Category

Imetamine

Category

Emapiimapank-kellele ja miks?

vastsyndinu-haiglasSageli ei teki enneaegsete laste emadel kohe rinnapiima. Doonorpiim asendab lapsele oma ema rinnapiima kuni selle tekkeni ja on talle äärmiselt oluline edaspidiste terviseriskide vähendamisel.

2010. aastal loodi Ida-Tallinna Keskhaiglas emapiimapank, mis vahendab doonorpiima vastsündinutele, kes seda vajavad.

Emapiimapangas on doonori rinnapiima töötlemiseks ja käitlemiseks loodud nõuetele vastavad tingimused. Kõigepealt võtame rinnapiimast toiteväärtuse analüüsi ning seejärel pastöriseerime piima spetsiaalses pastörisaatoris.

Doonorrinnapiima saavad eelistatult sügavalt enneaegsed ning seejärel suuremad enneaegsed vastsündinud. Võimalusel saavad doonorrinnapiima ka haiged ajalised lapsed. Niipea, kui lapse oma ema rinnapiima kogus on piisav, tuleb lõpetada doonorrinnapiima andmine ning laps saab edasi oma ema rinnapiima.

Nõuded rinnapiima doonorile

Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid meie haiglas vajalikud testid (küsimustiku, veretesti).

Doonorpiima loovutajaks sobib vaid naine, kes:

    • ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas)
    • ei tarbi sageli alkoholi
    • ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ja narkootilisi aineid
    • ei ole saanud viimase 12. kuu jooksul vereülekandeid
    • ei ole läbi teinud kudede või organite siirdamist viimase 12. kuu jooksul
    • ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12. kuu jooksul
    • ei ole taimetoitlane
    • ei kasuta homöopaatilisi preparaate
    • ei ole viimase 12. kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kellel võib esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlus või kes on kasutanud süstlanõela illegaalsete narkootiliste ainete süstimiseks
    • ei ole kroonilise infektsiooni kandja: HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos
      ei ole saanud vähiravi viimase 5 aasta jooksul.

Mis saab Sinu loovutatud rinnapiimast emapiimapangas?

Rinnapiim peab emapiimapanka jõudma külmutatuna, kus sellest võetakse mikrobioloogiline ehk bakterite kasvu analüüs. Seejäral rinnapiim suletakse, kodeeritakse, määratakse selle toiteväärtus ja pastöriseeritakse 62,5 ºC juures 30 min jooksul. Pärast pastöriseerimist pannakse rinnapiim sügavkülmikusse.

Kui sa oled valmis heategevuslikult abistama väikesi enneaegseid ja haigeid vastsündinuid ning soovid saada rinnapiimadoonoriks, täida eelnevalt välja prinditud terviseankeet ning võta ühendust emapiimapanga nõustajatega telefonil 620 7188.

Emapiimapank asub Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tn üksuses

Ps. 2015. aastal annetas 31 rinnapiimadoonorit ühtekokku 237 liitrit doonorrinnapiima.

Video: Lisatoiduga alustamine

Lisatoitu tuleb hakata andma kui laps selleks valmis on.  Esimesel kuuel elukuul on beebi ainsaks toiduks ja joogiks rinnapiim. Juhul kui ema ei saa last rinnaga toita on , siis on toiduks imikule piimasegu. Lehma- ega kitsepiim ei sobi esimesel eluaastal raskesti seeditavate valkude tõttu.

Enne lapse pooleaastaseks saamist ei ole seedesüsteem tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab lusikaga toitmiselt ise söömisele ülemineku aega. Eesti arstid soovitavad anda kuuenda elukuuni ainult rinnapiima, kuigi vanemate hinnangul on lapsed valmis lisatoitu saama varemgi.

Laps vajab rinnapiima või selle asendajat esimese eluaasta lõpuni. Mõlemast toidust omastab ta kergesti seeditavaid ja vajalikke vitamiine, rauda ja valke. Tahke toit kõiki neid ei asenda. Lisatoiduks on lapsele peale piima vaja teisigi jooke. Esimeseks lisajoogiks sobib puhas keedetud vesi.

Kuidas aru saada, kas laps on valmis tahket toitu sööma?

