Category

Suhted

Category

Nõuanded kooliteed alustava lapse vanemale

  1. Võimalusel tutvuge kooliteega enne kooli algust, kõndige koos teekond läbi. Rääkige läbi võimalikud ohuallikad liikluses. Kuidas käituda, kui ta jääb bussist maha või on eksinud. Mis saab siis kui tulevad plaanivälised muutused. Tehke nii-öelda proovipäev, koos varajase ärkamisega ja hommikuste protseduuridega.
  2. Mobiili ostes olge veendunud lapsesõbralikkuses ning püüdke mitte koormata telefoni liigsete mängude ja meelelahutusega. Hea kui telefon ei oleks väga hinnaline. Siis ei paku see huvi pahalastele.
  3. Ärge pange last esimesel poolaastal liiga paljudesse treeningutesse. See väsitab last liigselt.
  4. Võimalda lapsele kodus üks rahulik ja vaikne nurgake, kus ta saab segamatult koolitükke teha. Kindlasti ei tohiks ruumis olla televiisorit ega muid elektroonilisi vidinaid.
  5. Taga lapsele 10-11 tunnine ööuni. See on väga tähtis koolilapse arengus.
  6. Esimesed aastad koolilapse elus on otsustava tähtsusega. Et lapsest kasvaks enesekindel ja õpihimuline laps on oluline, et õppimise ajal on tema kõrval täiskasvanu. Õpetage teda õppima, julgustage teda ebaõnnestumise korral ja kiitke saavutuste eest. Kui tunned, et oled hädas siis pöördu klassijuhataja, koolipedagoogi või logopeedi juurde.
  7. Seadke sisse kord, mis ajal peab olema laps külast kodus. Kui kauaks võivad klassikaaslased ja sõbrad külla tulla koolipäevadel. Liigne melu võib olla väsitav.
  8. Ole aktiivne suhtleja klassikaaslaste vanematega. Omavaheline lävimine lapsevanemate vahel aitab ka lastes ühtekuuluvustunnet tekitada.
  9. Aruta koos lapsega läbi tema päevakava. Leidke aeg, millal oleks kõige sobivam aeg koduseid ülesandeid teha. Tehke täpne päevakava, mida tal oleks kerge jälgida ja meeles pidada.
  10. Harjutage koos koolikoti lahtipakkimist ning kui kodutööd tehtud, pange järgmise päeva kooliasjad valmis. Nii saab laps harjumuse asjadel korda hoida ja mitte jätta asju viimasele minutile. Sama kehtib ka järgmiseks päevaks riiete valmispanekul. Harjumused saavad ju alguse meie lapsepõlvest.
  11. Tunne huvi, kuidas lapsel koolis läheb. Uurige, kuidas ta kirjeldab oma klassikaaslasi. Küsi õpetajalt, milline su laps on koolis. Innustage last murede korral õpetaja poole pöörduma.
  12. Õpetage lapsele raha väärtust ja õigeid valikuid tegema. Ahvatlused on kerged tulema koolipuhvetis või kodu lähedal asuvas poes.
    Ps.Hea idee on lapsele pakkuda võimalust hoitud raha pealt intressi teenida. Näiteks kui ta saab nädalas taskuraha 3 eurot, siis on tal võimalus järgmisel nädalal saada 0,50 eurosenti lisaks kui see tal veel alles on. Nii õpib laps oma raha hoidma ja vähem kulutama.
  13. Ärge unustage, et 1.klassi laps on veel LAPS ja tahab ka mänguaega. Võimaldage seda talle.

Allikas: Erinevate allikate põhjal

Kuidas toime tulla kamandajast lapsega?

Paljudel lastel on ealine faas, kus nad tahavad olla juhid, kamandades oma vanemaid, sõpru, lasteaia- või koolikaaslasi. Kamandajast lapsele on iseloomulik agressiivne enesekindlus kuid see võib osutuda ka heaks omaduseks tema arengus kui seda õigesti suunata.
Lapsed, kes omavad sõpru ja head suhtluskeskkonda on vähem depressiivsed ja üksildased. Nad on enesekindlad ning rahulolevad. Lapsed, kellel on head sõprussuhted eakaalsastega saavad paremini hakkama koolis ning täiskasvanuna on nad kohanemisvõimelised ja edukad oma plaanide elluviimisel. Seepärast on oluline, et vanemad õpetaksid sõprussidemete hoidmist ja leidmist. Aita lihvida tema sotsiaalseid oskusi, olles toetav ja julgustav lapsevanem.

