Category

Toitumine

Category

Lapsega köögis: Kaeraküpsised ja matemaatika

lapsed-kokkavadKoos koolieelikust lapsega (5-6a) küpsetamine pakub rõõmu nii vanemale kui lapsele. Emana pead ainult varuma veidi kannatust, sest lapse käsi pole nii kindel kui sinu oma. Küll köögi koristamisega kah pärast hakkama saab.

Kuidas valmistada koos lapsega kaerahelbeküpsiseid ning samas ka matemaatikat ja lugemist harjutada?

Köögis kaerahelbeküpsistega mässamine õpetab koolieelikut toiduaineid mõõtma, ühesuguseid portsjoneid võtma ja kella pealt aega vaatama. Retsepti järgi toimetamine annab lapsele kogemuse ja pakub lapsele eeskuju erinevate ülesannete lahendamiseks.

Kõigepealt loe koos lapsega retsepti tekst hoolikalt läbi. Kui laps ei oska veel lugeda, siis peab ta hoolikalt kuulama. Pärast seda on vaja kontrollida, kas kõik vajalikud toiduained on valmis pandud. Edasi tuleb tegutseda samm-sammult retsepti järgi.

Kaeraküpsiste retsepti puhul saab lapsele näidata, mis tähendab veerand. Näitlikusta seda lapsele nii, et valad teelusikatäie soola taldrikule. Siis jagad selle neljaks võrdseks osaks ja nii näebki laps, et üks osa sellest soolast on veerand.

Käeulatuses peaksid olema ka köögikaal ja detsiliitrine mõõtetops. Kõik vajaminevad ained saab laps ise kausikesse segada. Või sulatamise peaks ema igaks juhuks enda kanda võtma.

Kaeraküpsised
Vaja läheb:
200 g võid (või küpsetusmargariini)

2 dl suhkrut

2 dl kaerahelbeid

4 dl jahu

¼ tl söögisoodat

¼ tl soola

  • Võta koos lapsega pakist 200 g võid (või küpsetusmargariini), kaaluge see koos üle. Sulata või ja lase jahtuda.
  • Nüüd saab laps mõõta kaussi ka ülejäänud ained. Lase lapsel need ka korralikult läbi segada.
  • Kata ahjuplaat küpsetamispaberiga ning näita lapsele, kuidas sinna supilusikaga ühesuuruseid tainapätsikesi tõsta. Lusika sisse peab iga kord võtma enam-vähem sama palju tainast.
  • Lase lapsel plaat tainapätsikestega täita.
  • Küpsetage küpsiseid ahjus 200⁰ juures 15 minutit. Lapsele võib ka seletada nüüd kella pealt, et 15 minutit on sama mis veerand tundi.

Ja veerand tunni pärast saategi koos neid mõnusaid küpsiseid maitsta. Ka nüüd saad matemaatikaga tegeleda, kui lased lapsel igale pereliikmele ühepalju küpsiseid jagada.

Allikas: “Õpime arvutama”, Eva-Maria Kangro, Merit Lage

Retsepti soovitused: Tervislikult teistmoodi hommikusöögid

Madleen Simson ja Egle Oja soovitavad oma raamatus “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele “tervislikke retsepte, mis sobivad erinevate toidutalumatuste all kannatavatele inimestele. Alljärgnevalt anname mõned hommikusöögi soovitused.

Tatrapätsid

2 tassi tatrajahu, 2 muna, veidi soola, 1-2 tassi vett, 1/2 -1 tl soodat. Segada kõik koostisosad ja küpsetada pannil palmirasvas.

Riisikakud

1-2 tassi riisijahu, 2 muna veidi soola, vett, veidi soodat. Segada kõik koostisosad. Võib lisada päevalille-või linaseemneid, veidi lina- või kanepijahu. Suvel lisada rohelisi ürte. Kõige paremini maitsevad soojalt.

Hüpikute müsli

Umbes 2 tassi riisihelbeid, 1 kuubikuteks lõigatud õun, 1 kuubikuteks lõigatud apelsin ( või muid puuvilju ja marju, sõltuvalt talumatusest), veidi sukaadi, 2 spl fruktoosi, 2-3 spl linaseemneid ( või muid seemneid), 200 g rosinaid ( või muid kuivatatud ja hakitud puuvilju), 1 spl jaanikaunajahu, soovi korral pähkleid.

Segada kõik koostisosad ja valada üle riisipiima või puhta veega. Valmistada eelmisel õhtul, kuna segu peab mõnda aega seisma.

Riisikettad munavõidega

Munavõie: keedetud munad, murulauku või tilli, veidi rapsiõli, soola; võib lisada ka peeneks hakitud paprika-või kurgikuubikuid.

Purustada keedetud munad kahvliga. Munavõie tuleb väga ilusa välimusega, kui kasutada hästi kollaseid mahemune, maitserohelist ja punast paprikat.

