Category

Ohutus

Category

Video: Kuidas last turvaliselt riietada?

Lastele rõivaid ostes tuleb peale kena välimuse ning materjali mugavuse tähelepanu pöörata ka riietuse turvalisusele. Ei tee paha üle vaadata ka olemasolev garderoob, sest lemmikdressidki võivad lapse tervise ohtu seada.

Kinnitusnöörid

Kinnitusnöörid võivad tekitada vigastusi ning halvimal juhul isegi puua, kui need kuhugi kinni jäävad. Kui laps ronib mänguplatsil või puu otsas, mängib aedade ja uste läheduses, võivad nöörid lihtsasti takerduda ja palju pahandust teha. Lahenduseks on trukkide ja kinnituskrõpsudega joped ja dressid. Ka toariided võiksid olla ilma paelteta.

Väikesed osad

Nööpide, litrite, pärlikeste ning muude rõivakaunistuste kinnitusi tuleb hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb vaadata, kas riietel on terava otsaga lukke, haake või kaunistusi, mis lahti tulles võiksid kahjustada lapse õrna nahka.

Nimesildid

Laste riideid ja koolitarbeid sildistades peaksid vanemad mõtlema ka sellele, et sildid, millel on lapse nimi kõigile selgelt nähtav, võivad silma jääda ka soovimatutele võõrastele. Juhul kui nimesildid siiski pannakse, võiks need õmmelda või kinnitada riiete ja tarvete siseküljele.

Päikesekaitse

Hoolimata sellest, millises maailma kohas te ka elaks, on otsene päikesekiirgus lapse nahale liiast. Selle vältimiseks tuleb kanda tiheda koega riideid, kust päikesekiired nii lihtsalt läbi ei pääse. Kuigi tume kaitseb UV-kiirguse eest rohkem, tõmbab ta ka enam soojust ligi. Niisiis peab hoolikalt mõtlema ka riietuse värvusele. Müüakse ka spetsiaalseid, täielikult UV-kiirgust tõkestavaid lasteriideid.

Müts on seejuures olulisimaid riietusesemeid, sest kaitseb lapse nägu kahjulike kiirte eest. Samas tuleb tähele panna, et mütsi serv lapse nägemist ei segaks.

Jalanõud

Kui lapsele meeldib toas ringi joosta, võiks ta kanda libisemisvastaseid sokke. Nii sise- kui ka välisjalanõud peavad olema mugavad ning universaalsed, et nendega oleks turvaline ka joosta ja mängida. Võimaluse korral tuleb vältida mitmesuguseid kõrgendusi, nagu kontsad või kõrged täistallad. Need võivad põhjustada nikastusi ja kukkumist. Kingapaelad peavad olema tugevasti seotud. Veel parem on osta jalanõud, mida kinnitatakse krõpsuga.

Helkurid

Välisriiete soetamisel tuleb silmas pidada helkurite kvaliteeti. Poelettidel on müügil lastetooteid, mille helkur ei ole Eestis kehtivate turvanõuete kohane. Helkur tuleb rõivastele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, tuleb rippuv helkur kinnitada paela ja haaknõelaga enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele, näiteks tasku serva külge nii, et helkur jääb rippuma umbes põlve kõrgusele (umbes samal kõrgusel asetsevad ka sõidukituled). Päeval, kui helkurit ei ole vaja, saab sel moel kinnitatud helkuri panna taskusse, et see lahti ei tuleks ega kaoks.

Kõrvaklapid kurdistavad noori

Juba praegu on igal kümnendal Eesti elanikul kuulmisega probleeme, lähiajal aga võib olukord veelgi hullemaks minna, sest kõrvaklappidest muusika kuulamine laastab noorte kuulmist.

“Täpne statistika kuulmislanguse kohta puudub, kuid hinnanguliselt esineb kuulmishäireid 10–12 protsendil Eesti elanikest,” rääkis Qvalitas Arstikeskuse kõrvaarst Marina Tšerkassova.

Ta tõi näite, et kõrvaklappidest muusika kuulamine annab müra kuni 100 detsibelli, aga näiteks tehases töötades peab juba 85-detsibellise müraga kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Ka tihe ööklubide ja kontsertide külastamine kahjustab kuulmist.

“Kui neid asju teha mõõdukalt, siis ei ole põhjust muretsemiseks, aga liiale minnes võivad tagajärjed olla väga kurvad,” pani arst inimestele südamele.

Lisaks valjule muusika kuulamisele võivad kuulmishädasid põhjustada kõrvahaigused, peatraumad, geneetiline soodumus, aga ka mõned üldhaigused.

Laste puhul tasuks vanematel lisaks tähelepanu pöörata nende käitumisele. «Kui laps on äkki liiga rahulik või vastupidi – liiga agressiivne. Samuti tuleb tähelepanelikult suhtuda sellesse, kui laps ei hakka õigel ajal rääkima,» rääkis arst.

Et oma kuulmist säästa, soovitas Tšerkassova tähelepanu pöörata üldisele mürale enda ümber. “Teler ei pea mängima maksimumtugevusega ning ka lemmikmuusikat saab kuulata tasasema heliga,” jagas arst näpunäiteid.

Vähendada tuleks kõrvaklappidest muusika kuulamist ja seda võib teha kuni 1,5 tundi päevas, kusjuures helitugevus ei tohiks ületada 80 detsibilli.

“Kui on ette nähtud, et mingi tegevuse tegemisel peab kasutama kaitsevahendeid, siis tuleks seda ka järgida,” toonitas ta. Kõrvatroppe kasutades tuleks kindlasti kasutada apteegis müüdavaid troppe, sest lihtsalt tavalise vatitropi kasutamine ei anna mingit kasu.

Lapsevanemad aga peaksid dr Tšerkassova sõnul hoolega valima ostetavaid mänguasju, kuna paljud neist tekitavad pidevat liigset müra.

Nii nagu hambaid kontrollitakse regulaarselt, tuleks arsti kinnitusel ka kuulmist regulaarselt kontrollida.

«Mina leian, et lastel võiks olla n-ö kuulmisepass, kuhu regulaarselt nende kuulmise tulemused üles märgitakse. Nii oleks väga lihtne jälgida muutuseid kuulmises,» rääkis arst. Samuti tuleks tohtri sõnul lastele nii koolis kui kodus selgitada kuulmisega seotud riske ning rõhutada, et kuulmiskahjustused võivad jääda kogu eluks.

Allikas: Piret Kliimaki magistritöö Eesti Maaülikoolis/ Tarbija 24

8 soovitust lastele energia säästmiseks

Energiasäästliku käitumise harjutamisega tuleks alustada võimalikult varakult, seda enam, et iga laps saab hoolimata vanusest targalt tegutsedes hõlpsalt energiat säästa. Järgmised soovitused on abiks lapsevanematele energiasäästu tutvustamisel oma lastele.

Valgustus: lülita välja

Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25% kogu elektrikulust. Lastele tuleks juba varajases eas selgitada, et ruumist lahkudes või päevasel ajal tuleb lambid välja lülitada. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. Nii näiteks pole mõtet põletada laualampi, kui laua taga parasjagu ei istuta ning päeval tuleks pigem kardinad eest tõmmata kui lambivalgusel elada

Televiisor: väldi ooterežiimi

Enamikesse kodustesse meelelahutuskeskustesse kuulub televiisor, digiboks, muusikakeskus koos kõlaritega ning DVD-mängiga. Paraku seisavad need suurema osa päevast ooterežiimil. Eesti Energia e-teeninduses täidetud 7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimidel eelistab elektroonikaseadmeid hoida ligi 45% eestimaalastest. Samas võib ooterežiimi energiatarve küündida isegi kuni 10%-ni elektri kogukulust. See tähendab, et kui majapidamise igakuine elektriarve on umbes 30 eurot, kulutatakse aastas ooterežiimile ligi 36 eurot!

Ooterežiimi vältimiseks tuleks nii teler, digiboks kui ka muud elektroonikaseadmed nagu näiteks mängukonsoolid pärast kasutamist täielikult välja lülitada või vooluvõrgust lahti ühendada. Et kodusesse meelelahutuskeskusesse võib kuuluda isegi kuni 7 seinaühendusega seadet, tasub mugavuse huvides eelistada lülitiga pistikupesi, mille abil saab kõik seadmed ühest nupust mugavalt korraga sisse-välja lülitada. See on jõukohane ka lastele. Lapsega võiks kokku leppida reeglis, et kui lahkutakse teleri eest kauemaks kui 15 minutiks, lülitatakse see ka alati välja. Sama reegel kehtib arvutitöökoha kohta kus energiaröövliteks on ooterežiimil olevad arvuti, printer, kõlarid ja muud seadmed.