Milline laps on kamandaja ? 

  • Ta naudib juhipositsiooni.
  • Ta tunneb end teisi kamandades mõjuvõimsana.
  • Talle meeldib, kui kõike tehakse tema tahtmise järgi.
  • Ta on kindel, et tema lahendused on parimad.
  • Ta kardab, et teised lapsed langetavad selles olukorras vale otsuse.
  • Tal pole piisavalt enesekindlust, et taluda kellegi teise juhtimist.

Lapse kamandamine võib viidata probleemidele, sest ta :

  • Ei tunnista teiste inimeste häid omadusi ning tahab olla ise tähelepanu keskpunktis.
  • Arvestab vaid iseenda mõtete ja soovidega.
  • Võib jääda oma eakaaslaste poolt sotsiaalselt tõrjutuks, sest nad hakkavad temast eemale hoidma. Tihtipeale ei ole nad eakaaslaste seas ka populaarsed.
  • Ärritab teisi, sest tal puudub enesekriitika.
  • Ta pole tore kaaslane, kuna ta kamandab kõiki.
  • Õpib harva oma vigadest, sest on veendunud, et tal on õigus.
  • Avaldab pidevalt om arvamust , isegi kui seda pole küsitud.

Kuidas sellega toime tulla?

  • Püüdke talle selgeks teha, milline on tema käitumise mõju teistele inimestele.
  • Paluge tal enne tegutsemist kuulata ka teiste arvamust.
  • Selgitage, et ta laseks ka teistel oma mõtteid avaldada ega suruks neid maha.
  • Küsige, mis tunne oleks temal kui teda keegi niimoodi käsutaks.
  • Mängige koos mängu, kus juhtroll on teil ning ta peab teie soovitusi järgima. Samuti kaasake teda seltskonnamängudesse.
  • Selgitage, kuidas tema kamandamine mõjub perele ja sõpradele.
  • Ärge tehke oma lapse korduvatest nõudmistest välja. Lihtsalt ignoreerige teda sellel hetkel kui ta käitub teiega üleolevalt.
  • Ärge naerge tema ega tema käitumise üle. Säilitage rahu ja paluge tal oma soov öelda viisakalt, mitte ülbitsedes ega käsutavalt.
  • Kui ta käitub teistega arvestades ja viisakalt, jagab oma mänguasju ning võtab arvesse mängukaaslaste soove siis kiitke teda tubli käitumise üle.
  • Rääkige võimalikult tihti lapsega, arutlege erinevate probleemide. Oskus probleemidele lahendusi leida tuleb kasuks kogu eluks.
  • Ärge unustage jälgida ka enda käitumist ja suhtlemist seltskonnas.
  • Pöörake talle piisavalt tähelepanu ning õpetage talle viisakat ja rahulikku suhtlemist.

Hästiarenenud sotsiaalsete oskustega laps/nooruk:

  • oskab luua, kujundada ja säilitada sõprussuhteid eakaaslastega
  • oskab öelda ja vastu võtta komplimente
  • oskab teiste emotsioone märgata ning mõista, on eakaaslaste suhtes
  • heasoovlik
  • on initsiatiivikas – osaleb ühistes tegevustes ning algatab tegevusi
  • oskab toime tulla tugevate emotsioonidega
  • oskab kirjeldada enda positiivseid omadusi
  • on enesekindel
  • oskab end esitleda
  • aktsepteerib kriitikat, reageerib kohaselt
  • aktsepteerib reegleid ja piiranguid, järgib instruktsioone
  • oskab seista oma õiguste eest, reageerib ülekohtule
  • oskab vaidlustada ebaõigeid reegleid ja tegevusi, ignoreerida eakaaslaste
  • negatiivseid mõjutusi
  • oskab toime tulla konfliktses olukorras
  • oskab töötada iseseisvalt, väikestes gruppides ja meeskondades
  • täidab ülesandeid oma individuaalsete võimete tasemel
  • käitumine on hästi organiseeritud (ei hiline)
  • oskab vaba aega mõistlikult kasutada
  • oskab abi küsida
  • teeb koostööd täiskasvanutega
  • oskab nii alluda kui ka juhtida.


