisse-välja lülitada. See on jõukohane ka lastele. Lapsega võiks kokku leppida reeglis, et kui lahkutakse teleri eest kauemaks kui 15 minutiks, lülitatakse see ka alati välja. Sama reegel kehtib arvutitöökoha kohta kus energiaröövliteks on ooterežiimil olevad arvuti, printer, kõlarid ja muud seadmed.

Laadijad: ühenda seinakontaktist lahti

Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad tarbivad elektrit. Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. Vihje vanematele – see soovitus puudutab ka elektrihambaharjade laadijaid ja seinakontakti jäetud pardleid.

Küte: küta nii palju kui vaja, aken ava tuulutamiseks

Lastele tuleks meelde tuletada, et kui tuba tundub liiga palav, tasub aken avada tuulutamiseks vaid lühiajaliselt. Ühtlasi ei tasuks hoida akent pidevas tuulutusasendis, sest sedasi pääseb kogu soojusenergia aknast välja. Samal põhjusel tuleks alati enda järel sulgeda välisuks.

Kraan: vähenda survet

Nõude pesemisel ei tohiks lasta veel suurel survel niisama joosta, sama kehtib hambapesul. Kui voolavat vett parasjagu tarvis pole, tuleks kraan sulgeda. Keskmises perekonnas võib sellega päevas säästa kuni 120 liitrit vett. Ühtlasi ei ole vaja nõusid pesta tulises vees. Need lihtsad nipid on jõukohased ka lastele.

Eesti Energia energiaprofiilide statistika näitab, et keskmine majapidamine kulutab vee soojendamisele aastas 14% kogu energiatarbest. Teisisõnu – mida vähem vett kasutada, seda vähem kulub energiat ka vee soojendamiseks.

Veekeetja: ära keeda rohkem, kui vaja

Elektrilise veekeetja kasutamine on energiasäästlikum kui vee keetmine pliidil. Suurima efekti saavutamiseks tuleks veekeetjas keeta just niipalju vett, kui parasjagu tarvis. Näiteks kulub tassitäie vee keema ajamiseks 1-liitrises veekeetjas 3 korda vähem raha kui pidevalt kannutäie vee keetmiseks. Loomulikult tuleks jälgida, et keedetava vee kogus ei jääks alla keetja miinimumi. Täiskasvanud võiksid jälgida ka katlakivi kogunemist kannu küttekehale, sest ka see mõjutab veekeetja elektritarvet.

Pliit: kasuta õige suurusega keeduala

Söögitegemiseks tuleks kasutada poti või panni suurusele vastavat keeduala. Näiteks kui asetada elektri- või gaasipliidil 16-senitimeetrise diameetriga pott 18-sentimeetrise läbilõikega keedualale, suureneb energiatarve kõige kõrgema kuumuse korral kuni 15%. Seda seetõttu, et osa keeduala soojusest kütab niisama köögi õhku. Toiduvalmistamisel väheneb energiatarve ka siis, kui asetada potile või pannile peale kaas. Kui vesi potis keeb, tuleks pliidi kuumus energia säästmiseks madalamaks keerata, sest vee temperatuur pärast keemistemperatuuri saavutamist enam ei tõuse.

Külmik: sulge uks korralikult

Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30% külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda suurem on külmiku energiatarve.

Allikas: Energia.ee

Mitmike vanemad otsivad riigilt abi

Ligi sada mitmikute peret saatis riigikogu ja sotsiaalministeeriumi poole pöördumise, kus muuhulgas taotletakse uue töölepinguseadusega kaotatud täiendava sünnituspuhkuse taastamist mitmike sünni puhul ning lapsehoidja palkamiseks vajaliku lisatoetuse maksmist.

“Tänasel päeval pole riigi jaoks vahet, kas sul on korraga üks või kaks last, kuigi mitmikute kasvatamine on topelttöö,” ütles Postimehele üks pöördumisele alla kirjutanud Tuberkuloitede laulja, kaksikute isa Indrek Raadik.

Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile saadetud kiri sai alguse ühes sotsiaalvõrgustikus tegutsevast mitmikute grupist ning pöördumise koostamises osales Raadiku sõnul 370 inimest – nende seas on nii kaksikute kui ka kolmikute vanemaid.

“Kui nii palju inimesi võtab asja kätte, siis see näitab, et paljud pered on raskes olukorras,” sõnas Raadik.

“Olukorra teeb veel keerulisemaks see, et kehtiv seadus ei võimalda mitmike vanematel olla korraga lapsehoolduspuhkusel,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud 97 peret. Pöördujate kinnitusel on mitmikute pere toimetulek füüsiliselt ja vaimselt, eriti aga majanduslikult raskem kui järjest (üksikult) sündinud lastega pere puhul.

Allikas: http://uudised.err.ee/

Päeva tip: Jagage oma muresid partneriga

Kui teil on partner, siis jagage oma tundeid temaga. Te ei pea teesklema, et te veetsite lapsega imelise päeva. Teil hakkab kergem, kui saate kellelegi kurta. Partneri puudumisel räägi sõbra või mõne teise lähedase inimesega.

Allikas: Dr. Richard C. Woolfson,”Miks lapsed nii käituvad”? 

Paukuva pakase käes tuleb arvestada alajahtumise ohuga

Ilmajaama poolt lähipäevadeks ennustatud krõbedate külmade korral tuleb arvestada alajahtumise või koguni külmumise ohuga. Ohu ennetamiseks soovitab terviseamet.ee valida ilmastikule vastav riietus või võimalusel üldse mitte ruumidest väljuda.

Õues viibimisel tuleks kindlasti jälgida tuule ja külma koosmõju. Näiteks 22 külmakraadi tajub organism juba nõrga tuule korral tegelikult kui -30 kraadist näpistavat pakast, mille puhul võivad katmata kehaosad saada külmakahjustusi 10 – 30 minutise õues viibimise ajal.

Tuule ja külma koosmõjul organismile mõjuvat tegelikku temperatuuri tuleb arvestada koolide õppetöö ja koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamisel. Samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel või ka lihtsalt perega jalutuskäiku planeerides, sest suurem oht külmakahjustuste saamisel on just lastel ja eakatel inimestel.

Kui alajahtumine peaks aset leidma, siis tuleks selline inimene viia kiiresti sooja ruumi ning hakata teda aeglaselt ja ettevaatlikult soojendama naha pinnalt, kaenla alt ja kubeme piirkonnast. Külmunu käsi ja jalgu soojendada ei soovita.

Alajahtunu peaks võimalusel rahulikult lamama või istuma, talle võib pakkuda sooja jooki, kuid kindlasti mitte alkoholi. Tõsisemate haigusnähtude korral tuleks kannatanu toimetada haiglasse.

Võimalike külmakahjustuste ennetamiseks võivad 1. – 6. klassi lapsed koju jääda, kui tegelikult toimiv õhutemperatuur langeb alla 20 miinuskraadi. 7.-9. klassi lapsed võivad koju jääda alla 25 kraadise külma korral. Laste jaoks, kes külmale vaatamata kooli lähevad, tuleb korraldada tegevust kuni koju saatmise võimaluseni.

Lasteaia laste puhul tuleks kaaluda õues viibimise aja lühendamist või selle ära jätmist, kui välisõhu tegelik temperatuur tuule-külma indeksi järgi on alla 20 miinuskraadi või külma on väljas 15 kraadi ja enam.

Terviseamet.ee