Category

Hammaste tulek

Category

Meelespea: hammaste eest hoolitsemine

  • Hoolitsege, et lapse toit sisaldaks piisavalt kaltsiumi. Kui laps on juba kuuekuune, tuleks lapsele hakata andma lisatoitu. Enne seda on lapsele põhiliseks kaltsiumiallikaks rinnapiim või -asendaja.
  • Ära unusta D-vitamiini lisaks anda. Head  D-vitamiini allikad on ka munakollane, rasvane kala ja piimatooted.
  • Õunamahla asemel andke õuna ja apelsinimahla asemel apelsini.
  • Lahjendatud mahl on parem kui värskeltpressitud mahl.
  • Parim jook janu kustutamiseks on vesi. Vesi mõjub ka hambaid puhastavalt.
  • Olge ettevaatlikud peidetud suhkrute suhtes. Mesi on suhkur, kleepudes tugevalt hammaste külge. Hammastele ei ole suhkru päritolu oluline, igasugune suhkur on ohtlik.
  • Maiustuste söömine, karastusjookide ja jäätise söömine võiks olla harv sündmus. Kindlasti tuleks puhastada pärast nende söömist lapse hambad.
  • Eelistage maiustusteks puuvilju, šokolaadi, kooki ja küpsiseid. Vältige iiriseid, lutsukomme, vahukomme ja magustatud jooke. Need kipuvad hammastele kleepuma.
  • Ärge lisage suhkrut jookidesse ja hommikuputru.
  • Ärge keelake täielikult lapsele magusa söömist, see võib panna lapse salaja maiustama, seejuures unustades suuhügieeni.
  • Hambapesu olgu regulaarne.
  • Õpeta varakult laps kasutama hambaniiti. Hambaniit aitab pääseda hambavahedesse, kuhu harjaga ei saa ligi.
  • Ostke lastele hambapasta, mis on sobilik nende vanusele.
  • Ärge harjutage last magusate jookidega magama jääma, see võib tekitada suuri kahjustusi hammastele enne kui kõik hambad jõuavad lõikuda.
  • Püüdke vältida toidukordade vahepeal näksimist.
  • Külastage regulaarselt hambaarsti.

Väikelaps lutsutab pöialt? Närib küüsi? Krutib juuksesalku ümber sõrme?

Kui väikelapsel on mõni pealkirjades nimetatud halbadest harjumustest küljes, peaksid vanemad muutuma tähelepanelikuks. Nende harjumuste teke näitab, et lapsel on mingi tõsine probleem.

Rinnalaps imeb oma pöialt?  See on normaalne nähtus ning sellest saab üle. Tema imemisvajadus tuleb rahuldada kas imiku rinna juurde tõstmisega või pudelist toitmise puhul väiksema avaga lutt kasutusele võtta.

Kui aga veidi vanemad lapsed pöörduvad tagasi pöidlaimemise juurde, keerutavad juuksesalku ümber sõrme või närivad küüsi/huuli, siis peaksid lapsevanemad hakkama muretsema. Spetsialistid nimetavad sellist käitumist dermatomaaniaks ehk kireks vigastada oma nahka.

Rinnalaps imeb oma pöialt?  See on normaalne nähtus ning sellest saab üle.

Dermatomaania pole küll haigus, kuid näitab, et laps püüab võita oma hirmu, rahutust ja ebakindlust. Dermatomaaniat esineb koolieelikutest poiste hulgas 5-6 korda sagedamini kui tüdrukute seas, sest poisid on sel vanuseperioodil vähem iseseisvad ja kergemini haavatavad.

Dermatomaania põhjused võivad olla järgmised:

  • Hirm (kardab pimedas toas magada, mõnda heli vm). Sõrmeimemine rahustab teda.
  • Vanemate liigne rangus ning nõudlikkus.
  • Liiga varane ja ettevalmistamata minek lasteaeda.
  • Noorema õe või venna sünd.

Laps ei taha elada suurena suurte maailmas, mis tundub liiga ähvardav ja karm, ning pöördub tagasi infantiilsusse – ikka, mil temale veel suuremaid nõudmisi ei esitatud.

Kuidas toimida?

