Category

Käitumine

Category

Video: Mis on “aeg-maha” tool?

NB! Videos esitatud soovitused on Nupsu portaali hinnangu kohaselt aegunud ja iganenud. Soovitame videot vaadata vaid eesmärgiga ennast varem kehtinud metoodikaga kurssi viia.

“Aeg-maha” tool on distsiplineerimisvahend, mida saab kasutada häält tõstmata. See on turvaline ning tõhus strateegia olukorras, kus lapse käitumine väljub kontrolli alt.

“Aeg-maha” kohana kasutatakse kõige sagedamini tooli, kuid võib kasutada ka näiteks matti, trepiastet või muud taolist kohta. Vanema lapse puhul sobib selleks ka tema oma tuba. Peamine on, et läheduses poleks väikelaste tähelepanu hajutavaid elemente, mis segaks rahunemist.

Meetod sobib üle 2,5-aastastele lastele. Rahunemisaja pikkuseks sobib 1 minut lapse iga elusaasta kohta. Ehk, kui laps on viie aastane, siis sobib talle rahunemiseks 5-minutiline paus.

Kuni laps istub rahunemistoolil, väldi vestlust ning silmsidet. Las ta keskendub toolile ja seal veedetud ajale. Kindlasti jälgi aega ning ära unusta last sinna kauemaks kui kokku lepitud.

Kui laps “aeg-maha” toolil olla ei taha või ta keeldub seal püsimast, siis jää ise rahulikuks ja järjepidevaks. Pane laps rahulikult toolile tagasi. Anna mõista, et aeg tuleb ära istuda. Kui ta jätkab problemaatilise käitumisega, siis anna talle teada, et ajale lisandub minut. Kui laps jätkab, siis lisandub minuteid juurde. Võid seda korrata seni, kuni istumisaeg saavutab esmase aja topeltkoguse.

Kui ta on aja ära istunud, siis arutage lapsega läbi probleemse käitumise asjaolud. Pakkuge talle lahendusi, kuidas ta saaks frustratsiooni teisiti välja elada.

“Aeg-maha” tool ei ole vastus igale situatsioonile ning seda ei tasuks liiga kergekäeliselt kasutada. See pole ka karistus, välja arvatud juhul, kui aeg maha toolile kutsutakse laps mängu keskelt või seltskonnast. See on pigem strateegia olukorra üle kontrolli saavutamisel.

Kui otsustad seda meetodit kasutada, peaksid lapsele eelnevalt tutvustama reegleid. Tee seda ajal, mil lapse tähelepanu ei ole hajutatud ning ta ei käitu halvasti. Lihtsalt seleta talle, miks aeg-maha tooli kasutatakse, milline käitumine seda nõuab ning kus rahunemise koht teie kodus on.

Ära unusta, et nii jonni kui ka probleemset käitumist on võimalik suures osas ära hoida. Lisaks on oluline pidada meeles, et heade lahenduste jõud on alati suurem. Kui näed last käitumas hästi, siis kiida ja tunnusta teda. Ka siis, kui laps on oma aja ära istunud ning distsipliinile kenasti allunud, kiida teda hea käitumise ja tunnusta rahunemise eest.

Ka lapsevanemad peaksid eeskuju näitama ning aegaajalt, kui probleemid üle pea kerkivad, aja maha võtma.

Õpeta laps targalt internetis surfama

Et lapsed internetis targalt tegutseksid, peaksid nii lapsevanemad kui ka kool panustama laste harimisse internetiturvalisuse alal. Nii tuleks paika panna kindlad reeglid, nagu n-ö reaalses maailmaski – mis on sobiv ja mis mitte, leiab Londonis haridustehnoloogia messil BETT ettekandega esinenud David Miles.

Family Online Safety Insitute (FOSI) projektijuht David Miles tõdes, et sotsiaalmeedia ja anonüümsus internetis on noortele arvutis käitumise reeglite õpetamisel tõeliseks väljakutseks. “Nii nagu oma lastega tuleb õigel ajal rääkida seksist, tuleb samalaadne arutelu maha pidada ka internetiturvalisuse teemal. Tuleb rääkida, mis on arvutis sobiv ja mis mitte.”

Miles rõhutas, et riigid saavad internetiturvalisuse alal teha koostööd, kuna viis, kuidas noored üle maailma internetti kasutavad, on väga sarnane.