Kui laps on selleks valmis, annab ta ise märku nii:

  • Ta peab oskama kindlalt pead hoida.
  • Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
  • Kui beebi ei ole valmis söötmistoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja korralikult neelata.
  • Lapse suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Laps peab oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine, samal ajal võib aga ilastada ka hammaste tuleku pärast.
  • Enamik beebisid on lisatoiduks valmis, kui sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused.
  • Lapsel on kõht tühi ka pärast 8-10 (rinnapiima või pudelitoidu) söögikorda päevas.
  • Beebi jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutub kahvli järele, kui sellega sööd.

Kuidas alustada?

Tavaliselt alustatakse lusikatäie juurviljapüree või pudruga, seejärel suurendatakse tasapisi kogust. Harjumiseks on soovitatav pakkuda veega keedetud vedelat putru, millele võib hiljem lisada piima, veidi ka lehmapiima. Lapsele, keda toidetakse piimaseguga, võib seda lisada ka pudrule. Piimasegu ei tohi keeta, mistõttu tuleb see lisada toiduvalmistamise lõpul.

Juurviljadest sobib alustuseks hästi kartul, lillkapsas või porgand.

Kui beebit lusikalt söömine ei ahvatle, laske tal toiduga tutvuda – nuusutada ja maitsta. Oodake, kuni ta on valmis sööma. Ei tohiks panna tahkemat toitu beebi pudelisse, muidu ta ei saagi aru, et seda tuleb süüa püstiasendis ja lusikaga. Pakkuge tahket toitu enne rinnapiima andmist, muidu saab ta piimast kõhu täis ning võib muust toidust keelduda. Samuti on soovitatav lisatoitu anda päeva esimesel poolel. Nii on kergem tähele panna kõrvalnähte või seedehäireid ja laps saab ka öösel rahulikumalt magada.

Alguses pakkuge lisatoitu kord päevas ja lapsele sobival ajal, mitte siis, kui beebi on pahur või väsinud. Alguses ta ilmselt palju ei söö, kuid andke aega harjuda. Mõned beebid peavad tahke toidu söömist rohkem harjutama. Varsti on laps valmis sööma päevas mitu supilusikatäit lisatoitu. Kui toidukogus suureneb, lisage menüüsse tahkemaid toite ning teinegi söögikord.

Pakkuge uusi toite järk-järgult ja ükshaaval, pidades vähemalt kolm päeva vahet. Nii jõuab õigel ajal jälile, kui tekib mõne toiduaine allergia (kõhulahtisus, punnis kõht, suurenenud gaasid või lööve). Kui perekonnas on kellelgi toiduallergiat olnud või on lapsel vastavaid märke, pidage uute toitude pakkumisel nädal vahet.

Kui beebi toitu ei taha, ei tohi sundida, vaid tuleb proovida nädala pärast uuesti.
Pidage meeles: Ärge jätke menüüst välja ühtegi toitu, kuna see endale ei maitse. Vältige toite, mis võivad tekitada allergiat ning mida on suurem oht kurku tõmmata.

Millal on kõht täis?

Lapse isu on erinev, nii ei pruugi söödud toiduhulga järgi aru saada, millal tal kõht täis on. Kui laps naaldub söötmistoolis tahapoole, keerab pea eemale, hakkab lusikaga mängima või keeldub järgmise lusikatäie ees suud avamast, on kõht ilmselt täis. Mõnikord aga hoiab beebi uue lusikatäie ees suud kinni, sest pole eelmisega lõpetanud.

Mitu korda päevas lisatoitu anda?

Alguses saab beebi poolvedelat teraviljaputru või juurviljapüreed kord päevas. Kaheksandaks elukuuks peaks ta saama tahket toitu kolm korda päevas. Siis peaks päevamenüüsse kuuluma:

  • Rinnapiim või rauaga rikastatud piimasegu
  • Puder
  • Kollased ja rohelised köögiviljad
  • Puuviljad
  • Piiratud koguses valke sisaldavaid toiduaineid, nagu kanaliha, kodujuust ja liha

Kus last toita ja milliseid söötmisvahendeid läheb vaja?
Korralike söömisharjumuste kujundamiseks on vaja söötmistooli. Kui laps sööb tahket toitu, kuluvad segaduse vältimiseks ära ka pudipõll, plastmassist alt iminapaga kauss ja kummist otsaga lusikas.

