Category

Vaba aeg

Category

Üleorganiseeritud laps

Kui lapsel on liiga palju erinevaid huvialasid valitud, võib vabalt juhtuda, et ta kurnab end ära. Vaba aeg ei paku talle siis lõbu. Miks üleorganiseerimine hea pole? Otsustusvõime Sulle tundub, et arendad lapse otsustusvõimet, kui ta peab valima erinevate tegevuste vahel ja oma aega planeerima. Mingil määral on see kindlasti nii, kuid kui tal on liiga palju erinevaid etteplaneeritud tegevusi ja teda tassitakse ühest trennist teise, võib see hoopis tema otsustusvõimet kahandada. Kui on teada, et teisipäeviti on tantsutrenn, esmaspäeviti maalimine ning reedeti ujumine, siis mida tal enam otsustada tuleb. Kurnatus Laps vajab ka vaba aega ja võimalust omaette olla. Liiga paljude tegevustega tema päeva täitmine võib teda väsitada, muuta ta närviliseks ja tülpinuks. Stress Mõnikord on nii, et lapsele seatakse liiga suuri ootusi. Kui paned lapse trenni, kus raudselt aetakse taga iga grupiliikme edukust, võib see tekitada temas stressi, eriti kui ta tajub oma ebaedu. Kuidas teada saada, kas…

Mida teha, kui laps tahab oma hobi nurka visata?

Lapsevanemad panevad oma lapse tavaliselt ikka mingisse trenni või õhutavad teda hobiringis käima. Seda tehakse varakult ning sageli vaadatakse välja trenn või hobi, mille kohta arvatakse, et see teeb lapsele head. Sageli puutuvad lapsevanemad kokku ka probleemiga, et nende laps ei tahagi enam trennis või ringis käia. Laps on iga kord pahur, kui peab minema, väidab endal kõhu vmt valutavat või jääb kogunisti haigeks. Mõnikord jätkavad vanemad ikkagi seda läbi vaeva ja viletsuse käivat harrastust, hoolimata aina virilamaks muutuvast lapsest. Mida teha, kui laps ei taha enam trenni minna? 1. Tee selgeks, kas hobi pole tema jaoks mitte liiga raske. Kui see on nii, leidke koos midagi kergemat. Kui ballett ei sobi, ehk saab laps hakkama hoopis lihtsamat sorti tantsutrenniga. 2. Selgita, kas asi pole mitte treeneris. Jälgi treeninguid ja oma last nendes ja tee omad järeldused. 3. Uuri lapselt, miks talle trenn või huviring ei sobi. Hoidu hinnangutest ning…

Laps ja tema hobi – millal alustada?

Mida arvavad laste hobidega tegelemisest meie põhjanaabrid? Vantaa Tantsukooli rektor Isto Turpeinen räägib nii: Hobidega võib alustada võimalikult vara, sest meie maailm põhineb sotsiaalsel suhtlusel. Tütarlapsed on selleks valmis 3-4 – aastaselt, poisid aasta või paar hiljem. See, kui regulaarne on hobiga tegelemine, sõltub lapsest. Eelkooliealistele piisab 1-2 korrast nädalast, algkooliealistele 1-3 korrast nädalas. Kolm korda nädalas hobiga tegelemist on juba sellel piiril, et last tuleks jälgida. Last ei tohiks surve alla asetada, sest esiteks, laps ei vaja õnnelik olemiseks mitte hobisid, vaid põhivajaduste rahuldamist, täiskasvanute olemasolu oma elus, nende armastust ja lähedust. teiseks, kui lapsel on tugev kalduvus omaette nokitsemiseks, ei tasu talle survet avaldada ja teda tassida teistega koos midagi tegema. kolmandaks, harrastust ei peaks võtma liiga tõsiselt. Sellega peab alati kaasnema mängulisus ning tähelepanu tuleb pöörata lapse füüsilisele arengule tervikuna. Lapsevanem ei tohiks oma nägemust hobi või lapse tuleviku kohta seada tähtsamaks lapse vajadustest. Täiskasvanud peavad siinkohal jääma täiskasvanuiks,…

Laps ja tema hobi – millest alustada?

Mõni lapsevanem kardab paaniliselt, et kui laps millegagi ei tegele, läheb ta hukka. Mõnel on probleeme, sest ta ei tea, mitu korda nädalas võiks ennekooliealist last trenni või ringi panna. Mida võiks hobidega tegelemisel arvestada? 1.  Laps peab nägema vanema eeskuju Selleks, et lapsel tekiks huvi mõne tegevuse vastu, on tal vaja näha, et tema vanemad tegelevad millegagi, mis ei käi nende igapäevaelu juurde – s.t millegagi peale kodutööde, töölkäimise, telekavaatamise, internetis surfamise. Kui ema huvitub lilleseadest, käib seda õppimas kursustel, tassib tuppa oksi ja sammalt ning kasvatab ise kuivatamiseks lilli, näeb tütar, et tegemist on millegi väga väärtuslikuga. Kui isa nikerdab igal vabal hetkel mõne mööblieseme kallal või meisterdab mingeid kujukesi või liimib tikkudest kokku maju, taipab poeg, et see on elustiil – hoida oma käed tegevuses. Kui lapsed võetakse üsna varakult kaasa trenni, saavad nad aru, et see on üks tore vaba aja veetmise võimalus. Käi koos lapsega…

Füüsiliselt aktiivne laps saavutab paremaid õpitulemusi

Kas paremaid tulemusi õppetöös saavutab laps, kes istub rohkem õpikute ja arvuti taga, et teadmisi ammutada? Või hoopiski see, kes teeb päevas tund aega mõõdukalt trenni? Hollandi teadlased analüüsisid süstemaatiliselt varasemaid uuringutulemusi ning väidavad, et kehaliselt aktiivsete laste õpitulemused on paremad. Uuringutulemusi hakati üle vaatama just seetõttu, et kardeti heade hinnete jahil olevate õpilaste kehalise koormuse vähenemist.  Analüüsiti ligemale 12 000 vanuses 6 – 18-aastase varasemates uuringutes osalenu kehalise aktiivsuse ja õpitulemuste seoseid. Teadlased leidsid, et suurem kehaline koormus soodustab laste ja noorte paremaid õpitulemusi.  Ilmselt on füüsilise aktiivsuse positiivne mõju tunnetusprotsessidele tingitud suurenenud vere- ja hapnikuvoolust ajju. Tõusev noradrenaliini ja endorfiinide tase vähendab stressi ja parandab meeleolu, see omakorda aitab luua uusi närvirakke ja toetab uute seoste loomist ajurakkude vahel. Niisiis – tunnike trenni päevas mitte ei varasta väärtuslikku õpiaega, vaid soodustab igati uute teadmiste omandamist. Allikas: ERR