Kindlad reeglid

Üks võimalus, kuidas alaealisi ebasobivatest veebilehtedest eemale hoida, on osade lehekülgede tsenseerimine. Samas tõdes Miles, et lapsevanematena oleme me laste elud nii ära planeerinud, et ei ole ime, kui nad internetis riske võtavad ja neile mitte mõeldud lehekülgi kasutavad.

FOSI hinnangul peaksid koolid välja arendama n-ö kindla poliitika selles osas, kuidas koolis internetti kasutatakse, kui ka selles osas, kuidas koolis mobiiltelefone, iPode, õpilaste sülearvuteid jms kasutada võib.

Et noored õpiksid internetis turvaliselt tegutsema, ei saa üle ega ümber hästi informeeritud ja kaasatud lapsevanematest. Vanemad peaksid looma oma majapidamise reeglid interneti kasutamiseks – kui kaua võivad lapsed seal aega veeta ning millisele sisule nad ligi pääsevad. Selliste reeglite kehtestamine annab hea võimaluse alustada dialoogi laste ja vanemate vahel sellest, mida lapsed internetis teevad ning millist käitumist vanemad neilt seal ootavad.

Integreerimine õppekavasse

James Garnett , kes on internetiturvalisuse projekti juht Suurbritannias, pööras oma sõnavõtus suurt tähelepanu internetiturvalisuse integreerimisele õppekavasse. „Tuleb pakkuda laiapõhjalist ja tasakaalus õppekava, mis muu hulgas õpetab ka internetis turvaliselt tegutsema.“ N-ö meedia kirjaoskuse tunnid (media literacy) peaksid toimuma kõikides kooli astmetes ning seda aineid läbivalt, mitte üksiku tunnikesena.

Samas jääb ainult õpetamisest väheks – Garnetti hinnangul peaks õpilaste saadud teadmisi internetiturvalisuse alal ka hindama – siis on selge, kui hästi seda valdkonda mõistetakse. Igas koolis peaksid tema sõnul olema internetiturvalisuse eksperdid, kelle poole vajadusel pöörduda.

Allikas: Merje Pors/ koolielu.ee

26 käitumisreeglit, mida iga laps peaks teadma

Sinu lapse ebaviisakas käitumine ei pruugi olla tahtlik. Vahel lapsed lihtsalt ei taipa, et viisakas ei ole täiskasvanutele vahele segada, nina nokkida või inimesi valjuhäälselt kommenteerida. Igapäeva saginas ja ajanappuses jääb tihti vanematel vähem aega lastele käitumisreegleid selgitada. Tugevdades kodus neid alljärgnevaid käitumisreegleid, kasvatad sa üles viisaka, lahke, südamliku ja meeldiva lapse.

26 käitumisreeglit, mida IGA laps peaks teadma:

  1. Kui soovid midagi, tee seda viisakalt, öeldes: “Palun”.
  2. Kui sulle pakutakse midagi, täna viisakalt andjat.
  3. Ära sega täiskasvanute vestlusele vahele. Nad lõpetavad vestluse, seejärel vastavad sulle.
  4. Kui tõepoolest vajad kiiret reageerimist, tee seda viisakalt, kasutades väljendit: “Vabandust, ma sooviksin vahele segada.”
  5. Kui sul tekib kahtlus midagi tehes, küsi alati täiskasvanu käest üle. See hoiab ära hilisemad pahandused.
  6. Keegi ei taha kuulda asjadest, mis sulle ei meeldi. Hoia need enda teada või aruta neid koos sõpradega või vanematega sobilikus kohas.
  7. Mitte kunagi ära kommenteeri teise inimese välimust. Südamest tehtud komplimendid on seevastu alati teretulnud.
  8. Kui küsitakse “Kuidas sul läheb?”, siis vasta viisakalt ning küsi samamoodi ka vastu.
  9. Kui lahkud sõbra juurest, siis alati täna teda ja tema vanemaid koosveedetud toreda aja eest.
  10. Sisenemisel koputa alati uksele ja oota natuke enne sisenemist.
  11. Kui helistad kellelegi, esmalt tutvusta end ja seejärel palu telefonile inimest, kellega soovid rääkida.
  12. Ole tänulik iga kingi üle, mis sulle tuuakse.
  13. Ära kasuta roppe sõnu, nende väljendite kasutamine ei kaunista mitte kedagi.
  14. Ära kutsu inimesi õelate nimetustega.
  15. Ära naera mitte kellegi üle. See on alandav, julm ja lugupidamatu.
  16. Kui tunned teatris või mõnel muul üritusel igavust, istu ja oota vaikselt kuni esinejad lõpetavad oma tegevuse. Austa esinejaid ja ole viisakas.
  17. Kui müksad kogemata kedagi, ütle koheselt “Vabandust”.
  18. Aevastamisel ja köhimisel pane varrukas suu ette. Ära noki avalikult nina.
  19. Uksest väljudes silma, kas keegi peale sinu soovib veel lahkuda. Ole viisakas ja hoia ust lahti.
  20. Nähes, et keegi vajab abi, ole hea ja aita. Olgu selleks kas või naabritädil maha kukkunud ajalehe ulatamine.
  21. Kui täiskasvanu palub sinult abi, tee seda ilma virisemata.
  22. Kui keegi aitab sind, täna teda. Kindlasti aitab ta ka tulevikus sind.
  23. Kasuta söögiriistu õigesti. Kui sa seda ei oska, palu vanematel õpetada. Lauakombed on väga oluline osa igapäevaelus.
  24. Söögilauas, hoia salvrätikut süles või laual, et vajadusel oma suud saaksid pühkida.
  25. Ära upita end üle söögilaua. Kui soovid midagi, palu lähemal olevat inimest, kes aitaks.
  26. Ühistranspordiga sõites ole tähelepanelik ning paku istet eakale inimesele, lapseootel- või väiksese lapsega koos olevale naisele.

