Category

Toitmine

Category

Kas laste taimetoitlasena kasvatamine tagab nende normaalse kasvu?

Esimesed elukuud

Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni.lisatoiduga-alustamine

Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt beebi vajadustele ja võivad potentsiaalselt kaasa tuua imiku jaoks eluohtliku seisundi. (Siiski võib taimseid piimasid väikeses koguses kasutada toidu valmistamisel.)

Esimesed tahked toidud

Nelja- kuni kuuekuused beebid hakkavad ilmutama märke, et on valmis esimeste tahkete toitude söömiseks. Sellisteks märkideks on võime istuda ja istudes tasakaalu säilitada, võime kasutada keelt toidu liigutamiseks suu tagaossa ning korralikult neelata, isu suurenemine (beebi on näljane isegi siis, kui teda toita 8–10 korda päevas), suurenenud huvi toitude vastu, mida teised söövad ja võime toitu haarata ning suhu pista. Kindlasti ei tohiks lapsele anda tahkeid toite enne, kui ta on saanud neljakuuseks. Pea nõu oma laste- või perearstiga, kes aitab otsustada, millal on õige aeg uute toiduainete lisamiseks lapse menüüsse.

Tahkete toiduainete lisamine on järk-järguline protsess, mis nõuab kannatlikkust. Parim aeg uute toitude lisamiseks on vahetult enne imiku imetamist ja alustada tuleks väikestest kogustest, näiteks ühe teelusikatäiega päevas ning kogust vähehaaval suurendada. Tahkeid toiduaineid tuleb anda lusikalt või näpu otsast, kindlasti tuleb vältida püreede söötmist lutipudelist. Korraga tuleks lisada ainult üks uus toiduaine, sest siis on võimalik jälgida, kas see põhjustab beebil allergilisi reaktsioone. Enne järgmise toiduaine lisamist tuleks pidada u 3–4 päeva vahet; kui peres esineb mõnele konkreetsele toiduainele allergilisust, on soovitatav enne järgmise uue toiduaine lisamist oodata 6–7 päeva.

Rauaga rikastatud imikute riisihelbepuder on heaks esimeseks toiduks, kuna see on väga hea rauaallikas, lapsele lihtne seedida ja tõenäoliselt ei tekita ka allergilisi reaktsioone. Laste rauavarud, mis on sündides loomupoolest kõrged, hakkavad ammenduma ajaks, mil laps on 4- kuni 6-kuune. Kuna laps ei ole esialgu harjunud teiste toitudega peale rinnapiima (või toitesegu), on esimesi tahkeid toite soovitatav rinnapiimaga (toiteseguga) segada. Kui laps on riisiga harjunud, võib menüüsse lisada ka teisi teravilju nagu kaer, oder, tatar, hirss, mais ja rukis. Nisu lisamisega soovitatakse oodata lapse vähemasti 8-kuuseks saamiseni, sest nisu võib tõenäolisemalt tekitada allergiat.

beebitoit2Kui laps sööb teraviljatoite juba umbes ⅓–½ tassi päevas, võib menüüd täiendada köögiviljapüreedega, mida tuleks samuti lisada ükshaaval, et oleks võimalik tuvastada võimalikke allergiaid tekitavaid köögivilju. Headeks esimesteks köögiviljadeks on püreestatud kartulid, porgandid, herned, maguskartulid, rohelised oad ja avokaadod.

Puuviljad on soovitatav menüüsse lisada pärast köögivilju, sest siis jõuab laps harjuda köögiviljade maitsetega enne, kui kogeb puuviljade magusat maitset. Headeks esimesteks puuviljadeks on korralikult pudrustatud banaanid, pirnid, õunad ja virsikud. Tsitruselised puuviljad ja tsitruseliste mahlad on tihti allergiate põhjustajaks ning seetõttu ei soovitata neid enne aastaseks saamist.

