Rubriigiarhiiv: Areng

Potitreeninguks ei ole õiget ega vale aega. Enamik lapsi on selleks valmis vahemikus poolteist kuni 3 aastat. Jälgi märke Potitreeningu esimene etapp võib alata, kui laps: ilmutab huvi poti kasutamise vastu ärritub märja mähkme peale tõmbab ise oma pükse üles … Jätka lugemist →

Lapsed, keda imikuna toideti siis, kui nad seda nõudsid, on suuremaks kasvades tõenäolisemalt kõrgema IQ-ga ja saavad koolis paremini hakkama. Sellele järeldusele jõudsid Suurbritannia teadlased, uurides laste toitmist nõudmise peale ja päevaplaanile vastavalt. Selgus, et 8-aastaste seas olid nende laste … Jätka lugemist →

Beebid õpivad rääkima mitte üksnes selle järgi, mida nad kõrvaga kuulevad, vaid ka selle põhjal, mida nad silmadega huultelt loevad. Florida teadlaste korraldatud uuringust ilmnes, et lapsed hakkavad suult lugema umbes kuuendal elukuul. Siis keskendub muidu ümbritsevat üldiselt silmitsenud pilk … Jätka lugemist →

Lapsed õpivad mängeldes neid asju, mida nad tahavad (mis neile meeldivad ja millest nad aru saavad) ning enamasti langevad need kokku nende asjadega, mille õppimist vanemad neilt ka ootavad. Vahel võib lastel lisaks ka sinu abi tarvis minna. Näiteks, kui … Jätka lugemist →

“Kui malli pole, siis mille alusel oma lapsi kasvatada?” küsib kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav retooriliselt ja selgitab ajakirjale Universitas Tartuensis, miks on Eesti lapsevanemad lapsevanemaks olemises näiteks põhjanaabritest ebakindlamad. Praegune aeg on Kraavi sõnutsi esmakordne aastatuhandete jooksul, kus lapsi hakkavad … Jätka lugemist →

Noorte ülekaalulisus tundub olevat levinud probleem. Küll  süüdistatakse selles laste ebatervislikke toitumisharjumusi,  küll kalduvust veeta pikki tunde teleka või arvuti ees. Kas võib olla ka muid põhjusi? Varem on USA-s uuritud seda, kas liigne arvutimängude mängimine ja teleka ees istumine … Jätka lugemist →

Oled seda märganud, et mingis vanuses, ütleme pooleaastaselt, meeldib titale kohutavalt asju maha pilduda? Ta loobib oma võrevoodist või sinu süles istudes maha mänguasju ja teeb seda korduvalt. Ulatad need lapsele ja lelud lendavad hoobilt sama teed pidi tagasi. Kas … Jätka lugemist →

Selleks, et sinu laps areneks vajaliku kiirusega või isegi kiiremini (sellest unistavad paljud emad ja tegelevad selle nimel ennastunustava vaprusega), loo talle arendav keskkond. Arendava keskkonna all peetakse silmas seda, et ümbritsev pakuks sinu lapsele rikkalikke aistinguid ja tal oleks … Jätka lugemist →

Kui sünnib puudega laps, on pereelu pea peale pööratud. Enamasti jäävad need vanemad oma murega üksi. Sageli põhjustab lapse puue pere lagunemise. Lagunemine võib saada alguse ka sellisest pisiasjast, et seoses pere suurenenud väljaminekutega on pereisal vaja leida tasuvam töö, … Jätka lugemist →

Rahustav muusika Imikutel on kaasasündinud võime muusikale kaasa elada. Juba lootena puutusid nad kokku erinevate helidega: sinu südamelöögid, pesumasina rahustav rütmiline mürin, tolmuimeja undamine, sinu soolestiku hääled, muusika, mida kuulasid. Tuttavlik muusika rahustab vastsündinuid. Võid panna imiku lähedale kassettmaki või … Jätka lugemist →

Hammustamine kuulub peaaegu iga väikelapse ellu. Kord on ta ise hammustaja, siis jälle see, keda hammustatakse. Lastepsühholoog Reet Montonen sõnab, et hammustamine pole tõend lapse agressiivsusest. Kuni pooleteise-kaheaastase lapse puhul on see loomulik arenguetapp. Miks lapsed hammustavad? Beebi: Põhjus, miks … Jätka lugemist →

Väikesele lapsele on argirutiin oluline. See mõjutab isegi tema väärtuste väljakujunemist. Kui päev kulgeb alati sama skeemi järgi, saab laps aru, et teatud asjad toimuvad kindlas järjekorras. Harjumuspärane rutiin liigendab päeva ja muudab selle selgemaks. Kui elu on kaootiline, siis … Jätka lugemist →

Kalli-kalli „Kas siis kallistamine on mingi mäng?“ võib nüüd mõni lapsevanem hämmeldunult küsida. „Ma ju kallistan niikuinii oma last kogu aeg, mis selles nii erilist on?“ Kui sa oma vastsündinut palju sülle võtad ja kallistad, oled kahtlemata õigel teel. Kallistamine … Jätka lugemist →