Kasutatud allikas: Parents.com

Kuidas toime tulla kamandajast lapsega?

Paljudel lastel on ealine faas, kus nad tahavad olla juhid, kamandades oma vanemaid, sõpru, lasteaia- või koolikaaslasi. Kamandajast lapsele on iseloomulik agressiivne enesekindlus kuid see võib osutuda ka heaks omaduseks tema arengus kui seda õigesti suunata.
Lapsed, kes omavad sõpru ja head suhtluskeskkonda on vähem depressiivsed ja üksildased. Nad on enesekindlad ning rahulolevad. Lapsed, kellel on head sõprussuhted eakaalsastega saavad paremini hakkama koolis ning täiskasvanuna on nad kohanemisvõimelised ja edukad oma plaanide elluviimisel. Seepärast on oluline, et vanemad õpetaksid sõprussidemete hoidmist ja leidmist. Aita lihvida tema sotsiaalseid oskusi, olles toetav ja julgustav lapsevanem.

Milline laps on kamandaja ? 

  • Ta naudib juhipositsiooni.
  • Ta tunneb end teisi kamandades mõjuvõimsana.
  • Talle meeldib, kui kõike tehakse tema tahtmise järgi.
  • Ta on kindel, et tema lahendused on parimad.
  • Ta kardab, et teised lapsed langetavad selles olukorras vale otsuse.
  • Tal pole piisavalt enesekindlust, et taluda kellegi teise juhtimist.

Lapse kamandamine võib viidata probleemidele, sest ta :

  • Ei tunnista teiste inimeste häid omadusi ning tahab olla ise tähelepanu keskpunktis.
  • Arvestab vaid iseenda mõtete ja soovidega.
  • Võib jääda oma eakaaslaste poolt sotsiaalselt tõrjutuks, sest nad hakkavad temast eemale hoidma. Tihtipeale ei ole nad eakaaslaste seas ka populaarsed.
  • Ärritab teisi, sest tal puudub enesekriitika.
  • Ta pole tore kaaslane, kuna ta kamandab kõiki.
  • Õpib harva oma vigadest, sest on veendunud, et tal on õigus.
  • Avaldab pidevalt om arvamust , isegi kui seda pole küsitud.

Kuidas sellega toime tulla?

  • Püüdke talle selgeks teha, milline on tema käitumise mõju teistele inimestele.
  • Paluge tal enne tegutsemist kuulata ka teiste arvamust.
  • Selgitage, et ta laseks ka teistel oma mõtteid avaldada ega suruks neid maha.
  • Küsige, mis tunne oleks temal kui teda keegi niimoodi käsutaks.
  • Mängige koos mängu, kus juhtroll on teil ning ta peab teie soovitusi järgima. Samuti kaasake teda seltskonnamängudesse.
  • Selgitage, kuidas tema kamandamine mõjub perele ja sõpradele.
  • Ärge tehke oma lapse korduvatest nõudmistest välja. Lihtsalt ignoreerige teda sellel hetkel kui ta käitub teiega üleolevalt.
  • Ärge naerge tema ega tema käitumise üle. Säilitage rahu ja paluge tal oma soov öelda viisakalt, mitte ülbitsedes ega käsutavalt.
  • Kui ta käitub teistega arvestades ja viisakalt, jagab oma mänguasju ning võtab arvesse mängukaaslaste soove siis kiitke teda tubli käitumise üle.
  • Rääkige võimalikult tihti lapsega, arutlege erinevate probleemide. Oskus probleemidele lahendusi leida tuleb kasuks kogu eluks.
  • Ärge unustage jälgida ka enda käitumist ja suhtlemist seltskonnas.
  • Pöörake talle piisavalt tähelepanu ning õpetage talle viisakat ja rahulikku suhtlemist.