Tahkete toitude menüüsse võtmise perioodil on imiku toitmisel peamine roll endiselt rinnapiimal või piimasegul ning seda vähemalt kuni aastaseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu on ka oluliseks tsingi allikaks väikese vegani menüüs.

Valgurikkad toidud

Umbes seitsme- kuni kaheksakuuselt on laps valmis esimeste valgurikaste toiduainete söömiseks ja siit alates hakkab vegan beebi toidukava mõnevõrra erinema segatoiduliste laste omast. Esimesteks valgurikasteks toitudeks väikeste veganite menüüs on korralikult pehmeks keedetud ja pudrustatud oad, pudrustatud tofu ning sojajogurt. See on hea aeg selliste tugevamaitseliste köögiviljade lisamiseks menüüsse nagu leht- ja käharkapsas, aga ka teised rohelised lehtköögiviljad. Tugevat maitset annab mahendada, kui neid püreestada koos magedate või magusate toitudega nagu õunapüree, tofu või avokaado.

Tagamaks, et lapse seedesüsteem suudab korralikult kaunviljalisi seedida, tuleks jälgida lapse väljaheidet. Kui sellel on hapu lõhn ja lapse pepu muutub punetavaks ning tekib nähaärritus või kui kaka sisaldab ubade tükikesi, tuleks kaunviljaliste uuesti andmisega natuke vahet pidada.

Tükilisemad toidud ja üleminek pere toidule

Tükilisema pehme toiduga, nagu nt tofu- ja leivatükid, tuleks hakata last harjutama alates umbes 10-kuuselt. Kui laps on saanud aastaseks, lisanduvad toidusedelisse pähklivõid ja tahhiini, mida on soovitatav õhukese kihina leivale määrida. Umbes üheaastaselt toimub üleminek pere toidulauale.

Üldiseid soovitusi imikute toitmiseks

Imikule ei tohi anda toiduaineid, mis võivad põhjustada kurkutõmbamist. Sellisteks toiduaineteks on nt popkorn, pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, samuti tuleb hoiduda pähkli- ja seemnevõide lusikaga andmisest ja liialt paksu kihina leivale määrimisest. Kunagi ei tohi last jätta üksi sööma või jooma, eriti perioodil, mil laps alles õpib end ise toitma.

Toitudele ei ole soovitatav lisada soola, suhkrut (sh tehislikke magusaineid) ega vürtse. Ettevaatlik tuleb olla mahlade andmisega, kuna need teevad kõhu täis ja lapsel jäävad teised toitainete- ja kaloririkkamad toidud söömata. Samuti võib liigne mahlade tarbimine põhjustada kõhulahtisust. Mahlade joomist soovitatakse piirata u 175 ml päevas ning tuleks vältida magustatud mahlade andmist. Taimekaitsevahendite jääkide sissesöömise vähendamiseks on soovitatav võimaluse korral kasutada mahetoiduaineid.

Aruta oma lastearstiga lapse toidulisandite vajadust. Kõigile rinda saavatele imikutele soovitatakse D-vitamiini varsti pärast sündi juurde hakata andma, sest rinnapiim sisaldab väga vähe D-vitamiini. Raualisandite andmine sõltub lapse toidusedelist. Rinnaga toidetavatele beebidele tuleb B12-vitamiini lisandina juurde anda ainult juhul, kui ema toit ei sisalda piisavalt B12-vitamiini. Ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud toiduained.

Väga piiravad toitumisviisid nagu fruitaarlus ja toortoitlus võivad olla liialt kalori- ning valguvaesed ja sisaldada liiga vähe mõningaid vitamiine ning mineraalaineid. Sellest lähtuvalt ei soovitata neid imikutele ega lastele.

