Category

Imetamine

Category

Emapiimapank-kellele ja miks?

Sageli ei teki enneaegsete laste emadel kohe rinnapiima. Doonorpiim asendab lapsele oma ema rinnapiima kuni selle tekkeni ja on talle äärmiselt oluline edaspidiste terviseriskide vähendamisel. 2010. aastal loodi Ida-Tallinna Keskhaiglas emapiimapank, mis vahendab doonorpiima vastsündinutele, kes seda vajavad. Emapiimapangas on doonori rinnapiima töötlemiseks ja käitlemiseks loodud nõuetele vastavad tingimused. Kõigepealt võtame rinnapiimast toiteväärtuse analüüsi ning seejärel pastöriseerime piima spetsiaalses pastörisaatoris. Doonorrinnapiima saavad eelistatult sügavalt enneaegsed ning seejärel suuremad enneaegsed vastsündinud. Võimalusel saavad doonorrinnapiima ka haiged ajalised lapsed. Niipea, kui lapse oma ema rinnapiima kogus on piisav, tuleb lõpetada doonorrinnapiima andmine ning laps saab edasi oma ema rinnapiima. Nõuded rinnapiima doonorile Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid meie haiglas vajalikud testid (küsimustiku, veretesti). Doonorpiima loovutajaks sobib vaid naine, kes: ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas) ei tarbi sageli alkoholi ei…

Video: Lisatoiduga alustamine

Lisatoitu tuleb hakata andma kui laps selleks valmis on.  Esimesel kuuel elukuul on beebi ainsaks toiduks ja joogiks rinnapiim. Juhul kui ema ei saa last rinnaga toita on , siis on toiduks imikule piimasegu. Lehma- ega kitsepiim ei sobi esimesel eluaastal raskesti seeditavate valkude tõttu. Enne lapse pooleaastaseks saamist ei ole seedesüsteem tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab lusikaga toitmiselt ise söömisele ülemineku aega. Eesti arstid soovitavad anda kuuenda elukuuni ainult rinnapiima, kuigi vanemate hinnangul on lapsed valmis lisatoitu saama varemgi. Laps vajab rinnapiima või selle asendajat esimese eluaasta lõpuni. Mõlemast toidust omastab ta kergesti seeditavaid ja vajalikke vitamiine, rauda ja valke. Tahke toit kõiki neid ei asenda. Lisatoiduks on lapsele peale piima vaja teisigi jooke. Esimeseks lisajoogiks sobib puhas keedetud vesi. Kuidas aru saada, kas laps on valmis tahket toitu sööma? Kui laps on selleks valmis, annab ta ise märku nii: Ta peab…

Kui laps ei taha haiguse tõttu vedelikku juua, mida teha?

Väikestel lastel tekib vedelikupuudus väga kiiresti. Seega peaksid proovima kõiki variante, et laps saaks piisavalt vedelikku tarbida ning tal ei tekiks dehüdratsiooni. Joogiks sobib pakkuda kas vett, mahla, teed või muid jooke, mida laps armastab, välja arvatud karastusjoogid. Suuremate laste puhul peaks vedeliku kogus küündima kuni poolteist liitrini ööpäevas,  imikutele  piisab aga 600-800 milliliitrist. Lisaks võib pakkuda mahlajää kuubikud limpsida, loomulikult juhul, kui lapsel pole hingamisteede põletikku. Imikule on parim rinnapiim, mis aitab võidelda infektsiooniga. Kui imik piisavalt rinnapiima joob, ei ole vajadust vett lisaks anda. Mõned nipid, kuidas lapsele vedeliku manustamine huvitavamaks muuta: Otsi kodust mõni huvitavam pudel, millest laps tavaliselt ei joo. Hea oleks, kui sellest oleks ka mugav juua. Pudelivahetus võib osutuda tema jaoks väga põnevaks ning äkki ta nõustub ta sealt jooma. Kui laps ei taha vett juua, proovi talle anda lahjendatud mahla või kummeliteed, millele võid lisada maitseks natuke suhkrut või mett (ei soovitata lapsele enne 2.…