Category

Mäng

Category

Tunnusta pingutust, mitte saavutust!

Lapsed võivad mängida tunde ja see on vahva. Mängides nad õpivad ja arenevad. Klotsimängud on väga hea võimalus õppida lahendama erinevaid probleeme ja ülesandeid. Mida suurem ja keerukam ehitis, seda suuremat pingutust see vajab.

Kas teadsite, et tunnustades lapse pingutusi, võtab ta vastu uusi ja arendavaid väljakutseid. Pange tähele, et on vahe, kas tunnustate lapse sooritust, pingutust, vastupidavust ja püsivust või hoopis tulemust.

Kui kiidate ainult tulemust, siis võib laps hakata ebaõnnestumist kartma. Kui tunnustate seda, kuidas ta ülesande kallal vaeva nägi, saate tahtejõulisema lapse, kes võtab elus julgelt ülesandeid lahendada.

Lugema õpetamine: “Drillimisest ei ole kasu”

lapsele-lugemineSageli tahetakse laste lugemist, käekirja ja arvutamist drillida, mis võib lapse jaoks olla üsna igav ja tüütu. Eriti siis, kui see hästi välja ei tule, kirjutab Perekeskus Sina ja Mina.

Lapselt tuleb nõuda võimetekohast õppimist. Kui ta teeb üksiku töö lohakalt, on kasvatuslikus mõttes õige nõuda ülesande või harjutuse ümberkirjutamist. Kui aga laps ei suudagi ilusamini kirjutada, pole mõtet vihikust lehti välja tõmmata või lasta tal lehekülgede kaupa tähti treida. Kui lapse käsi on nõrk, peaks olema korraliku käekirja nõudmisega ettevaatlik. Pigem käe treenimiseks rohkem joonistada, värvida, paberit lõigata ja rebida. Postkastidesse pannakse kuhjade viisi reklaambrošüüre, mis rändavad prügikasti. Õhtuti võiks mudilane neist toredaid pilte välja lõigata ja paberile kleepida. Kui veel natuke juhendada, valmivad uhked kollaažid. See arendab tema käelist tegevust, silma ja käe koostööd, loovust ning aitab koos ema-isaga koostegemisest rõõmu tunda.

Lugemisoskus on õppimisprotsessi üks alustala.

Lihtsalt lugemisdrillil pole mõtet. Et laps tahaks lugeda, nõuab see rohkesti tööd ja harjutamist, mis saab alguse ettelugemisest. Sellest sõltub tema sõnavara, kuulmisoskus. Ettelugemisest kujuneb välja lapse ja vanema kordamööda lugemine ning kindlasti vestlus loetust. Sageli lapsed, kes loevad soravalt, aga kui temalt küsida, millest ta luges, siis kehitab ta õlgu. Kui sisu ei mõista, pole lugemisoskusest kasu. Sisu mõistmata ei saa hakkama ei matemaatikas ega üheski teises õppeaines.

Mida paremini suudab laps orienteeruda sõna häälikulises koostises, seda kergemini suudab ta lugema õppida. Lugema õppimise alguses soovitatakse anda lastele isegi jõukohasest kergemat materjali, et tal tekiks enesega rahulolu tunne: „Ma sain hakkama! Lugemine on nii kerge!”

Enne lugemist on vaja selgeks õppida järgmised tegevused: tähtede äratundmine; kujutluse loomine foneemidest (häälikute variantidest); täishäälikute kui nn silbi moodustajate leidmine; kujutluse loomine sõna rõhulis-rütmilisest struktuurist; hüpoteesi loomine sõna kõlast; lugemine, sõna hääldamine; kontroll loetu õigsuse üle.

Lapsevanem võiks aeg-ajalt olla lugema õpetamise protsessis mänguline:

    • Näiteks: „Arva ära, mis sõna ma ütlesin?” Häälida näiteks K-A-T-U-S. „Nüüd hääli sina, mina mõistatan.”
    • Leiame toast, tänavalt vm. K- tähega algavaid sõnu.
    • Mängime kogu perega sõnamängu, kus alustad selle häälikuga, mida kuuled sõna lõpus.
    • Võib kaasata ka lemmikloomi. Näiteks kiisu kord- siis võib keegi tema eest arvata. Nii kaob lapsel hirm, et võib ka mitte teada ja see on normaalne. Keegi aitab mind, kui ma hätta jään.