Riisikettad (galetid) on kiire ja mugav hommikusöök: peale võib määrida piimavaba margariini, sellele asetada sinki, kala, keedumuna, moosi, mett või mida iganes, mis maitseb. Soolaste puhul võib lisada kurgi-paprikaviile ja suvel kindlasti lehtsalatit.

Need tähtsad vitamiinid ja toitained meie toidulaual

Et meie organism toimiks, vajame kütust. Inimese kütuseks on täisväärtuslik toit, millest organism omastab vajalikud vitamiinid ja toitained. Millised need on ja milleks neid vaja läheb, selgub allpool olevast loetelust.

Pidage meeles: “Meie keha pole prügikast, kuhu visata rämpstoitu.”

Vitamiinid

  1. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.
  2. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist.
  3. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine.

Foolhape reguleerib osaliselt valguainevahetust, tal on tähtis osa raku kasvamises ja uuenemises. Sisaldub täisteratoodetes, toores spinatis, maksas, sojaubades ja punapeedis.

Pantoteenhape on väga tähtis ainevahetuses – aitab lagundada rasvu ja süsivesikuid ning moodustada rasvhappeid. Sisaldub tailihas, maksas, kalas, kaunviljades, täisteratoodetes.

B1-vitamiin (tiamiin) on tähtis närvisüsteemile ja energiavahetusele. Kes kulutab palju energiat, vajab ka rohkesti tiamiini. Sisaldub sealihas, kaerahelvestes, kaunviljades, kartulis.

B2-vitamiin (riboflaviin) elustab energiatootmist, hoolitseb hea nägemise eest. Leidub maksas, piimas, piimatoodetes, kalas, munades.

B6-vitamiin (pürodoksiin) on vajalik eelkõige valkude ainevahetuses, rahustab närve, tugevdab immuunsüsteemi. Teda on lihas, kalas, kapsas, rohelistes ubades, kartulis, banaanides.

B12-vitamiin (kobalamiin) aitab töödelda süsivesikuid ja rasvhappeid. Aktiveerib foolhappeid. Tähtis roll ka punaste vereliblede moodustamisel ja närvirakkude funktsioneerimisel. Esineb ainult loomsetes toiduainetes: liha, kala, munad, piim, juust.

C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini. Soodustab raua moodustumist organismis, osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste riski. Sisaldub puuviljades, juurviljades, punases paprikas, tomatites, kartulites.  Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades.

Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad.

D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D-vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D-vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D-vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 – 30-minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D- vitamiini koguse.

E-vitamiin (tokotrienool) kaitseb ateroskleroosi ja vähi tekke eest, takistab küllastumata rasvhapete oksüdeerumist. Leidub taimeõlides, pähklites, täisteratoodetes.

Beeta-karotiin pidurdab vähi teket, kaitseb nahka UV-kiirte eest. Sisaldub tomatis, porgandis, spinatis, rohelistes ubades, salatis.

Põhitoitained

Valgud

Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:

  • vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
  • peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
  • osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
  • osalevad paljude ühendite transpordis,
  • annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.

Rasvad

Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad.

Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini – A, D, E ja K – lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik.

Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde.

Süsivesikud

Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone:

  • on organismi põhiliseks energiaallikaks:1 gramm süsivesikuid=4 kcal,
  • kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse,
  • määravad veregrupi,
  • kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
  • omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
  • neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
  • kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
  • Peamine toidu süsivesik on tärklis.

Kiudained

Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.

Kiudained seovad palju vett ja tekitavad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad seedimist. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust.

Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.

Ole suhkruga mõõdukas!

Enamik inimesi kipub tarbima suhkrut liiga palju, sest süüakse palju maiustusi, kooke-küpsiseid ja teisi suhkrurikkaid toite ja juuakse karastus- ja mahlajooke.

Töötlemata toiduainetes, näiteks puuviljades ja piimas sisalduvat suhrut ei pea kartma. Vähendada tuleks ennekõike toitude söömist, mis sisaldavad lisatud suhkrut.

Peamiseks suhkrurikaste toitude paheks on ühelt poolt suhteliselt suur energiasisaldus, kuid teiselt poolt reeglina ka üsna väike vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Samuti sisaldavad paljud suhkrurikkad tooted lisaks ka palju rasva, nt. šokolaad, küpsised, saiakesed, koogid ja jäätis.

Kui inimene toitub mitmekülgselt, siis lisavitamiine juurde süüa ei ole üldse vaja. Küll aga peaksid lapsed kuni 2. eluaastani juurde võtma D-vitamiini luude ja hammaste arenguks .

Allikad: http://sinditervis.webs.com/; nokitse.ee

Miks on valge suhkur halb?

Madleen Simson ja Egle Oja selgitavad oma raamatus “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”, miks peaksid vanemad hoolega üle vaatama oma koduse toidulaua.

