Rubriigiarhiiv: Ettevalmistus kooliks

Üle 15 aasta logopeedina töötanud Aade Rosik tõdeb, et laste kõneprobleemid on sagenenud ning logopeedilist abi vajab pea iga kolmas laps. Võimalik, et üheks põhjuseks on suurema tähelepanu pööramine laste kõnearengule, tänu millele jõuab rohkem lapsi logopeedi juurde, kuid Rosiku … Jätka lugemist →

Kuigi poisid on reaalteadustes üldiselt paremad, on mõned uurimistööd siiski leidnud, et aritmeetikas on tüdrukud poistest üle. Ajakirjas Psychological Science avaldatud uues artiklis leiavad autorid, et algklassides näitavad tüdrukud aritmeetikas paremaid tulemusi tänu parematele verbaalsetele oskustele, vahendab teadus.err.ee Xinlin Zhou ja … Jätka lugemist →

Kuidas olla koolis toimuvaga kursis? Edukas õppe- ja kasvatustöö vajab panust kolmelt osapoolelt: koolilt, lapsevanematelt ja lapselt endalt. See, kui palju iga konkreetne lapsevanem peaks olema oma lapse koolitöösse haaratud, oleneb asjaoludest, koolisüsteemist, kooli kodukorrast ja lapse loomusest, kuid lapsevanema … Jätka lugemist →

Enne kui laps hakkab istuvat tööd tegema, siis olge veendunud, et ta saaks enne end tühjaks rahmeldada. Lastel tekib vajadus ringi tormata ja karjuda. Enese tühjaksjooksmine enne paikset tegevust teeb istumise lapsele kergemaks ja parandab tema aju hapnikuvajadust. Keerake maha … Jätka lugemist →

2-4-aastased lapsed, kes sisustavad oma mänguaega puslemängudega pusides, arendavad sel viisil ruumilist taju ja on matemaatiliste ülesannete lahendamisel edukamad kui lapsed, kes puslesid ei lahenda. Sellisele järeldusele jõudsid Chicago ülikooli teadlased, jälgides laste tegevusi ja arengut nende loomulikus keskkonnas. Teadlased … Jätka lugemist →

Kas sinu laps suudab puudutada vasaku käega üle pea paremat kõrvalesta või vastupidi? Jah? Pedagoogikateadlaste hinnangul on sinu laps sel juhul kooliks valmis (tema jäsemed peavad olema saavutanud teatud pikkuse). Kas tal ka jäävhambad juba lõikuvad? Väga hea, sel juhul … Jätka lugemist →

„Läheneme õpilastele nagu vabrikandid – oluline on standardile vastavus. Peaksime olema nagu aednikud –iga taim on unikaalne ja vajab eraldi tähelepanu“. – Sir Ken Robinson Nagu keegi lapsevanem väitis, on eliitkoolidel väga hea oma kontingenti valida – „eliitkooli õpetajad võivad … Jätka lugemist →

Osal lastest on tegelik või potentsiaalne võime teha asju oluliselt paremini kui tema eakaaslastel. Andekaid lapsi on vähem, kui me arvame. Kuid seejuures vajavad nad erilist tähelepanu. Kas sinu laps võib olla kaasasündinud andega ja kuidas seda kindlaks teha? Lapse … Jätka lugemist →

Inimesed ei suhtle omavahel ainult sõnade abil. Kui nad vahetavad informatsiooni, siis kõne hõlmab edasiantavast sõnumist 7%, lausutavate sõnade toon annab edasi 38% edastatavast ning üle poole (55%) sõnumist moodustab kehakeel.  Lapsedki kasutavad suhtlemisel enam kehakeelt kui verbaalset suhtlust. Uuringute … Jätka lugemist →

Ligemale 91% 3-6-aastastest Eesti lastest käib lasteaias. Seetõttu uuriti 2009. a Eestis, millisena tajuvad lasteaiaõpetajad enda ja lapsevanemate rolli laste meediatarbimise suunamisel ja nende meediakirjaoskuse arendamisel. Uuringute käigus selgus, et lasteaiakasvatajad teadvustavad küll vajadust eelkooliealiste meediakasvatusega tegeleda, kuid peavad seda … Jätka lugemist →

Eesti Lastekirjanduse Keskus asub Tallinnas Pikk t 73. Keskus on avatud E-R kella10-18 ja L 11-16.Seal asuvad koos Lastekirjanduse muuseum, kultuurikeskus ja raamatukogu. Keskuses toimuvad kohtumised raamatuinimestega ja raamatutunnid. Veel võib osaleda pööningu jututoas või 2-3-aastaste mudilastunnis. Seal on võimalik … Jätka lugemist →

Kuidas on võimalik lapsed lugema panna ja säilitada nende huvi lugemise vastu? Miks on lugemine nii oluline? Lugemine … aitab kujundada laste väärtushinnanguid. tekitab elamusi ja pakub meelelahutust. rikastab kujutlusvõimet ja sõnavara. aitab võimaldada teadmisi. arendab suhtlemisoskust. on ajamasin, võimaldades … Jätka lugemist →

Kui eelmisel aastal said lapsed olenemata ametlikust elukohast ükskõik millisesse Tallinna kooli sissesaamist proovida, siis uuest aastast jäävad nn ülelinnalise valikuga ehk mitteelukohajärgseteks koolideks vaid mõned koolid. Ülejäänud lastele aga määrab haridusamet nn elukohajärgse kooli. Lapsevanem saab oma lapsele ühe … Jätka lugemist →