  • Tehke kindlaks hirmu põhjus ja eemaldage see. Kui laps kardab pimedas toas magada, võtke midagi ette.
  • Aidake last iseseisvumise raske töö juures – andke talle iseseisvumisülesandeid, las ta näitab oma oskusi ja saab nende eest kiita.
  • Pakkuge näpuimemise puhul imemiskommi, nätsu, tehke ettepanek puzzlet kokku panna, kutsuge appi midagi tegema – tegevus aitab tähelepanu kõrvale juhtida
  • Kiitke last rohkem, avaldage tunnustust. Tema eneseusk kasvab.
  • Lubage tal aur välja lasta – ta võib vabalt vihane olla nagu täiskasvanu.
  • Õpetage last mängima, kui tal on pingeseisund. Rohkem lõbu, vallatusi ja huvitavaid sündmusi!

Mida ei tohi teha?

  • Ei tohi teha pidevalt märkusi. Selle asemel suunata tähelepanu ümber.
  • Ei tohi pahandada ega karistada.
  • Ei tohi alandada – sõrme sinepiga määrida, kindaid kätte sundida, sõrme suust ära kiskuda, vastu näppe lüüa.

Refereeritud kogumikust „Murelapsed”

Kuidas aru saada, et imik on lisatoiduks valmis?

Lapse seedesüsteem ei ole enne pooleaastaseks saamist tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab üleminekuaega lusikaga toitmiselt ise söömisele.

Eesti arstid soovitavad üldiselt beebile kuuenda elukuuni ainult rinnapiima anda, kuigi vanemad võivad kinnitada, et nende lapsed on lisatoiduks ka varem valmis.
Kui laps on tahke toidu söömiseks valmis, annab ta sellest ise märku:

• Pea hoidmine. Laps peab oskama kindlalt pead hoida.
• Kadunud on keele väljatõukamise refleks. Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab beebil olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
• Toe najal istumine. Kui beebi ei ole valmis söötmistoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja korralikult neelata.

Lehmapiim ei sobi rinnapiima ega piimasegu asemel, sest selle valgusisaldus on liiga suur ja rauasisaldus liiga väike.

• Mälumisliigutused. Lapse suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Tahke toidu söömiseks peab laps oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine. Samal ajal võib laps aga ka hammaste tuleku pärast ilastada.
• Kaalus juurdevõtmine. Enamik beebidest on lisatoiduks valmis, kui nende sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused.
• Suurenev isu. Laps tundub näljane ka pärast 8-10 (rinnapiima või pudelitoidu) söögikorda päevas.
• Beebi tunneb huvi täiskasvanute toidu vastu. Laps jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutub kahvli järele, kui sellega sööd.

Meelespea

  • Enne uue toidu kasutamist või uuele toitumisviisile minekut pidage nõu oma arstiga.
  • Imiku toit valmistada alati puhtalt ja kvaliteetsest toidust. Soovitatavalt koduamisest toorainest.
  • Imiku toit on soolata ja suhkruta. nende vältimine aitab kaasa parimale tervisele edaspidises elus.
  • Kõige paremini sobivad alustamisekskodumaal kasvavad aedviljad, puuviljad ja marjad. Alustada soovitatakse kartulist, edaspidi võiks lisanduda lillkapsas, kõrvits,porgand, peet, kaalikas, naeris.
  • Lihaga tasub alustada alates 6. elukuust. Imikule ei sobi vortsitooted ega töödeldud lihatooted.
  • Lehmapiim ei sobi rinnapiima ega piimasegu asemel, sest selle valgusisaldus on liiga suur ja rauasisaldus liiga väike. Varakult lehmapiima söövad lapsed on ohustatud rauavaegusaneemiast. Lehmapiimavalk põhjustab sageli ka toiduallergiat.
  • Piimatooted lisatoiduna sobivad alates 8 kuu vanusest. Paremini on omastatavad ja seeditavad hapendatud ja fermenteeritud tooted nagu jogurt. Kohupiim on väga valgurikas ja selle tarbimisega ei tohiks üle pingutada. Ööpäevane annus maksimaalselt 20-50 g.

Allikas: Aptamil infovoldik/ 2in1.ee/beebitoidud

Kui laps hammustab

Hammustamine kuulub peaaegu iga väikelapse ellu. Kord on ta ise hammustaja, siis jälle see, keda hammustatakse. Lastepsühholoog Reet Montonen sõnab, et hammustamine pole tõend lapse agressiivsusest. Kuni pooleteise-kaheaastase lapse puhul on see loomulik arenguetapp.