Laadijad: ühenda seinakontaktist lahti

Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad tarbivad elektrit. Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. Vihje vanematele – see soovitus puudutab ka elektrihambaharjade laadijaid ja seinakontakti jäetud pardleid.

Küte: küta nii palju kui vaja, aken ava tuulutamiseks

Lastele tuleks meelde tuletada, et kui tuba tundub liiga palav, tasub aken avada tuulutamiseks vaid lühiajaliselt. Ühtlasi ei tasuks hoida akent pidevas tuulutusasendis, sest sedasi pääseb kogu soojusenergia aknast välja. Samal põhjusel tuleks alati enda järel sulgeda välisuks.

Kraan: vähenda survet

Nõude pesemisel ei tohiks lasta veel suurel survel niisama joosta, sama kehtib hambapesul. Kui voolavat vett parasjagu tarvis pole, tuleks kraan sulgeda. Keskmises perekonnas võib sellega päevas säästa kuni 120 liitrit vett. Ühtlasi ei ole vaja nõusid pesta tulises vees. Need lihtsad nipid on jõukohased ka lastele.

Eesti Energia energiaprofiilide statistika näitab, et keskmine majapidamine kulutab vee soojendamisele aastas 14% kogu energiatarbest. Teisisõnu – mida vähem vett kasutada, seda vähem kulub energiat ka vee soojendamiseks.

Veekeetja: ära keeda rohkem, kui vaja

Elektrilise veekeetja kasutamine on energiasäästlikum kui vee keetmine pliidil. Suurima efekti saavutamiseks tuleks veekeetjas keeta just niipalju vett, kui parasjagu tarvis. Näiteks kulub tassitäie vee keema ajamiseks 1-liitrises veekeetjas 3 korda vähem raha kui pidevalt kannutäie vee keetmiseks. Loomulikult tuleks jälgida, et keedetava vee kogus ei jääks alla keetja miinimumi. Täiskasvanud võiksid jälgida ka katlakivi kogunemist kannu küttekehale, sest ka see mõjutab veekeetja elektritarvet.

Pliit: kasuta õige suurusega keeduala

Söögitegemiseks tuleks kasutada poti või panni suurusele vastavat keeduala. Näiteks kui asetada elektri- või gaasipliidil 16-senitimeetrise diameetriga pott 18-sentimeetrise läbilõikega keedualale, suureneb energiatarve kõige kõrgema kuumuse korral kuni 15%. Seda seetõttu, et osa keeduala soojusest kütab niisama köögi õhku. Toiduvalmistamisel väheneb energiatarve ka siis, kui asetada potile või pannile peale kaas. Kui vesi potis keeb, tuleks pliidi kuumus energia säästmiseks madalamaks keerata, sest vee temperatuur pärast keemistemperatuuri saavutamist enam ei tõuse.

Külmik: sulge uks korralikult

Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30% külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda suurem on külmiku energiatarve.