Õppimine ei ole pelgalt kooliõpikutest tuupimine, vaid see võib olla lõbus ja huvitav. Teha arendavatest mängudest kogu pere ühine tegevus. Vanematelt nõuab see aega ja loovat lähenemist. Kui pühenduda lapse esimestel kooliaastatel tema õpiharjumuste kujundamisele, siis edaspidi võivad vanemad vaid nautida seda, mida laps teeb.

Ära rutta abistamisega

Hiljem võivad lapsele raskusi valmistada õpikutes ja töövihikutes antud ülesannete töökäsud, mis sageli on lapse jaoks liiga keeruliselt sõnastatud. Ka siis ei tohiks vanem rutata ise esimest arvutust ära tegema. Selle asemel lasta lapsel tööjuhend valjusti korrata või paar korda ette lugeda. Kui see ei aita, võiks täiskasvanu ise juhendi ette lugeda ja rõhutada olulist.

Lase lapsel enne ülesande täitmist rääkida, mida ja kuidas ta hakkab seda tegema. Nii kujuneb tal harjumus oma tegevus lõpuni läbi mõelda, enne selle täitmise juurde asumist.

Oma tegevuse mõtestatuse arendamiseks sobiksid ka mitte kooliülesanded. Näiteks anda lapsele loovaid ülesandeid: „ Tahame isale üllatuse teha. Mida me selleks teha võime. Mida veel? Mida me selleks vajame?” või koogi küpsetamine: „ Mida millises järjekorras panna. Kui palju on vaja üht või teist ainet. Mida me peame selleks ostma? Vaatame retsepti veelkord üle, kas on kõik vajalik olemas” jmt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vanemad laste lugema, kirjutama või arvutama õpetamisel drillimise või liigse abistamise asemel harjutada mänguliselt, lasta lapsel proovida ja leida lahendusi ning olla kogu õppeprotsessis last toetav, et ta tunneks hakkamasaamise tunnet.

Ene Raudla on kliiniline lapsepsühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja.

Erisuste tuvastamine

Kuidas on lood sinu lapse tähelepanuvõimega? Siin on sulle üks hea võimalul lapse tähelepanuvõime arendamiseks. Olenevalt lapse vanusest ja arengutasemest, proovige alustada vastavalt tema eripärale. Võtke samasugused klotsid ja jagage kaheks hunnikuks – võtke üks klots ära või lisage juurde, et tekiks erinevus. Laske lapsel avastada, mille poolest kaks hulka teineteisest erinevad.

Mida osavamaks teie laps mängus muutub, seda rohkem klotse ja kujundeid kasutage. Mäng on põnev igas vanuses lastele – pidage meeles, et positiivsete emotsioonide toel areneb laps kõige paremini.

Suurem kui, väiksem kui, võrdne

Kas sinu laps oskab võrrelda? Kas ta teeb vahet, mis on “suurem kui” ja “väiksem kui” ning mis on “võrdne”? Klotside abil on võimalik seda lihtsalt visuaalsel moel õpetada. Teil läheb vaja võrdusmärki ja võrdlusmärki. NB! Tehke eelnevalt meeldetuletuseks endale ja ka lapsele selgeks, kumb on kumb märk. Avatud ots näitab suurema ja suletud ots väiksema numbri suunas. Loendage klotsid kahte torni ja võrrelge, kas üks torn on suurem kui teine. Kas teine on väiksem? Või on klotse hoopis võrdselt? Kasutage numbrikaarte ja tehtemärke ning õppige.

Mustritorni ladumine

Kas teie laps suudab tuvastada ja eristada mustreid? Kui soovite arendada lapse tähelepanuvõimet, siis see mäng sobib ideaalselt.

mustritorni-ladumineVaruge hulk klotse, millest oleks võimalik laduda mustritorni. Tehke mustrile algus ja seejärel laske lapsel alustatud mustrit jätkata. Muster peaks olema lapsele arusaadav ja jätkatav. Alustuseks võiksite valida 2 värvi ja panna värvid korduma üle ühe. Seejärel, kui laps on juba osavam, proovige kolme värviga jne.

Öeldakse, et mustrite tundmine on üks olulisemaid vaimseid oskuseid ja selle varajane õppimine on otseses seoses intelligentsusega. Mustreid on elus kõikjal – proovige lapsega neid avastada.