Category

Haridus

Category

Lugema õpetamine: “Drillimisest ei ole kasu”

Sageli tahetakse laste lugemist, käekirja ja arvutamist drillida, mis võib lapse jaoks olla üsna igav ja tüütu. Eriti siis, kui see hästi välja ei tule, kirjutab Perekeskus Sina ja Mina. Lapselt tuleb nõuda võimetekohast õppimist. Kui ta teeb üksiku töö lohakalt, on kasvatuslikus mõttes õige nõuda ülesande või harjutuse ümberkirjutamist. Kui aga laps ei suudagi ilusamini kirjutada, pole mõtet vihikust lehti välja tõmmata või lasta tal lehekülgede kaupa tähti treida. Kui lapse käsi on nõrk, peaks olema korraliku käekirja nõudmisega ettevaatlik. Pigem käe treenimiseks rohkem joonistada, värvida, paberit lõigata ja rebida. Postkastidesse pannakse kuhjade viisi reklaambrošüüre, mis rändavad prügikasti. Õhtuti võiks mudilane neist toredaid pilte välja lõigata ja paberile kleepida. Kui veel natuke juhendada, valmivad uhked kollaažid. See arendab tema käelist tegevust, silma ja käe koostööd, loovust ning aitab koos ema-isaga koostegemisest rõõmu tunda. Lugemisoskus on õppimisprotsessi üks alustala. Lihtsalt lugemisdrillil pole mõtet. Et laps tahaks lugeda, nõuab see rohkesti…

Kuidas aidata last koolitöös?

Ärge tekitage lapses pingeid liialt kõrgete ootustega. Lähtuge tema individuaalsetest võimetest ja suutlikkusest. Ärge võrrelge teda mitte teiste lastega, vaid tema tänast taset eilsega. • Tagage lapsele sobiv õppimiskoht, kus oleks vaikne ja rahulik ning kust puuduksid segavad ning tähelepanu kõrvale juhtivad tegurid (teler, arvuti jmt). Püsige läheduses, et saaksite vajaduse korral abi anda või aeg-ajalt lapse tööle pilgu peale heita. Samas vältige olukorda, kus kogu õppimise ajal lapse kõrval istute ja iga tema sammu juhendate. • Leppige kokku kindel õppimisaeg, mis sobiks nii teile kui lapsele. See soodustab rutiinse õppimisharjumuse tekkimist. • Veenduge, et õppimise ajaks oleksid lapse füüsilised põhivajadused rahuldatud. Laps ei saa keskendunult õppida, kui tal on kõht tühi, janu või külm, kui ta on väsinud või ärritunud või kui ruum on umbne ja hapnikuvaene. • Lubage lapsele õppimise vahepeal lühikesi puhkepause. Püüdke need ette planeerida, näiteks tehke paus iga õppeaine ülesannete sooritamise järel. • Aidake lapsel…

Müüte andekatest lastest

„Andekad lapsed saavad iseseisvalt hakkama.“„Õppekavad andekatele lastele on elitaarsed.“ Taolised müüdid pärsivad paljude andekamate laste arenguvõimalusi. Rahvusvaheline Andekate Laste Liit (NAGC) koostas nimistu enim levinud müütidest ning neid ümberlükkavatest tõenditest, mis puudutavad andekate laste õpetamist. Kui mitmed nendest väärarusaamadest on raskendanud Sinu, Sinu laste või kooli püüdlusi edasijõudnud õpilastele võimetekohast haridust pakkuda? MÜÜT: Andekad lapsed ei vaja abi, nad saavad iseseisvalt hakkama. TÕDE: Kas saadaksid tippsportlase ilma treenerita olümpiamängudeks treenima? Andekad lapsed vajavad juhendamist hästi koolitatud õpetajatelt, kes panevad nende võimed proovile ning toetavad seeläbi nende arengut. Mitmed erivõimelised lapsed võivad oma eakaaslasi nii palju edestada, et on juba enne kooli algust omandanud rohkem kui pool alghariduse õppekavast. Selle tulemuseks on igavlemine ja frustratsioon, mis võivad omakorda viia kehvade õpitulemuste, loiduse või ebatervete harjumusteni. Õpetajal on annete märkamisel ning nende arendamisel ülioluline roll. MÜÜT: Õpetajad esitavad kõikidele õpilastele väljakutseid, seega sobtuvad andekad lapsed tavaklassi. TÕDE: Olgugi, et õpetajad püüavad kõigi õpilaste võimeid…

Suurem kui, väiksem kui, võrdne

Kas sinu laps oskab võrrelda? Kas ta teeb vahet, mis on “suurem kui” ja “väiksem kui” ning mis on “võrdne”? Klotside abil on võimalik seda lihtsalt visuaalsel moel õpetada. Teil läheb vaja võrdusmärki ja võrdlusmärki. NB! Tehke eelnevalt meeldetuletuseks endale ja ka lapsele selgeks, kumb on kumb märk. Avatud ots näitab suurema ja suletud ots väiksema numbri suunas. Loendage klotsid kahte torni ja võrrelge, kas üks torn on suurem kui teine. Kas teine on väiksem? Või on klotse hoopis võrdselt? Kasutage numbrikaarte ja tehtemärke ning õppige.

Räägi lapsele elektriohtudest

2011. aastal toimus 51 elektrist põhjustatud õnnetust, milles hukkus 2 ja vigastada sai 49 inimest. Vanuserühmas 0-19 aastat toimus kõigist õnnetustest 27%, neist kõige rohkem alla kümneaastaste lastega. Kõige enam toimus õnnetusi suvekuudel, kirjutab Jaanus Tiisvend Elektrilevist. Et õige käitumise korral on pea kõik elektriohud välditavad, on iga toimunud õnnetus üleliigne. Elektrilevi ehk endise Eesti Energia Jaotusvõrgu töötajad koolitavad juba mitmendat aastat järjest õpilasi maakondlikes ohutuslaagrites. Nagu näitab laagritest saadud tagasiside, on laste teadmised elektriohtudest veel üsna napid. Kui elektriohutus ei tundu lastele tavaliselt kõige atraktiivsem teema, siis pea alati köidavad tähelepanu hoiatavad näited. Möödunud aasta üks traagilisemaid elektriõnnetusi toimus 15-aastase poisiga, kes ronis alajaama katusele Tartumaal. Raskeid vigastusi põhjustas hulljulge ja mõtlematu käitumine – poiss võttis sõpradele mulje avaldamiseks kinni alajaama isolaatoritest ja sai elektrilöögi. Aastaid tagasi jäi alajaamas mänginud poiss elektrilöögi tõttu ilma näppudest, surmaga on lõppenud juhtumid, kus laps on läinud tormiga allakukkunud elektrijuhtmeid puutuma. Alajaamad või…