Allikad: Sotsiaalne kompetentsus,Helve Saat & Hele Kanter/http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw; “Miks lapsed nii käituvad”,Dr. Richard C. Woolfson; http://www.supernanny.com;  http://missourifamilies.org/

Minu ema on närvihaige!: Vanemad läbi teismelise pilgu

Pidevalt jagatakse lapsevanematele näpunäiteid, kuidas oma lapsi kasvatada. Kes võtab õppust, kes mitte. Kahjuks ei õpeta lastele keegi, kuidas kasvatada oma vanemaid.  Ja paljud lapsed on oma vanematega hädas, uskuge. Neil pole, kellele oma muret kurta. Nad küsivad üksteiselt foorumites nõu ja on õnnetud. Jõlguvad tänavatel, augustavad end, nutavad pool ööd patja ja lõiguvad, värvivad veerand tukka roosaks, tätoveerivad, sõidavad puruks isside ülihinnalisi masinaid ja iseennast. Õnnetud ja üksi.

Meie ühiskond on absoluutselt täiskasvanukeskne. Töö- ja olmemured on peamised teemad, mis meedias silma torkavad. Veel on saada häid seksinippe, ilunõuandeid, võrgutamisõpetusi, tööl käitumise eeskirju, dieeditrikke. Räägitakse kaupadest ja teenustest, euriborist ja Kreekast, üleaisalöömistest ja korruptsioonist.  Hoitakse silma peal tantsusaatel ning lastakse osaliste kohta lendu kõlakaid, ennustades, kes sealt kellega käima hakkab ja arutatakse „Kodutunde“ uue saatejuhi armuelu ning tehakse riivatuid vihjeid.

Kus on laps? Meie ühiskond on ulmeline täiskasvanute ühiskond. Siin elavad ja toimetavad ainult suured, tähtsad ja targad. Laste tunded, mõtted, emotsioonid on teiseplaanilised, need asuvad pildi kõige kaugemas nurgas ja meenutavad kärbsemusta. Mida tunneb see laps, kelle isa järjekordselt meedias nahutatakse? Kuidas elavad järgmised päevad koolis üle paljulapselise pere tüdrukud-poisid, kelle ema kohta on meedias ilmunud üle 700 mahlaka ja vahkvihast nõretava kommentaariga artikkel? Kas ikka ollakse koolis ja lasteaias armastusväärsed nende lastega, kelle vanemad järjekordselt on telepurgis avalikkuse ees kodud vahetanud? Lapse käest ei küsi keegi. Laps on kõrvaline. Tagaplaanil.

Mida lapsed oma vanematelt ootavad? 

Lapsed soovivad, et neid vahel kiidetaks kah. Neil on õpingute näol suur koormus ning nad on pinges ja stressis küll oma koolisuhete, küll hinnete, küll oma välimuse pärast.

1. Märkamist ja õiglast märkamist. Lapsed soovivad, et märgataks ka seda, kui nad on teinud midagi toredat ja head. Kui laps on teinud ära enamiku kodutöödest, mis talt nõutud, aga unustanud kartulid keetmata, arvake, mis on tulemus? Kas teda kiidetakse selle eest, et ta nägi palju vaeva pere heaks? Ei, talle öeldakse, et ta on kogu aeg rippunud telefoni otsas ning jätnud kartulid keetmata. Miks on inimestel kombeks märgata negatiivset? Kui beebi on saanud hakkama toreda kakamajandusega ning särab rõõmust ja rahulolust, märgatakse ainult rokast Pampersit, mitte rahulolevat naeratust väiksekese näol.

2. Kiitmist ja tunnustamist. Lapsed soovivad, et neid vahel kiidetaks kah. Neil on õpingute näol suur koormus ning nad on pinges ja stressis küll oma koolisuhete, küll hinnete, küll oma välimuse pärast. Neilt oodatakse nii palju –ootavad vanemad, õpetajad, popmodellide ja staaridega ülekülvatud ühiskond. Kui lapsed teevad midagi hästi, on nad väärt kiitust. E. Kübler – Ross on öelnud: „Inimesed on nagu vitraažaken. Kui päike on väljas, siis nad säravad ja läigivad.“   Iga inimene ihkab tunnustust, januneb selle järele, see paneb ta särama. Ka laps on inimene ja tahab, et päike ta peale paistaks.

