Category

Toitmine

Category

Kas laste taimetoitlasena kasvatamine tagab nende normaalse kasvu?

Esimesed elukuud Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni. Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt…

Lapsed söövad liiga vähe puu- ja köögivilju!

Laste arengu terapeut, treener ja MTÜ Ökobeebi looja Reet Post on mures, et Eesti lapsed ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Kui väikesele lapsele ei anta puu- ja köögivilju, ei tarbi ta tõenäoliselt neid ka täiskasvanuna. Inimeste toitumisharjumustele pannakse alus väikelapse eas. Kui lapsel puudub kogemus puu- ja köögivilja maitsega, ei taha ta neid süüa ka tulevikus. “Sellise olukorra põhjuseks on peamiselt lapsevanemate poolt teadmatusest tehtud vead lapse toidulaua kujundamisel,” selgitab Reet Post. Tervislik toit on lapsele tähtis Beebi esimeseks toiduks on emapiim. Beebi kasvades suureneb oluliselt toitainete vajadus ja ühel hetkel ei kata rinnapiim enam kõigi vajalike toitainete vajadust. WHO soovitustest lähtuvalt hakatakse emapiimale lisaks andma tahket toitu 6. elukuul. Reet Posti sõnul on oluline, et lapsele pakutakse emapiima kõrvale lisatoiduna esmalt köögivilju. Hiljem lisanduvad menüüsse mõõdukalt magusad puuviljad. Kui lapsele antakse alguses puuvilju, ei taha ta hiljem kasulikumat, kuid vähem magusat juurvilja süüa. Lisatoiduga alustades on hea tutvustada…

Video: Lisatoiduga alustamine

Lisatoitu tuleb hakata andma kui laps selleks valmis on.  Esimesel kuuel elukuul on beebi ainsaks toiduks ja joogiks rinnapiim. Juhul kui ema ei saa last rinnaga toita on , siis on toiduks imikule piimasegu. Lehma- ega kitsepiim ei sobi esimesel eluaastal raskesti seeditavate valkude tõttu. Enne lapse pooleaastaseks saamist ei ole seedesüsteem tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab lusikaga toitmiselt ise söömisele ülemineku aega. Eesti arstid soovitavad anda kuuenda elukuuni ainult rinnapiima, kuigi vanemate hinnangul on lapsed valmis lisatoitu saama varemgi. Laps vajab rinnapiima või selle asendajat esimese eluaasta lõpuni. Mõlemast toidust omastab ta kergesti seeditavaid ja vajalikke vitamiine, rauda ja valke. Tahke toit kõiki neid ei asenda. Lisatoiduks on lapsele peale piima vaja teisigi jooke. Esimeseks lisajoogiks sobib puhas keedetud vesi. Kuidas aru saada, kas laps on valmis tahket toitu sööma? Kui laps on selleks valmis, annab ta ise märku nii: Ta peab…

Imikud, kes söövad oma tahtmise järgi, on kasvades suurem IQ

Lapsed, keda imikuna toideti siis, kui nad seda nõudsid, on suuremaks kasvades tõenäolisemalt kõrgema IQ-ga ja saavad koolis paremini hakkama. Sellele järeldusele jõudsid Suurbritannia teadlased, uurides laste toitmist nõudmise peale ja päevaplaanile vastavalt. Selgus, et 8-aastaste seas olid nende laste IQ-d, keda toideti imikuna soovi kohaselt, 4–5 punkti kõrgemad kui kindla ajakava järgi toidetud lastel. Essexi ja Oxfordi ülikooli teadlased uurisid kolme tüüpi emasid ja beebisid. Esimene rühm moodustus imikutest, keda toideti mingi kindla graafiku järgi (näiteks iga nelja tunni tagant), teise rühma kuulusid emad lastega, kes proovisid, kuid ebaõnnestusid ajakavast kinni pidamises. Kolmas grupp koosnes imikutest, keda toideti vastavalt nende nõudmisele. Analüüsist selgub, et kolmandasse gruppi kuuluvate laste IQ oli 8-aastaselt keskmiselt 4–5 punkti kõrgem, võrreldes esimese grupiga. Samuti said nad paremaid tulemusi riiklikes õppeedukuse testides, mis viidi läbi 5-, 7-, 11- ja 14-aastaste laste seas. Ekspertide hinnangul säilis erinevus plaani järgi ja nõudmisel toidetud laste vahel nii rinnapiima…