Allikas: Energia.ee

Nõuanded kooliteed alustava lapse vanemale

  1. Võimalusel tutvuge kooliteega enne kooli algust, kõndige koos teekond läbi. Rääkige läbi võimalikud ohuallikad liikluses. Kuidas käituda, kui ta jääb bussist maha või on eksinud. Mis saab siis kui tulevad plaanivälised muutused. Tehke nii-öelda proovipäev, koos varajase ärkamisega ja hommikuste protseduuridega.
  2. Mobiili ostes olge veendunud lapsesõbralikkuses ning püüdke mitte koormata telefoni liigsete mängude ja meelelahutusega. Hea kui telefon ei oleks väga hinnaline. Siis ei paku see huvi pahalastele.
  3. Ärge pange last esimesel poolaastal liiga paljudesse treeningutesse. See väsitab last liigselt.
  4. Võimalda lapsele kodus üks rahulik ja vaikne nurgake, kus ta saab segamatult koolitükke teha. Kindlasti ei tohiks ruumis olla televiisorit ega muid elektroonilisi vidinaid.
  5. Taga lapsele 10-11 tunnine ööuni. See on väga tähtis koolilapse arengus.
  6. Esimesed aastad koolilapse elus on otsustava tähtsusega. Et lapsest kasvaks enesekindel ja õpihimuline laps on oluline, et õppimise ajal on tema kõrval täiskasvanu. Õpetage teda õppima, julgustage teda ebaõnnestumise korral ja kiitke saavutuste eest. Kui tunned, et oled hädas siis pöördu klassijuhataja, koolipedagoogi või logopeedi juurde.
  7. Seadke sisse kord, mis ajal peab olema laps külast kodus. Kui kauaks võivad klassikaaslased ja sõbrad külla tulla koolipäevadel. Liigne melu võib olla väsitav.
  8. Ole aktiivne suhtleja klassikaaslaste vanematega. Omavaheline lävimine lapsevanemate vahel aitab ka lastes ühtekuuluvustunnet tekitada.
  9. Aruta koos lapsega läbi tema päevakava. Leidke aeg, millal oleks kõige sobivam aeg koduseid ülesandeid teha. Tehke täpne päevakava, mida tal oleks kerge jälgida ja meeles pidada.
  10. Harjutage koos koolikoti lahtipakkimist ning kui kodutööd tehtud, pange järgmise päeva kooliasjad valmis. Nii saab laps harjumuse asjadel korda hoida ja mitte jätta asju viimasele minutile. Sama kehtib ka järgmiseks päevaks riiete valmispanekul. Harjumused saavad ju alguse meie lapsepõlvest.
  11. Tunne huvi, kuidas lapsel koolis läheb. Uurige, kuidas ta kirjeldab oma klassikaaslasi. Küsi õpetajalt, milline su laps on koolis. Innustage last murede korral õpetaja poole pöörduma.
  12. Õpetage lapsele raha väärtust ja õigeid valikuid tegema. Ahvatlused on kerged tulema koolipuhvetis või kodu lähedal asuvas poes.
    Ps.Hea idee on lapsele pakkuda võimalust hoitud raha pealt intressi teenida. Näiteks kui ta saab nädalas taskuraha 3 eurot, siis on tal võimalus järgmisel nädalal saada 0,50 eurosenti lisaks kui see tal veel alles on. Nii õpib laps oma raha hoidma ja vähem kulutama.
  13. Ärge unustage, et 1.klassi laps on veel LAPS ja tahab ka mänguaega. Võimaldage seda talle.

Allikas: Erinevate allikate põhjal

Räägi lapsele elektriohtudest

2011. aastal toimus 51 elektrist põhjustatud õnnetust, milles hukkus 2 ja vigastada sai 49 inimest. Vanuserühmas 0-19 aastat toimus kõigist õnnetustest 27%, neist kõige rohkem alla kümneaastaste lastega. Kõige enam toimus õnnetusi suvekuudel, kirjutab Jaanus Tiisvend Elektrilevist.

Et õige käitumise korral on pea kõik elektriohud välditavad, on iga toimunud õnnetus üleliigne. Elektrilevi ehk endise Eesti Energia Jaotusvõrgu töötajad koolitavad juba mitmendat aastat järjest õpilasi maakondlikes ohutuslaagrites. Nagu näitab laagritest saadud tagasiside, on laste teadmised elektriohtudest veel üsna napid.

Kui elektriohutus ei tundu lastele tavaliselt kõige atraktiivsem teema, siis pea alati köidavad tähelepanu hoiatavad näited.

Möödunud aasta üks traagilisemaid elektriõnnetusi toimus 15-aastase poisiga, kes ronis alajaama katusele Tartumaal. Raskeid vigastusi põhjustas hulljulge ja mõtlematu käitumine – poiss võttis sõpradele mulje avaldamiseks kinni alajaama isolaatoritest ja sai elektrilöögi. Aastaid tagasi jäi alajaamas mänginud poiss elektrilöögi tõttu ilma näppudest, surmaga on lõppenud juhtumid, kus laps on läinud tormiga allakukkunud elektrijuhtmeid puutuma.

Alajaamad või elektrikilbid võivad lahti jääda pahatahtlike inimeste või metallivaraste tegevuse tagajärjel ja seetõttu tuleb lapsi õpetada, et ka lahtistest elektriohu märgiga ustest ei tohi mitte mingil juhul sisse minna. Sel kevadel on metallivaraste tegevus ja elektriobjektide rüüstamised taas hoogustunud, mis võib ohtu seada uudishimulikud lapsed.

Mahakukkunud juhtmele ei tohi läheneda

Kui tuule tõttu on katki läinud elektriliin, ei tohi sellele mingil juhul läheneda. Mahakukkunud voolu all oleva juhtme lähedal on maapind pinge all ja sellele astudes võib saada eluohtliku elektrilöögi.