3. Oma ainulaadsuse tunnustamist. Kes täiskasvanutest soovib, et teda pidevalt teistega võrreldaks? Tööl näiteks? „See eelmine töötaja oli meil ikka nii tubli.“ Kellele see meeldib? Laps kurdab foorumis: „ …ma ei saa vanematega üldse hästi läbi.  Iga päev tülitseme, kuna mina ei ole jälle nende jaoks piisavalt hea ja alailma võrdlevad nad mind teistega, et miks küll mina ei võiks selline olla.“ Kus on vanemate silmad ja süda, et nad ei suuda tunnustada oma last sellisena, nagu ta on?  Kas on tegemist lapsega või näitusekoeraga?

4. Rahulikku ja võrdväärset suhtlemist. Foorumist: „Ja ma mõtlesin, et ainult minu emal peaks olema hullumaja paberid : D! Ainult lõugaks ja vinguks ja võrdleks teiste lastega, et miks sa sellline pole nagu see Maiu* või Kati* või Mati* .. (**-vahetatud nimed)“,  – „Aga suht sama teema on minu emal selle hüsteeritsemisega. Mingi täiesti tühise asja pärast kisendab nagu siga aia vahel nt. mõni üksik põhjuseta puudumine või kui tuba sassis… haige, noh“ – Mõni neist noortest väljendub kõvemate sõnadega, mõni viisakamalt, aga peateema on see, et täiskasvanu ei pea oma last võrdväärseks suhtluspartneriks. Laps on täiskasvanu jaoks mingi objekt, kellele kallata kaela kogu oma viha untsuläinud abielu, tööl esinevate pingete, laenukoormuse, kehva tervise jmt pärast.  Noored lohutavad üksteist foorumis: „Ju su ema on siis pärit kodust, kus tema peale kogu aeg karjuti.“ Ja neil on õigus. See on suletud ring, kust vähesed välja pääsevad. Täiskasvanu eeskuju on nii oluline.

5. Austust. Lapsed ei taha, et neid kodus ka mõnitatakse ja halvustatakse. See muudab nende elu väga raskeks, see alandab.  „ …ja siis ema tuleb ja hakkab mõnitama näkku lihtsalt:,, Sa oled juba nii paks, varsti pean oma pool palka sinu rohtude peale raiskama.“ Ja siis nad kasuisaga naeravad selle üle .“ Inimesed ootavad, et nad oleksid teiste jaoks tähtsad. Et neist hoolitaks ja neid austataks. Lapsed on ka inimesed.

Oi, kui palju oleks siia veel kirjutada! Täiskasvanud peaksid ükskord ometi aru saama, et nad ei ela maailmas üksi. Lapsed on ka. Meie ümber. Igal pool. Lapsed on ka inimesed. Aga millegipärast ootavad alaealised, et nad saaksid kiiremini 18-aastasteks. Inimesteks saamist ootavad, sest seni on nad tagaplaanil.

Päeva tip: Püüa jõuda kokkulepeteni

Kui lapsed kasvavad, võib nendega kokku leppida nende ülesannete, näiteks toa koristamise suhtes. Pikka juhendite joru on lapsel raske vastu võtta.

Jaga ülesanded väikesteks osadeks, nii et põngerjad neist lihtsalt aru saaksid. Kui sul õnnestub suunata last oma ülesande täitmisega pihta hakkama, ole talle toeks, et ta oma ülesandega edukalt toime tuleks.

Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011

Päeva tip: Lõpeta võimuvõitlus

Piiridest on mõistlik kinni pidada, kuid liigne takerdumine nõudmistesse ja pidev rõhutamine, kes on peres otsustaja, ei lahenda väikelaste arengu eri etappidega seotud probleeme.

Arenemine ja küpsemine võtab oma aja. Kui tähelepanu juhitakse positiivsetele asjadele, pole pidevat korranõudmist vaja. Vaja läheb kannatlikust, et samades tegemistes, näiteks riietumine ja söömine, jaksata last ikka uuesti ja uuesti suunata ja õpetada.

Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011