Hästiarenenud sotsiaalsete oskustega laps/nooruk:

  • oskab luua, kujundada ja säilitada sõprussuhteid eakaaslastega
  • oskab öelda ja vastu võtta komplimente
  • oskab teiste emotsioone märgata ning mõista, on eakaaslaste suhtes
  • heasoovlik
  • on initsiatiivikas – osaleb ühistes tegevustes ning algatab tegevusi
  • oskab toime tulla tugevate emotsioonidega
  • oskab kirjeldada enda positiivseid omadusi
  • on enesekindel
  • oskab end esitleda
  • aktsepteerib kriitikat, reageerib kohaselt
  • aktsepteerib reegleid ja piiranguid, järgib instruktsioone
  • oskab seista oma õiguste eest, reageerib ülekohtule
  • oskab vaidlustada ebaõigeid reegleid ja tegevusi, ignoreerida eakaaslaste
  • negatiivseid mõjutusi
  • oskab toime tulla konfliktses olukorras
  • oskab töötada iseseisvalt, väikestes gruppides ja meeskondades
  • täidab ülesandeid oma individuaalsete võimete tasemel
  • käitumine on hästi organiseeritud (ei hiline)
  • oskab vaba aega mõistlikult kasutada
  • oskab abi küsida
  • teeb koostööd täiskasvanutega
  • oskab nii alluda kui ka juhtida.


Allikad: Sotsiaalne kompetentsus,Helve Saat & Hele Kanter/http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw; “Miks lapsed nii käituvad”,Dr. Richard C. Woolfson; http://www.supernanny.com;  http://missourifamilies.org/

Videomängudest sõltuvusse sattunud lapsi ohustab depressioon

Videmängudega liialdavaid lapsi ohustab suurema tõenäosusega depressioon, ärevus ja sotsiaalsed häired ning tervist kahjustava tegevuse piiramisel vajavad nad vanemate tuge. Selliselt iseloomustavad Ameerika teadlased sealseid väikeseid videomängude armastajaid, kellest iga kümnes vajab sõltuvusest vabanemisel ja psüühiliste häirete ravil professionaalset abi, vahendab teadus.err.ee

USA-s on videomängudega liialdamine laste hulgas suur probleem. Kui sealsed lastearstid soovitavad lastel videomängudele ja teleka vaatamisele kuluvat aega piirata kahe tunnini, siis paljud lapsed veedavad ekraani külge liimituna päeva jooksul ligi kuus tundi. Kuigi igast lapsest, kes liiga palju aega videomänge mängides veedab, ei saa veel sõltlast, siis 10 protsendil lastest arenevad välja siiski tundemärgid, mis iseloomustavad ka täiskasvanud hasartmängusõltlast.

Uurimistöö USA laste hulgas näitas, et sealseid lapsi ähvardas sõltuvus, kui nad mängisid 20 tundi nädalas ja Singapuris läbiviidud uurimistöö näitas sõltuvuse märke lastel, kes mängisid 31 tundi nädalas.

Teadlaste sõnul võib lastel, kellel on suurem soodumus sõltuvuse tekkimiseks, tekkida teatud mängutundide ületamisel tõsiseid probleeme. Videomängudest sõltuvusse jäädes ei tohiks vanemad ekslikult arvata, et lapsel on lihtsalt selline periood, millest ta peagi välja tuleb. Juba tekkinud sõltuvuse puhul ei suuda lapsed ise sõltuvusest vabaneda ja Singapuri uurimistöö näitas, et 84 protsenti videomängusõltuvuses lastest olid mängude kütkes ka kahe aasta möödudes ja vajasid sõltuvusest pääsemiseks professionaalset abi.

Sõltuvus videomängudest võib kergemini tekkida lastel, kes on teistega suhtlemisel häbelikumad ja tagasihoidlikumad või kellel on väiksem kontroll impulsiivse käitumise üle.