Meie, vanemad, oleme ju need, kes kujundavad oma laste toitumisharjumused ja valikud. Need valikud ja otsused käivad kaasas meie lastega kogu elu. Võiksime siiski süveneda ja mõelda, kas oleme teinud kõik endast  oleneva, et lastest kasvaksid terved ja elujõulised inimesed.

Üheks suurimaks ohuallikaks on valge suhkur. Kui  lapse toit on pidevalt liiga magus, on see tema kehale suur koormus, mis kokkuvõttes kurnab nii immuun-, seede- kui ka närvisüsteemi.

Sellega on kõik toitumisteadlased ja arstid ühel nõul, et valge suhkur ei sobi meie menüüsse. Seda soovitatakse vältida mitmetel põhjustel.

Peamised põhjused valge suhkru vältimiseks:

  • on keemiliselt puhas toode, mis ei sisalda ühtegi toitainet (ei vitamiine ega mineraalaineid)
  • saadakse rafineerimise tulemusel, milleks kasutatavad ained on toksilised ja nende jäägid säilivad lõpptootes
  • viib kaltsiumi organismist välja, põhjustades kaariest
  • annab tühje kaloreid
  • suurendab isu ning tekitab kõhukinnisust ja ülekaalulisust
  • nõrgendab immuunsüsteemi
  • soodustab mineraalainete väljaviimist organismist
  • võib soodustada käitumishäireid, agressiivsust, hüperaktiivsust ning tähelepanu- ja ärevushäireid
  • on sõltuvust tekitav aine (sarnaselt tubakale ja alkoholile).

Uuringud on tõestanud, et suhkur (sahharoos) on sõltuvust tekitav aine, mis tõenäoliselt vallandab või võimendab hüperaktiivsust.

Näiteks on võrreldud hüperaktiivsete ja tavaliste laste agressiivseid reaktsioone ning üldist rahutust olukorras, kus menüü oli sarnane. Selgus, et hüperaktiivsete laste grupis seostus sama koguse suhkru manustamine agressiivsuse ja rahutusega ning mõju oli seda suurem, mida väiksemad olid lapsed.

Allikas: “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”, Madleen Simson, Egle Oja, Kirjastus Stella Borealis, 2010

Lapsega köögis: Pitsa ja röstsaialoomad

Paneme aluse uuele artiklite sarjale “Lapsega köögis”, kus jagame ideid ja vahvaid retsepte lastega koos kokkamiseks.

Lastele meeldib abiks olla ja koos kokkamine on meelt mööda kõigile. Samuti annab see lapsele enesekindlust ja kasulikke oskusi edaspidiseks eluks. Mis saaks veelgi lahedam olla, kui tulevikus sinu laps enda tehtud maiuspaladega sind üllatab?

Allpool mõned vahvad toidud, mida koos valmistada:

Röstsaialoomad:

Laske lapsel kahele röstsaiale võid määrida. Lõigake loomakujuliste piparkoogivormidega mõlemast viilust kaks kujundit. Lõigake samasugused kujundid singist või vorstist. Riivige pisut juustu. Meisterdada võiks kaks lahtist võileiba, kasutades sinki ja juustu. Pistke saiad ahju grillima. Serveerimisel kasutage rohelist sibulat silmade tegemiseks ja murulauku vurrude jaoks.

Pitsa

Pitsat on koos lapsega kõige lihtsam ja põnevam teha. Põhja saab kas pärmi või soodaga kergitatud taignast, samuti pitsapõhjapulbrist. Taigna valmistamisel lubage lapsel aineid mõõta ja kokku segada. Seejuures on kõige parem kasutada suurt kaussi, isegi siis, kui teha väike kogus tainast. Pärmitaigna võib sooja kerkima panna, sooda kasutamisel seda teha pole vaja.

Nisujahutaigen:

225 g tavalist nisujahu
1/2 tl soola
125-250 ml piima või jogurtit
2 tl suhkrut
50 g võid

Segage ained ühtlaseks tihkeks taignaks. Jagage taigen neljaks, rullige iga osa jahuga üle puistatud laual õhukeseks. Lõigake taldriku järgi ümmarguseks.

Pitsa kaunistamine ja nägude tegemine

Tavaliselt kaetakse pitsapõhjad kõigepealt tomatipüreega, kuid sobivad ka mõned kastmed, küüslauguvõi või ürtidega maitsestatud oliiviõli.

Lõigake nina, suu ja silmad singist, küüslauguvorstist, köögiviljadest, piprakaunadest või oliividest ja laske need lapsel pitsadele laduda. Juuksed tehke riivitud juustust. Teise võimalusena võib laps pitsapõhja oma lemmiktoiduainetega katta ning näo kõige peale kujundada. Küpsetage väga kuumas ahjus (220 C) 10 -15 minutit.