Ka tänavustes laagrites kordus praktilises harjutuses sageli viga, kus lapsed püüdsid mahakukkunud elektrijuhtme tõttu voolu alla jäänud inimest puutoikaga abistada. Tegelikult ei tee väljaõppeta inimene vahet madalpingevõrgu liinil, kus kannatanut tohib sedasi aidata, ja keskpingevõrgu liinil, kus see on eluohtlik. Seetõttu võib appi minnes kannatanute hulk hoopis suureneda. Puust harjavarre või mööblijupiga võib kannatanu juhtmest vabastada kodus, kuid mitte õues, kus vooluvõrgus tegemist suurema pingega.

Kõige kindlam on lastele rõhutada, et mahakukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna ja kui laps märkab mahakukkunud elektrijuhet, tuleb sellest eemalduda rahulikult jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata. Ei tohi teha tavalisi kõnni- ega jooksusamme, mis võivad põhjustada eluohtlikku sammupinget. Kui juhe ka pidevalt pinge all ei ole, võib spetsialist teha lülitamisi distantsilt – seega on kukkunud juhtme läheduses viibimine äärmiselt ohtlik ja sellest tuleb kindlasti hoida kaugemale kui 8 meetrit. Kukkunud juhet märgates tuleb sellest teada anda vanematele, kes saavad helistada 1343. Kannatanu abistamiseks saab laps või teismeline teha kõige rohkem seda, et helistab kiirelt häirekeskusesse 112.

Lastele tuleb ka selgitada, et elektriliinide läheduses on ohtlik mängida. Palli või tuulelohe tabamuse tõttu võivad liinijuhtmed kokku minna ja vigastuda, mis põhjustab elektrikatkestusi või ka liini katkiminekut. Juhtmete kokku lüües võib pritsida liinilt ülikuuma alumiiniumi.

Elekter ja vesi ei sobi kokku

Kodus on lastega õnnetusi tekkinud olukordadest, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad. Ohtu kujutavad ka isevalmistatud elektriseadmed, näiteks isetehtud pikendusjuhtmed.

Traagiliselt võivad lõppeda juhud, kui elektriseadmeid kasutatakse selleks mitte ettenähtud kohtades. Kuna vesi juhib elektrit, tuleb elektriseadmete kasutamisel niisketes ruumides – vannitoas, köögis, keldris või garaažis – olla eriti ettevaatlik. Mingil juhul ei tohi niisketes ruumides kasutada pikendusjuhtmeid, mis võivad näiteks põrandal veega kokku puutuda. Paraku ei olegi see aga nii haruldane, et pesuruumi niiskel põrandal vedelevad pikendusjuhtmed, mis toidavad näiteks pesumasinaid.

Kurb näide on tuua aastaid tagasi toimunud juhtumist, kus vannituppa paigaldatud elektriradiaatorist sai elektrilöögi kuueaastane poiss, kes selle tagajärjel hukkus. Ränga tagajärje põhjustas valedes tingimustes kasutatav elektriseade. Elektriohutuse rusikareegel on, et samal ajal elektriseadme tarvitamisega ei tohi kasutada vett ega viibida voolava vee juures. Seega ei tohi elektriseadmeid, näiteks fööni või pardlit, kasutada vannis või duši all olles. Täiesti vale oli ühe laagris osalenud lapse kirjeldatud näide – vannis olles kasutas ta mobiilitelefoni, mida parajasti seinakontaktist laadis. Seda ei tohi kindlasti teha. Samuti ei tohi tulekahju puhul voolu all olevat seadet kustutada veega.

Lihtne põhitõde, mis lastele meenutamist vajab, on ka see, et lambipirni ei tohi vahetada ilma lülitist voolu väljalülitamata. Keerates võib pirn puruneda ja sisselülitatud voolu korral käes plahvatada võib saada elektrilöögi.

Räägi lapsele elektriohtudest järgmist:

  • Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga
  • Ära mängi elektriliinide juures
  • Ära torgi elektriseadmeid ega puutu juhtmeid
  • Ära kasuta elektriseadmeid vee läheduses
  • Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega
  • Elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista 112
  • Maha kukkunud elektrijuhtmest hoia nii kaugele kui võimalik

Kui märkad maasolevat elektrijuhet, eemaldu sellest jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata või hüppa rahulikult eemale kaks jalga koos. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta, sest nii võib tekkida sammupinge.

NB!Mahakukkunud elektrijuhet või lahtist alajaama ust märgates helista 1343

Allikas: www.elektrilevi.ee