Rubriigiarhiiv: Käitumine

Et lapsed internetis targalt tegutseksid, peaksid nii lapsevanemad kui ka kool panustama laste harimisse internetiturvalisuse alal. Nii tuleks paika panna kindlad reeglid, nagu n-ö reaalses maailmaski – mis on sobiv ja mis mitte, leiab Londonis haridustehnoloogia messil BETT ettekandega esinenud … Jätka lugemist →

Sinu lapse ebaviisakas käitumine ei pruugi olla tahtlik. Vahel lapsed lihtsalt ei taipa, et viisakas ei ole täiskasvanutele vahele segada, nina nokkida või inimesi valjuhäälselt kommenteerida. Igapäeva saginas ja ajanappuses jääb tihti vanematel vähem aega lastele käitumisreegleid selgitada. Tugevdades kodus … Jätka lugemist →

Paljudel lastel on ealine faas, kus nad tahavad olla juhid, kamandades oma vanemaid, sõpru, lasteaia- või koolikaaslasi. Kamandajast lapsele on iseloomulik agressiivne enesekindlus kuid see võib osutuda ka heaks omaduseks tema arengus kui seda õigesti suunata. Lapsed, kes omavad sõpru … Jätka lugemist →

Videmängudega liialdavaid lapsi ohustab suurema tõenäosusega depressioon, ärevus ja sotsiaalsed häired ning tervist kahjustava tegevuse piiramisel vajavad nad vanemate tuge. Selliselt iseloomustavad Ameerika teadlased sealseid väikeseid videomängude armastajaid, kellest iga kümnes vajab sõltuvusest vabanemisel ja psüühiliste häirete ravil professionaalset abi, … Jätka lugemist →

Kui lapsel ei lubata oma tundeid väljendada, ei saa ta nendest tunnetest ja emotsioonidest lahti. Laps kogub kõik endasse ja see võib viia nii emotsionaalsete kui ka psüühiliste probleemideni. Lisaks saavad neist täiskasvanud, kes ei oska öelda, mida nad tunnevad. … Jätka lugemist →

Enne kui laps hakkab istuvat tööd tegema, siis olge veendunud, et ta saaks enne end tühjaks rahmeldada. Lastel tekib vajadus ringi tormata ja karjuda. Enese tühjaksjooksmine enne paikset tegevust teeb istumise lapsele kergemaks ja parandab tema aju hapnikuvajadust. Keerake maha … Jätka lugemist →

Briti arengupsühholoog väidab, et lapsed omandavad valetamis- ja manipuleerimisoskuse juba enne aastaseks saamist, ning selgitab, mis eesmärgil nad seda teevad. Praeguseni on kehtinud teooria, mille kohaselt õpib laps valetama umbes neljaastaselt, kui ta hakkab mõistma, et iga inimene näeb asju … Jätka lugemist →

Kui laps saab hakkama millegi eriti hea- või halvaga-, kiitke või laitke tema käitumist, mitte last. Kõigile meile meeldib pingutuse eest tunnustust saada. Seega on oluline, et teaksime, kuidas kiitus mõjutab meie laste arengut. On eriti tähtis, et julgustaksime lapsi … Jätka lugemist →

Toitumisspetsialist ning raamatu “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele” kaasautor Madleen Simson jagab lapsevanemale soovitusi tervislikust toitumisest. Millised  tervise- ja toitumisalased raamatud  võiksid olla lapsevanema öökapil kohustuslikuks kirjanduseks? Ühest vastust või konkreetset nimekirja on raske anda. Käsitlusi laste toitumisest, kasvatusest ja … Jätka lugemist →

Inimesed ei suhtle omavahel ainult sõnade abil. Kui nad vahetavad informatsiooni, siis kõne hõlmab edasiantavast sõnumist 7%, lausutavate sõnade toon annab edasi 38% edastatavast ning üle poole (55%) sõnumist moodustab kehakeel.  Lapsedki kasutavad suhtlemisel enam kehakeelt kui verbaalset suhtlust. Uuringute … Jätka lugemist →

Lapsed õpivad mängeldes neid asju, mida nad tahavad (mis neile meeldivad ja millest nad aru saavad) ning enamasti langevad need kokku nende asjadega, mille õppimist vanemad neilt ka ootavad. Vahel võib lastel lisaks ka sinu abi tarvis minna. Näiteks, kui … Jätka lugemist →

“Kui malli pole, siis mille alusel oma lapsi kasvatada?” küsib kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav retooriliselt ja selgitab ajakirjale Universitas Tartuensis, miks on Eesti lapsevanemad lapsevanemaks olemises näiteks põhjanaabritest ebakindlamad. Praegune aeg on Kraavi sõnutsi esmakordne aastatuhandete jooksul, kus lapsi hakkavad … Jätka lugemist →

Ligemale 91% 3-6-aastastest Eesti lastest käib lasteaias. Seetõttu uuriti 2009. a Eestis, millisena tajuvad lasteaiaõpetajad enda ja lapsevanemate rolli laste meediatarbimise suunamisel ja nende meediakirjaoskuse arendamisel. Uuringute käigus selgus, et lasteaiakasvatajad teadvustavad küll vajadust eelkooliealiste meediakasvatusega tegeleda, kuid peavad seda … Jätka lugemist →