„Eluaegsete taimetoitlaste pikkus, kehakaal ning kehamassiindeks on sarnane neile taimetoitlastele, kes on hakanud taimetoitlasteks hilisemas eas, millest võib järeldada, et hästi planeeritud taimne toitumisviis lapse- ning noorukieas ei mõjuta lõplikku täiskasvanuea pikkust ega kehakaalu. Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid. Taimetoitlastest laste ja noorukite toit sisaldab segatoitlastega võrreldes vähem kolesterooli, rasvu ning küllastunud rasvu ning rohkem puu- ja köögivilju ning kiudaineid. Taimetoitlastest lapsed on saledamad ja nende vere kolesteroolitase on madalam.“

Allikas: vegan.ee

Lapsed söövad liiga vähe puu- ja köögivilju!

unnamed

Laste arengu terapeut, treener ja MTÜ Ökobeebi looja Reet Post on mures, et Eesti lapsed ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Kui väikesele lapsele ei anta puu- ja köögivilju, ei tarbi ta tõenäoliselt neid ka täiskasvanuna.

Inimeste toitumisharjumustele pannakse alus väikelapse eas. Kui lapsel puudub kogemus puu- ja köögivilja maitsega, ei taha ta neid süüa ka tulevikus. “Sellise olukorra põhjuseks on peamiselt lapsevanemate poolt teadmatusest tehtud vead lapse toidulaua kujundamisel,” selgitab Reet Post.

Tervislik toit on lapsele tähtis
Beebi esimeseks toiduks on emapiim. Beebi kasvades suureneb oluliselt toitainete vajadus ja ühel hetkel ei kata rinnapiim enam kõigi vajalike toitainete vajadust. WHO soovitustest lähtuvalt hakatakse emapiimale lisaks andma tahket toitu 6. elukuul.

Reet Posti sõnul on oluline, et lapsele pakutakse emapiima kõrvale lisatoiduna esmalt köögivilju. Hiljem lisanduvad menüüsse mõõdukalt magusad puuviljad. Kui lapsele antakse alguses puuvilju, ei taha ta hiljem kasulikumat, kuid vähem magusat juurvilja süüa. Lisatoiduga alustades on hea tutvustada lapsele kodumaiseid köögivilju (näiteks kõrvitsalisi) püree või tükkidena. Erandiks on siinjuures meie igapäevasel toidulaual olev kartul, mida peaks olema laste toidulaual väga vähe. Lapsi tuleks harjutada sööma köögivilju varakult, sest hiljem sööb ta rõõmuga seda, mida on harjunud sööma. Toidulaua rikastamiseks peaks lastele pakkuma tasapisi uusi maitseid ja tekstuure.

Tahke toidu tutvustamisega on soovitatav alustada ühe toitainega korraga. Sellisel juhul on võimalik aru saada lapse tundlikkusest või allergilisest reaktsioonist. Uusi toiduaineid on esialgu sobiv pakkuda 5-7 päeva järel. Beebi toit ei tohiks sisaldada soola, suhkrut, kakaod, maitsetugevdajaid jt.

Mitmekülgne tervislik toit annab kehale võimaluse saada erinevaid toitaineid. Peamiselt juurvilju söövate laste tervis on parem. Nende immuunsüsteem töötab tänu köögiviljadest saadud mineraalidele ja vitamiinidele hästi ning nad ei haigestu kergesti. Köögiviljade ja puuviljade igapäevane tarbimine tagab soolestiku normaalsele mikrofloora. Samuti sisaldavad köögiviljad palju kiudaineid, mis aitavad kaasa seedimisele.

Iga organism vajab uuenemiseks toitaineid, aga laste kiirelt kasvav organism vajab arenemiseks kõrge väärtusega toitu. Laste tervisest hoolimine ja neile täisväärtusliku toidu pakkumine on sageli kasulik kogu perele, kelle menüüsse lisandub seetõttu rohkelt puu- ja köögivilju.

“Kui te valite poeriiulitelt beebitoitu, siis tutvuge alati selle koostisosadega,” nõustab Post. “Ebaõige toidu tagajärjel organism nõrgeneb ning ajapikku võib see põhjustada terviseprobleeme, näiteks toitainevaegust ja hilisemat ülekaalu.”

Lapsed ei tohiks olla tervisliku toidu suhtes valivad
Kui väikest last ei õpetata puu- ja köögivilju tarbima ning tal puudub arusaam nende maitsest ja väljanägemisest, ei hakka ta suure tõenäosusega aedvilju ka tulevikus tarbima.

“Vanemad kurdavad väga sageli, et nende lapsed ei söö köögivilju ja on puuviljade suhtes valivad, ent kommile, šokolaadile ja küpsistele ei ütle kunagi “ei”! Kui lapsel pole allergiaid, ei tohiks ta olla tervisliku toidu suhtes valiv, sest see suurendab haigestumise riski,” märkis Post.

“Kõige murettekitavam on aga asjaolu, et lastel lubatakse valida kõike. Seega ei vali nad vähese harjumuse tõttu köögivilju. Vanemad peavad olema kannatlikud ja mitte alla andma, kui laps keeldub aedvilju söömast. Palun ärge pakkuge lastele tervislikest köögiviljadest keeldumise järel vähetervislikku toitu, mida nad ise tahavad!” hoiatab Reet Post. Spetsialist ei soovita süüa ka teleri ees, sest söömine peab olema teadvustatud tegevus.

Tavapärase köögivilja keetmise asemel võiks katsetada ka aurutamist või ahjus küpsetamist, mis muudab oluliselt toidu maitset. Proovige porgandi, peedi ja teiste köögiviljade valmistamist ahjus. Söömisele aitab kaasa toidu põnev serveerimine, mis tekitab hea tunde ja huvi toidu vastu.

Parim kokk on alati tühi kõht, mis ei ole saanud magusat mahla ja muid snäkke. Reet Post teab, et suurimaks eeskujuks on lastele vanemad, kes peavad igapäevast tervislikku toitu iseenesestmõistetavaks. Lapsevanemate teadlikkus peaks tõusma nii kasulike kui ka kahjulike toitude osas.

Väldime lapse kaaluprobleeme
Kui lapsele antakse köögiviljade asemel midagi muud, näiteks helbeid või jahutooteid, tarbib laps oluliselt rohkem kaloreid kui organismile vaja. Ajapikku võivad lapsel tekkida kaaluprobleemid ning vitamiini ja mineraalainete puudus.

4-6-kuuneLapse keha magusavajadus on väike ja seda saab rahuldada puuviljadega. Eriti hea on serveerida lapsele puuvilju desserdina. Kui lapsel on juba meeletu magusaisu, siis ei vaja seda suhkru kogust tema keha vaid “halvad” seened ja bakterid tema soolestikus. Lapsevanematel on siinkohal väga oluline roll oma laste magusaisusid jälgida ja sekkuda lapse tervise nimel. Oluline on õpetada, et õunad, ploomid ja marjad on sama maitsvad kui kommid,” rõhutas Post.

“Lapseeas liigne suhkrutarbimine on väga suur probleem tervisele. Magusate snäkkide, kommide või jogurti igapäevasel söömisel võib suurem laps tarbida märkamatult kuni kilo suhkrut nädalas,” ütles Post.

Mitmekülgse toidusedeli saavutamiseks on erinevad juur- ja puuviljad menüüs olulisel kohal. Ühte parimat või täiuslikku toitu ei eksisteeri, oluline on varieeruvus. “Mitmekülgne väikelapse lisatoit on samm õiges suunas, sest kasvab tõenäosus, et tervislikud harjumused püsivad kogu elu,” kinnitab Post.

Video: Lisatoiduga alustamine

Lisatoitu tuleb hakata andma kui laps selleks valmis on.  Esimesel kuuel elukuul on beebi ainsaks toiduks ja joogiks rinnapiim. Juhul kui ema ei saa last rinnaga toita on , siis on toiduks imikule piimasegu. Lehma- ega kitsepiim ei sobi esimesel eluaastal raskesti seeditavate valkude tõttu.

Enne lapse pooleaastaseks saamist ei ole seedesüsteem tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab lusikaga toitmiselt ise söömisele ülemineku aega. Eesti arstid soovitavad anda kuuenda elukuuni ainult rinnapiima, kuigi vanemate hinnangul on lapsed valmis lisatoitu saama varemgi.

Laps vajab rinnapiima või selle asendajat esimese eluaasta lõpuni. Mõlemast toidust omastab ta kergesti seeditavaid ja vajalikke vitamiine, rauda ja valke. Tahke toit kõiki neid ei asenda. Lisatoiduks on lapsele peale piima vaja teisigi jooke. Esimeseks lisajoogiks sobib puhas keedetud vesi.

Kuidas aru saada, kas laps on valmis tahket toitu sööma?

Kui laps on selleks valmis, annab ta ise märku nii:

  • Ta peab oskama kindlalt pead hoida.
  • Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
  • Kui beebi ei ole valmis söötmistoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja korralikult neelata.
  • Lapse suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Laps peab oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine, samal ajal võib aga ilastada ka hammaste tuleku pärast.
  • Enamik beebisid on lisatoiduks valmis, kui sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused.
  • Lapsel on kõht tühi ka pärast 8-10 (rinnapiima või pudelitoidu) söögikorda päevas.
  • Beebi jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutub kahvli järele, kui sellega sööd.

Kuidas alustada?

Tavaliselt alustatakse lusikatäie juurviljapüree või pudruga, seejärel suurendatakse tasapisi kogust. Harjumiseks on soovitatav pakkuda veega keedetud vedelat putru, millele võib hiljem lisada piima, veidi ka lehmapiima. Lapsele, keda toidetakse piimaseguga, võib seda lisada ka pudrule. Piimasegu ei tohi keeta, mistõttu tuleb see lisada toiduvalmistamise lõpul.

Juurviljadest sobib alustuseks hästi kartul, lillkapsas või porgand.

Kui beebit lusikalt söömine ei ahvatle, laske tal toiduga tutvuda – nuusutada ja maitsta. Oodake, kuni ta on valmis sööma. Ei tohiks panna tahkemat toitu beebi pudelisse, muidu ta ei saagi aru, et seda tuleb süüa püstiasendis ja lusikaga. Pakkuge tahket toitu enne rinnapiima andmist, muidu saab ta piimast kõhu täis ning võib muust toidust keelduda. Samuti on soovitatav lisatoitu anda päeva esimesel poolel. Nii on kergem tähele panna kõrvalnähte või seedehäireid ja laps saab ka öösel rahulikumalt magada.

Alguses pakkuge lisatoitu kord päevas ja lapsele sobival ajal, mitte siis, kui beebi on pahur või väsinud. Alguses ta ilmselt palju ei söö, kuid andke aega harjuda. Mõned beebid peavad tahke toidu söömist rohkem harjutama. Varsti on laps valmis sööma päevas mitu supilusikatäit lisatoitu. Kui toidukogus suureneb, lisage menüüsse tahkemaid toite ning teinegi söögikord.

Pakkuge uusi toite järk-järgult ja ükshaaval, pidades vähemalt kolm päeva vahet. Nii jõuab õigel ajal jälile, kui tekib mõne toiduaine allergia (kõhulahtisus, punnis kõht, suurenenud gaasid või lööve). Kui perekonnas on kellelgi toiduallergiat olnud või on lapsel vastavaid märke, pidage uute toitude pakkumisel nädal vahet.

Kui beebi toitu ei taha, ei tohi sundida, vaid tuleb proovida nädala pärast uuesti.
Pidage meeles: Ärge jätke menüüst välja ühtegi toitu, kuna see endale ei maitse. Vältige toite, mis võivad tekitada allergiat ning mida on suurem oht kurku tõmmata.

Millal on kõht täis?

Lapse isu on erinev, nii ei pruugi söödud toiduhulga järgi aru saada, millal tal kõht täis on. Kui laps naaldub söötmistoolis tahapoole, keerab pea eemale, hakkab lusikaga mängima või keeldub järgmise lusikatäie ees suud avamast, on kõht ilmselt täis. Mõnikord aga hoiab beebi uue lusikatäie ees suud kinni, sest pole eelmisega lõpetanud.

Mitu korda päevas lisatoitu anda?

Alguses saab beebi poolvedelat teraviljaputru või juurviljapüreed kord päevas. Kaheksandaks elukuuks peaks ta saama tahket toitu kolm korda päevas. Siis peaks päevamenüüsse kuuluma:

  • Rinnapiim või rauaga rikastatud piimasegu
  • Puder
  • Kollased ja rohelised köögiviljad
  • Puuviljad
  • Piiratud koguses valke sisaldavaid toiduaineid, nagu kanaliha, kodujuust ja liha

Kus last toita ja milliseid söötmisvahendeid läheb vaja?
Korralike söömisharjumuste kujundamiseks on vaja söötmistooli. Kui laps sööb tahket toitu, kuluvad segaduse vältimiseks ära ka pudipõll, plastmassist alt iminapaga kauss ja kummist otsaga lusikas.

Kui beebi ei ole valmis söötmistoolist sööma, toitke teda süles. Peamine, et ta oleks istuvas asendis.

Kuidas kujundada tervislikke toitumisharjumusi?

  • Ärge toitke last üle. Jälgige, kui beebi annab märku, et kõht on täis.
  • Ärge sundige last sööma toite, mis talle ei meeldi. Austage tema eelistusi ning vältige toiduteemalisi võimuvõitlusi.
  • Jälgige, et beebi saaks piisavalt valke, süsivesikuid, puuvilja ja köögivilja. Piirake magusat, soolast ja rasvarikkaid toite.
  • Vältige kiirtoite.
  • Ärge kasutage toitu preemiana saavutuse eest, vaid pühendage lapsele palju tähelepanu, kallistage ja jagage suudlusi.
  • Toitke last söötmistoolis, mitte televiisori ees või n-ö jooksu pealt.

Mitmekülgne toitumine, erinevate maitsetega kohanemine on hilisema täisväärtusliku toitumise alus.

Imikud, kes söövad oma tahtmise järgi, on kasvades suurem IQ

Lapsed, keda imikuna toideti siis, kui nad seda nõudsid, on suuremaks kasvades tõenäolisemalt kõrgema IQ-ga ja saavad koolis paremini hakkama. Sellele järeldusele jõudsid Suurbritannia teadlased, uurides laste toitmist nõudmise peale ja päevaplaanile vastavalt. Selgus, et 8-aastaste seas olid nende laste IQ-d, keda toideti imikuna soovi kohaselt, 4–5 punkti kõrgemad kui kindla ajakava järgi toidetud lastel.

Essexi ja Oxfordi ülikooli teadlased uurisid kolme tüüpi emasid ja beebisid. Esimene rühm moodustus imikutest, keda toideti mingi kindla graafiku järgi (näiteks iga nelja tunni tagant), teise rühma kuulusid emad lastega, kes proovisid, kuid ebaõnnestusid ajakavast kinni pidamises. Kolmas grupp koosnes imikutest, keda toideti vastavalt nende nõudmisele.

Analüüsist selgub, et kolmandasse gruppi kuuluvate laste IQ oli 8-aastaselt keskmiselt 4–5 punkti kõrgem, võrreldes esimese grupiga. Samuti said nad paremaid tulemusi riiklikes õppeedukuse testides, mis viidi läbi 5-, 7-, 11- ja 14-aastaste laste seas. Ekspertide hinnangul säilis erinevus plaani järgi ja nõudmisel toidetud laste vahel nii rinnapiima kui piimasegu saanud imikute puhul.

Kuigi 4–5 punkti kõrgem tulemus IQ-testis ei muuda last veel automaatselt klassi targeimaks, on ekspertide sõnul tegu siiski märgatava vahega, mida tasuks arvesse võtta.

Allikas: teadus.err.ee/http://www.newkerala.com/