Miks lapsed hammustavad?

Beebi:
Põhjus, miks nad hammustavad, võib olla selles, et nende hambad kasvavad ning see paneb igemed sügelema. Samuti on beebidel harjumus asju närida, nii nad katsetavad uusi asju, tekstuure ja õpivad maailma tundma.
9-kuused beebid saavad aru, kui sa neid keelad. Loo hammustajaga silmside. Kasuta kindlat hääletooni ning ütle:” Ei. Me ei hammusta üksteist.”

Kindlasti ei tohi reageerida naermisega, järgmine kord võib ta hammustada üksnes sinu reaktsiooni nägemiseks.

Väikelaps

Väikelapsed ampsavad täiskasvanuid või eakaaslasi, kui nad on masenduses ja vihased. Nad lihtsalt ei  oska oma tundeid väljendada. Kindlasti on väga oluline, et vanem õpetaks last oma viha teistmoodi väljendama ja seda mujale suunama.

Kui 3-aastane laps ikka veel hammustab, vajab see probleem juba kiiresti  lahendamist ja sellega tegelemist. Korduvalt peaks selgitama, et see on valus ja teisi ei hammustata. Vajadusel peaks ka spetsialistiga nõu pidama.

Samuti võib suuremate laste puhul kasutada “aeg maha” tooli. Kohe eemalda hammustaja “aeg maha” kohta. Väiksema lapsega võiks see aeg olla minimaalne, kuni 1 minut. Enamikule väikelastest tundub tegelikult  juba 30-sekundiline paigal püsimine lausa igavikuna.

Kui laps on rahunenud, palu tal vabandada oma käitumise pärast. Mõte on õpetada lapsele empaatiat ja oskust andeks paluda.

Kui väikelaps endiselt üritab hammustada, siis kasuta võimalust teda kiita iga kord, kui ta samas situatsioonis on tubli ja suudab asju ajada hambaid kaaslasele sisse löömata. Näiteks nii: “Toomas, ma olen väga uhke sinu üle, sest sa küsisid Kreete käest mänguasja väga kenasti.”
Kui see probleem jätkub ka peale 2. eluaastat, siis peaks kindlasti pöörduma pediaatri poole.

Mida kindlasti mitte teha:

  • Ära hammusta last vastu, et näidata, mis tunne on. Ta ei tee seda tahtlikult valu tekitamiseks. Ta lihtsalt ei saa aru, mida ta valesti teeb. Vastuhammustamine saadab talle hoopis vale signaali ning võib anda mõista, et nii võib teha.
  • Ära karju lapse peale. See võib teda hoopis hirmutada ega õpeta teda eksimusest aru saama.
  • Ära eelda, et su laps tahtlikult halvasti käitub. Erinevas eas lapsele tuleks selle probleemi puhul ka erinevalt läheneda.

Kui sinu last hammustatakse

Kuigi  lapse hammustus ei ole üldiselt ohtlik ning vigastused on enamasti olematud, võiksid siiski teada, kuidas nahaärritusega toime tulla.

  • Rahusta hammustada saanud last ning pööra temale tähelepanu.
  • Pese enda käed enne marrastuse puutumist puhtaks, et vältida infektsiooni.
  • Loputa hammustuskoht puhta vee ja seebiga isegi juhul, kui nahk pole katki. Kui nahk on marraskil, puhasta seda antiseptilise vahendiga, vajadusel pane peale plaaster või side.
  • Hoia hammustatud kohal silma peal. Kui tekib lisaärritus, võta ühendust pediaatriga.
  • Vajadusel pea nõu lasteaiakasvatajaga või hammustaja vanemaga. Võib juhtuda, et hammustaja lapse vanemad ei teagi probleemist.

Allikad: www.http://pediatrics.about.com/; www.parenting.com; www.naistemaailm.ee

Päeva tip: Argirutiin au sisse

Väikesele lapsele on argirutiin oluline. See mõjutab isegi tema väärtuste väljakujunemist.

Kui päev kulgeb alati sama skeemi järgi, saab laps aru, et teatud asjad toimuvad kindlas järjekorras.

Harjumuspärane rutiin liigendab päeva ja muudab selle selgemaks. Kui elu on kaootiline, siis on lapsel raske asju mõista.

Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011