Category

Koolikiusamine

Category

Psühholoog: lastele on agressiivsus loomuomane

Ajakiri Newsweek vestles lastepsühholoog Elizabeth Bergeriga ja uuris, ms tekitab 10-aastastes lastes viha ja vägivalda, mida nad on valmis ka reaalselt rakendama. Intervjuu aluseks sai mõni aasta tagasi Ameerika avalikkust šokeerinud uudis 8-10aastastest koolilastest, kes plaanisid oma õpetaja uimastamist ja pussitamist. Ideed küll ellu ei viidud, kuid juhtumi suhtes on alustatud uurimist. Alljärgnevalt on toodud väljavõtted psühholoogi arvamusest sellel teemal. Kas uudis sellise jõhkra kallaletungi kavatsemisest tuli Teile üllatusena? Berger: Ma ei sooviks rääkida sündmusest, mille üksikasjad on veel selgitamisel ja pole teada, mis täpselt juhtuma pidi. Aga rääkides juhtunust hüpoteetiliselt, saab rääkida kahest erinevast asjast. Esiteks sellest, mis toimub laste peas, ja teiseks, miks nad selle lõpuks ellu viivad. 11-15-aastaste laste kujutlusvõimet juhivad väga tugevad impulssid, eriti kui asi puudutab lähedasi inimesi.Vaadake näiteks rahvapärimusi, unenägusid, keeleväärtusi ja igapäevaseid väljendeid (“Ma tahtsin ta maha lüüa”, jne). Olen kuulnud nelja-aastast ütlemas, et ta uputab issi jõkke ja jookseb emaga minema. Meid…

18 nõuannet, kuidas ennetada küberkiusamist

Vanemad, lapsed ja kooli juhtkond peaksid tegema koostööd, peatamaks või ennetamaks küberkiusamist. Mõned praktilised nõuanded, kuidas seda teha. Mida vanemad saavad teha? 1. Hoia arvutit üldruumides. Ära luba arvutit laste magamistubadesse. Jälgi, milliseid lehekülgi nad kasutavad. 2. Õpi kasutama erinevaid sotsiaalvõrgustikke. Tutvu Facebook’i, My Space ‘i, Rate.ee ja Twitteriga. Uuri, kas laps näitaks sulle nende profiili andmeid. 3. Rääkige ja arutlege lastega regulaarselt internetis peituvatest ohtudest. Sisendage, et nad võivad alati tulla ja oma probleemidest teile rääkida. Isegi juhul, kui see on sobimatu, ärritav või ohtlik. 4. Looge usalduslik suhe oma lastega. Seadke piirid, selgitage oma põhimõtteid ning arutage läbi reeglid ohutuks interneti kasutamiseks. Veelgi parem, pange need reeglid koos paika, siis on nad altimad neid täitma. 5. Selgitage lapsele, et ta ei vastaks mitte ühelegi ähvardusele ega kommentaarile avalikult. Ära kustuta mitte ühtegi sõnumit. Selle asemel kogu kokku kõik sõnumid, e-maili aadressid ja avatari informatsioon küberkiusaja kohta. Sul läheb…

Lastel esineb üha enam närvisüsteemi häireid

Lasteneuroloog Anu Sööt kinnitab, et lastel on stressi ja depressiooni üha rohkem esinema hakanud. Kergematel juhtudel saab neist üle vanemate ja sõprade abiga, raskematel kestab ravi aastaid. Söödi juurde satub aasta-aastalt rohkem lapsi peavalude, ärevushäirete, paanikahoogude ja kontsentratsiooniraskustega. Neuroloog peab üheks põhjuseks ühiskonna kiiret arengut. Täiskasvanutele tähendab see suurenevat infohulka ja kõrgemaid nõudmisi, mistõttu pidevalt on kiire ja lastele jääb vähem aega. Stressist ja depressioonist rääkides tuleb vahet teha, et esimene on kergem ja teine juba raske haigus. „Stress võib ka positiivne olla, ta soodustab inimese arengut teatud piirini,“ räägib Sööt. Kui aga stress kestab liiga kaua, tekib depressioon. Sööt rõhutab, et depressioon on juba väga raske probleem, sest sellega tekib enesetapuoht. Kuidas stressi ja depressiooni lapse puhul ära tunda? Äärmiselt paljudel lastel on peavalud, mida me nimetame pingepeavaludeks. Väga paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt…

Koolivägivallast ei tohi mööda vaadata

Kooliskäimine peaks iga lapse jaoks olema motiveeriv, huvitav ja tore. Uute teadmiste kõrval mängivad mõnusa õpikeskkonna juures rolli inimesed, kes kooliga seotud – õpetajad ja õpilased. Täpselt nagu täiskasvanute enesetundes mängivad rolli suhted töökaaslastega, on ka lapse elus väga tähtsal kohal läbisaamine teda ümbritsevate inimestega. Kahjuks teab pea iga kooliskäinud inimene, et ikka leidub lapsi, keda vähem või rohkem kiusatakse. Koolivägivald jääb sageli peitu Koolivägivalda ei suudeta või ei taheta sageli näha. Enamus kiusamisjuhtudest toimub täiskasvanute selja taga ja ohver ei kipu alati oma üleelamistest rääkima. On siis põhjuseks ähvardused, häbi või lausa iseäralik süütunne. Samuti võib olla, et lapsed ei taha panna vanemaid muretsema või kardavad koduste reaktsiooni. Kui mõni vägivallajuhtum avalikuks tuleb, siis peetakse seda sageli pisitüliks, mida ikka laste vahel ette tuleb. Osa koole ei taha tunnistada koolikiusamise esinemist oma koolis ja paljusid juhtumeid on keeruline tõestada/lahendada osaliste vasturääkiva jutu tõttu. Miks kiusatakse? Kiusamise põhjused on ääretult…