Kui beebi ei ole valmis söötmistoolist sööma, toitke teda süles. Peamine, et ta oleks istuvas asendis.

Kuidas kujundada tervislikke toitumisharjumusi?

  • Ärge toitke last üle. Jälgige, kui beebi annab märku, et kõht on täis.
  • Ärge sundige last sööma toite, mis talle ei meeldi. Austage tema eelistusi ning vältige toiduteemalisi võimuvõitlusi.
  • Jälgige, et beebi saaks piisavalt valke, süsivesikuid, puuvilja ja köögivilja. Piirake magusat, soolast ja rasvarikkaid toite.
  • Vältige kiirtoite.
  • Ärge kasutage toitu preemiana saavutuse eest, vaid pühendage lapsele palju tähelepanu, kallistage ja jagage suudlusi.
  • Toitke last söötmistoolis, mitte televiisori ees või n-ö jooksu pealt.

Mitmekülgne toitumine, erinevate maitsetega kohanemine on hilisema täisväärtusliku toitumise alus.

Kui laps ei taha haiguse tõttu vedelikku juua, mida teha?

Väikestel lastel tekib vedelikupuudus väga kiiresti. Seega peaksid proovima kõiki variante, et laps saaks piisavalt vedelikku tarbida ning tal ei tekiks dehüdratsiooni.

Joogiks sobib pakkuda kas vett, mahla, teed või muid jooke, mida laps armastab, välja arvatud karastusjoogid. Suuremate laste puhul peaks vedeliku kogus küündima kuni poolteist liitrini ööpäevas,  imikutele  piisab aga 600-800 milliliitrist. Lisaks võib pakkuda mahlajää kuubikud limpsida, loomulikult juhul, kui lapsel pole hingamisteede põletikku.

Imikule on parim rinnapiim, mis aitab võidelda infektsiooniga. Kui imik piisavalt rinnapiima joob, ei ole vajadust vett lisaks anda.

Mõned nipid, kuidas lapsele vedeliku manustamine huvitavamaks muuta:

  • Otsi kodust mõni huvitavam pudel, millest laps tavaliselt ei joo. Hea oleks, kui sellest oleks ka mugav juua. Pudelivahetus võib osutuda tema jaoks väga põnevaks ning äkki ta nõustub ta sealt jooma.
  • Kui laps ei taha vett juua, proovi talle anda lahjendatud mahla või kummeliteed, millele võid lisada maitseks natuke suhkrut või mett (ei soovitata lapsele enne 2. eluaastat).
  • Pista jäärestiga sügavkülma  mõned mahlakuubikud limpsimiseks (ei sobi hingamisteede haiguste korral).
  • Võid proovida ka mänguliselt asjale läheneda: reasta lapse nukud ja mänguloomad istuma ning hakka neid söötma-jootma. Vahepeal võid proovida ka lapsele jooki pakkuda. Mõnikord niisugune mänguline lähenemine aitab.
  • Lusikas või kõrs võib olla hea abimees lapse jootmisel. Võid hoida sahtlis peidus mõnda põnevamat kõrt või lusikat, et saaksid vajadusel selle abiks võtta.
  • Kui laps suudab ka püsti seista, siis võid meelitada ta hambaid pesema. Paljudele lastele meeldib kraani all jooksva veega mängida ja samal ajal hambaharjaga vett limpsida.
  • Imiku jootmiseks on variant kasutada ka ilma nõelata süstalt, millega saab mugavalt lapsele suunurgast vett sisse pritsida. Ettevaatust! Tee seda tasapisi, liiga palju korraga pritsides võib vesi talle kurku minna.
  • Vana hea rosinakissell. Keeda rosinatest kissell ja paku lapsele selle vedelikku, soovi korral saab ta maiustada rosinatega.
  • Kui väikelaps keeldub joomisest, proovi alternatiiviks pakkuda arbuusi, viinamarju, granaatõuna või kurki.
NB! Kui laps on endiselt loid ja apaatne, mine kindlasti haiglasse. Isegi kui tal mingit tõsist haigust ei ole, kuid ta ei joo piisavalt, tasub tema seisukord lasta spetsialistidel üle vaadata. Võimalik, et ta vajab turgutust tilguti abil ja täpsemaid uuringuid.
Erinevate allikate põhjal