Category

Vaktsineerimine

Category

Eesti vaktsineerimiskava

Vaktsiine süstitakse või manustatakse tilkadena kindla ajavahemiku tagant eesmärgiga tekitada immuunsus teatud haiguste vastu. Kuigi lapse vaktsineerimise otsus jääb iga vanema otsustada on arstid kindlalt vaktsineerimise poolt. Lapse vanus Vaktsiin 12 tundi (sünnitusmajas) HepB 1 1-5 päeva BCG 1 kuu HepB 2 3 kuud DTP 1, OPV 1, Hib 1 4,5 kuud  DTP 2, OPV 2, Hib 2 6 kuud DTP 3, OPV 3, HepB 3, Hib 3 1 aasta MMR 1 2 aastat DTP 4, OPV 4, Hib 4 7 aastat dT 5, OPV 5 12 aastat dT 6 13 aastat MMR 2, HepB 1,2,3* 17 aastat dT 7      * 1991–2003 sündinud ja seni B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 6 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel Vaktsiin Haigus HepB 1 hepatiit B BCG tuberkuloos OPV lastehalvatus DTP difteeria, teetanus ja läkaköha Hib Haemophilus influenzae MMR mumps, leetrid ja…

Vastsündinu eest hoolitsemise olulisemad aspektid

Imiku eest hoolitsemine, eriti kui tegemist on pere esimese lapsega, on elu üks suurimaid väljakutseid. Alguses võib suisa pea kaotada, sest asju, mida õppida, on nii palju. Toome ära viis n-ö hällitõde ning soovitame alati ka enda sisetunnet usaldada. 1. Hoidmine ja süllevõtmine Lapse hoidmiseks on mitu turvalist ja mugavat meetodit. Asendist hoolimata on alati oluline toetada vastsündinu pead ja kaela, sest ise ta seda teha ei jõua. Alustuseks aseta beebi selili ning tõsta ta kahe käega üles, nii et üks käsi toetab tema peput ja teine pead. Aseta beebi oma ühele käele, tema pea sinu küünarvarre õndlas ja pepu su peopesal. Teine käsi on tema toetamiseks vaba. Võimalus on võtta vastsündinu ka õla najale. Üks käsi peaks toetama tema pead ja kaela, teine tema tagumikku. 2. Toitmine Vastsündinud söövad umbes iga 3-4 tunni, mõned koguni iga kahe tunni järel. Rinnapiima saavad beebid vajad sagedamini toitmist kui pudeli-beebid, sest rinnapiim…

Gripivaktsineerimisega seotud müüdid ja tegelikkus

Gripivaktsineerimisega kaasneb palju müüte. Alljärgnevalt on toodud ära peamised liikvel olevad müüdid ja tegelikkus. 1. Müüt: Gripp ei ole ohtlik haigus Tegelikkus: Gripp on tõsine haigus, mis põhjustab ülemaailmselt kümneid tuhandeid surmajuhte aastas. Hooajaline tavagripp on äärmiselt ohtlik väikelastele, eakatele ja krooniliste haigustega isikutele, mistõttu neid kutsutakse gripi riskirühmadeks. Vaktsineerimata inimesed levitavad gripiviirusi eelnimetatud ohustatud inimestele ja nad on ohtlikud nii oma lpereliikmetele, lähedastele kui ka teistele, kellega nad kokku puutuvad. Uus gripp erineb hooajalisest tavagripist selle poolest, et see on ohtlikum lastele ja noortele täiskasvanutele. Vaktsineerimisega saame aga kõiki neid kaitsta, vältida nende haigestumist ning sellega kaasneda võivaid tüsistusi ning suurendada oma pereliikmete ja töökaaslaste tervise turvalisust. 2. Müüt: Gripi vältimiseks piisab küüslaugust ja käte pesemisest Tegelikkus: Gripiperioodil on õige tervisekäitumine ülimalt oluline, sest see aitab meil nii ennast kui ka oma kaaslasi haiguse eest kaitsta. Kuigi immuunsüsteemi võimekust aitab tõsta ka tervislik toitumine ja hügieen, tagab kõige kindlama…

Vaktsineerimise kohta levivad müüdid ja tegelikkus

Vaatamata vaktsineerimise efektiivsusele haiguste ennetamisel on üles kerkinud palju erinevaid müüte ja väärarusaamu. Levinuimad müüdid on: 1. Müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida Tegelikkus: Vaktsiine ja vaktsineerimist tuntakse juba üle 200 aasta ning gripi vastu on vaktsineeritud juba tervelt 60 aastat. Vaktsineerimine on immuunsuse saavutamiseks organismile tunduvalt vähem koormav ja ohutum kui haiguste läbipõdemine. Üldiselt kaalub vaktsineerimisest saadav kasu üles vaktsineerimisega seotud riskid, kasu ja riski hinnatakse individuaalselt. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse organismile kahjutuks tehtud haigustekitajat või selle inaktiveeritud osakest, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib keha oma loomuliku kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt, ning selle tulemusena jääb ära haiguse reaalne läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistuse ohud. Mida rohkem on vaktsineerituid, seda üldisem on immuunsus ja seda vähem võimalusi on viirustel levida ja pahandusi tekitada, seda tervem püsib meie rahvas. 2. Müüt: Vaktsiinidest pole mingit kasu Tegelikkus: Inimesel on üldiselt raske tunnetada kasu või efekti sellest, mida ta ei saa silmaga…

Puukentsefaliit ja puukborrelioos

Puukentsefaliidiviirus levib inimese verre, kui nakatunud puuk hammustab. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde! Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud…