Category

Liikumine

Category

Võimlemine kärutades

Selleks, et pärast sünnitust taas heasse vormi saada ei pea minema spordisaali ja kulutama lisaraha treeningkaardile. Samuti ei pea sa otsima lapsehoidjat, ning selle puudumisel treeningut ära jätma.

Alljärgnevas videos on mõned harjutused, mis on lõbusad nii sulle kui su lapsele.

Koos lapsega treenimine annab lihastoonust nii emmele kui lapsele. Beebit saab kasutada lisaraskustena käe- ja jalalihaste treenimisel ka nii, et see on ka põnev beebi jaoks.

 


Ema trennivõimalused koos väikelapsega

Täisväärtusliku toitumise kõrval on regulaarne liikumine teiseks oluliseks komponendiks, et püsida terve ja heas vormis.

Täisväärtusliku toitumise kõrval on regulaarne liikumine teiseks oluliseks komponendiks, et püsida terve ja heas vormis.

Vanker ja jooksmine
Paljud naised on pärast sünnitust hädas liigse kehakaaluga ning beebi kõrvalt tundub olevat keeruline leida aega enese käsilevõtmiseks. Siiski – veidi leidlikumalt mõeldes leiab viise, kuidas koos väikelapsega trenni teha, kusjuures alljärgnevad treeningviisid ei nõua olulisi rahalisi väljaminekuid.

Kindlasti ei tohiks kohe pärast sünnitust treenima asuda, organismil tuleb lasta toibuda raskest pingutusest. Ka ei tasuks teise äärmusesse laskuda ning koduseinte vahele istuma jääda. Kohe, kui ilmad võimaldavad, võib beebi vankrisse panna ja õue jalutama minna, alustades lühikestest jalutuskäikudest ning kui jõudlus kasvab, suurendada igapäevaseid marsruute. Beebi magab esimestel elukuudel suure osa päevast ning emal on just lapse uneajal paras aeg kulutada tunnike väljas liikumiseks; kõndimine aitab organismil järk-järgult taastuda. Esimese sünnitusjärgse kuu tasub rahulikult võtta, kuid siiski igapäevaselt liikuda, ka tunnike jalutuskäiku aitab rasedusega kogunenud kilodest tasapisi jagu saada.

Millal aga on õige aeg treeningute alustamiseks? Ühest vastust sellele anda on keeruline, kuna sünnitused on erinevad ning sellest taastumine samuti. Kindlasti tuleks oluliselt ettevaatlikum olla keisrilõike läbi teinud naistel, kuna haav vajab paranemiseks aega. Vastavalt oma tunnetusele keha taastumisest ning jõudluse kasvamisest võib alustada ka rohkem pingutust nõudvate treeningutega. Siinkohal tuleks hoiatada, et imetavale emale ei sobi väga rasked füüsilised jõupingutused, kuna see võib takistada rinnapiima teket – seetõttu võiks valida treeninguks alasid, mis pingutavad küll südamelihaseid, kuid jalust ei niida.

Kui lemmikala juba välja valitud, tekib küsimus, millal sellega lapse kõrvalt aega tegeleda oleks. Tänapäeva vanaemad-vanaisad käivad veel tööl ning ka isa hoolde ei saa last keset tööpäeva jätta. Siinkohal tasuks olla leidlik – kui lapsevankriga juba jalutamas käimine on kujunenud harjumuseks, proovida sellest kujundada endale trenniaeg. Kui jalutamine olulist füüsilist pingutust ei paku, tuleb samm-sammult edasi liikuda ning katsetada vankri ja lapsega koos kiirkõndi. Sellega saab ühendatud mitu head tegurit – beebi saab õues värskes õhus magada ning ema saab värskes õhus mõnusa treeningu.

Kui vankriga kiirkõnnile vaheldust otsida või tahe juba aste tugevamalt treenida, võib lapse uneajal vankrisse panna ning vankriga jooksmist proovida. Algajal võib vankriga jooksmine tunduda keeruline ning liiga suurt pingutust nõudev, kuid kohe ei tasu asja pooleli jätta – ajapikku vilumus kasvab ning ka füüsis tuleb järgi.

Vankriga mugavalt jooksmiseks on tarvis kindlasti jooksujalanõud jalga panna. Kartus, et joostes vanker rappub, ei pea paika – kui joosta siledal teel, ei rappu joostes vanker rohkem kui kõndides, lihtsalt hoog on veidi suurem; beebi tunneb end vankri sees ikka turvaliselt. Mõned nipid ka – kergem on joosta vankri kõrval, lükates vankrit ühe käega enda ees; kahe käega vankrisangast hoides läheb raskuskese rohkem kõhulihasesse ning jooksmine nõuab suuremat pingutust. Ka beebi võib kiiremini liikuvas vankris kergemini magama jääda kui lihtsalt tasasel teel kõndides.

Vanker ja rulluisutamine 
Kes varem rulluisutamisega tegelenud ning tunneb end uiskudel kindlalt, võib proovida ka vankriga rulluisutamist. Tegelikkuses annab vanker rulluisutajale veel parema tasakaalu, oluline on, et inimesel, kes läheb vankriga rulluisutama oleks oskus kiirelt pidama saada.

Füüsilise pingutuse poolest on vankriga rulluisutamine vankriga jooksmisest isegi vähem pingutust nõudev, kui me ei räägi ekstreemustest nagu vankriga tuulise ilmaga vastutuult uisutamine. Vankriga rulluisutama minekul peaks läbi mõtlema ka turvalisuse – laps olgu vankris traksidega kinni, endal kiiver peas ning samuti tuleb hinnata teed, kus sõidetakse lapsega, kellele meeldib kõhukotis või kandelinas istuda, saab ka sel viisil kõndimas käia – jällegi saab ühendatud kasulikkus nii emale kui lapsele – laps saab värskes õhus ümbrust uurida, ema saab tavalisest jalutuskäigust veidi enam pingutust nõudva liikumisviisi, olles samal ajal beebiga rõõmsalt koos.

Beebiga rattaga sõitmine
Kui lapsel juba selg nii tugev on, et ta iseseisvalt edukalt istuda suudab, saab lapse ka jalgrattasõidule kaasa võtta. Rattapoodides müüakse lastetoole, mille saab jalgratta külge kinnitada ning lapse sel viisil endaga kaasa võtta. Kui rattaga sõit eelnevalt probleeme ei tekita, siis lapse koos tooliga rattale lisamine ei tekita erilisi tasakaaluprobleeme; ettevaatlik tuleks vaid olla rattale pealeminekul ning rattalt mahatulekul.

Lapsel on rattatoolis istudes põnev ümbrust uurida ning ema saab vändates piisava füüsilise koormuse. Kuna jalgrattasõit veidi raputab, siis on see lapsele uinutava toimega ning laps võib rattatoolis enne tavalist uneaega kergesti magama jääda, seetõttu tasuks sõit ajaliselt sättida mitte liiga lapse uneaja lähedale.

Ka jalgrattasõidul peaks turvalisusest lugu pidama – kiivrid pähe nii emale kui lapsele. Vahelduseks välitreeningutele saab beebiga kodus ka võimelda – seda nii lapsele kui endale lihastoonuse andmiseks.

Laps peab olema turvaliselt kinnitatud ning lapsel peab olema toolis mugav.

Lisaks eelnevale saab beebit kasutada ka lisaraskusena käe- ja jalalihaste treenimisel ka nii, et see beebile põnev tundub. Alla aastastele meeldib väga hüpitamine ning kõrgele õhku tõstmine – lapsega sel viisil mängides saab endale paraja raskusega treeningu kujundada.

Last maast ja madalast treeningutesse kaasates näeb laps positiivset eeskuju ning ka temas kujuneb välja harjumus liikuda. Umbes kolmeaastaselt, kui lapsel on olnud juba kokkupuude iseseisvaks jalgrattaga sõiduks, suudab ta nii kiiresti vändata, et täiskasvanu saab sama tempoga ratta kõrval joosta. Vastavalt lapse füüsilisele arengule saab last ka edaspidi koos perega treeningutesse kaasata; varsti tuleb teil temaga juba võistelda.

Autor: Aet Trisberg
Toimetas: Maria Laur

Shoppa tervislikult Tervitus.ee

 

 

 

Vanker versus kandelina – kumb valida?

Kõige tavapärasem lahendus on lapsevanker

Üks kindel harrastus, millega imiku vanemad suure tõenäosusega tegelema hakkavad, on regulaarsed jalutuskäigud värskes õhus. Selgub, et nii ka lihtsa asja tarvis on olemas päris mitu võimalust.

Kõige tavapärasem lahendus olukorrale on lapsevanker. Vankrit kasutatakse esimesed pool aastat ja siis ostetakse jalutuskäru. Suurem osa tänapäevastest lapsevankritest on valmistatud sünteetilistest materjalidest ja metallist. Paljud neist sisaldavad ka plastikdetaile. Kuna vankri kasutusiga on enamasti üsna lühike ning materjalide töötlemise aste on kõrge, siis on toote ökoloogiline jalajälg üüratu. Vankri sünteetilistest materjalidest osasid ei koguta ümbertöötlemiseks ja prügimäel kõdunevad nad väga pikka aega.

Mitmed lapsevankreid valmistavad firmad kasutavad tootmisprotsesside käigus aineid, mis on ohtlikud nii tervisele kui ka keskkonnale. Näiteks on erinevate lapsevankrite koostisest leitud broomi sisaldavaid leegiaeglusteid, PVC-d ja isegi dibutüültina (DBT). Mõnede vankrite kattematerjalide värve on muudetud kirkamaks halogeenorgaaniliste ühendite abil. Seetõttu soovitab Bioneer enne vankriostu küsida, mis materjalidest toode valmistatud on.

Ökoloogilist jalajälge vähendab vankri kasutamine ka jalutuskäruna. Selline lisavõimalus on olemas enamikul vankritest, aga vanemad jätavad võimaluse kasutamata. Nimelt, võrreldes eraldi ostetud jalutuskäruga on lapsevanker oluliselt kogukam ja raskem. Teine võimalus vähendada toote ökoloogilist jalajälge, on kasutada vankrit tema eluea lõpuni, s.t. mitme lapsega järjest.

Naturkind

Mõnevõrra keskkonnasõbralikum on tavalise lapsevankri asemel valida ökolapsevanker. Näiteks Saksa firma Naturkind toodab kvaliteetseid vankreid, milles kasutatakse igal võimalikul juhul looduslikke ja keemiavabasid komponente. Kattematerjaliks on mahepuuvill. Pehmendustes kasutatakse naturaalset lambavilla. Kookoni kõvad osad on valmistatud lepapuidust ja lükkesanga kate on naturaalsest korgipuust. Pärast vankri eluea lõppu jõuavad tema looduslikest materjalidest koostisosad kiiresti tagasi aineringesse. Ka ökolapsevankrit on mõttekas kasutada mitme lapsega järjest ja käruea lõpuni. Eestis võib Naturkind lapsevankreid leida ökopoodidest.

Lapsevanker on tegelikult üsna „uudne“ leiutis. Palju kauem on inimkond kandnud oma lapsi erinevate kandmisvahenditega seljas, kõhul ja puusal. Ajalool on tavaks teha ringe ja jõuda vanade tõdede juurde tagasi. Lapsekandmine taasavastatud oskusena kogub maailmas ja ka Eestis järjest enam populaarsust. Nii saab imik olla oma vanema turvalises läheduses.

Lapsekandmine on üdini loomulik tegevus ja on vaid mõned reeglid, mida peab järgima. Nii ergonoomilise lapsekandmiskoti kui ka kandelina tervisliku kasutamise seisukohast on oluline, et kandmisvahend võimaldaks lapse asetamist nn „konna asendisse“, toetaks lapse selga ja vajadusel ka kaela ning oleks kandjale endale mugav. Kõik muu on lapsevanemate valik.

Võrreldes vankriga on lapsekandmisvahendite ökoloogiline jalajälg märkimisväärselt väiksem. Ergonoomilised lapsekandmiskotid (Ergo, Patapum, Marsupi jms) on enamasti valmistatud tavalisest või mahepõllundusest pärit puuvillast ning võivad sisaldada üksikuid plastikdetaile. Oma massilt on lapsekandmisvahendid oluliselt väiksemad kui vankrid.

Lapsekandmiskotid on mõeldud nendele lapsevanematele, kes peavad kandelina sidumist liiga keeruliseks. Kandelinad pakuvad omakorda rohkem kasutusvõimalusi ja nende ökoloogiline jalajälg on veelgi väiksem. Ideaalis võiks kandelina olla mahepõllumajandusest pärinevast kangast. Pikka kandelina saab kasutada ka rippkiige või hällina.

Need lapsevanemad, kes ei soovi last kanda kogu tema imikuea jooksul, võivad seda teha ka ainult vankriperioodil ning võtta hiljem kasutusele kergema jalutuskäru. Igal juhul on selline kompromiss rahakoti- ja keskkonnasõbralikum.

Bioneer soovitab lapsevanematel enne ostude sooritamist aru pidada ning otsustada, mida täpselt vajatakse. Tasub kaaluda vajalike asjade soetamist kasutatuna. Nii uute kui ka kasutatud kaupade puhul on mõtet eelistad kvaliteeti odavale hinnale. Vaid sedasi saab ostudest pikalt rõõmu tunda.

Artikli autor: Katrin Lipp, www.bioneer.ee