Category

Adopteerimine

Category

Mullu lapsendati Eestist välismaale 15 last

2011. aastal lapsendamiste arv eelnevate aastatega võrreldes Eestis mõnevõrra vähenes ning uue pere leidis kodumaal või võõrsil 110 last. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik ütles ERRi uudisteportaalile, et esialgsetel andmetel leidis rahvusvaheline lapsendamine mullu aset 15 korral: 9 last leidis uue pere Rootsis ning 6 last USA-s. Eestis läks uude perre 52 last ning peresisene lapsendamine toimus 43 korral. 2010. aastal lapsendati ühtekokku 131 Eesti last, neist 28 välismaale. Üheksa last siirdus elama Rootsi, 16 USA-sse, 2 Kanadasse ning 1 laps Prantsusmaale. Nõmmik selgitas, et otselepingud välisriiki lapsendamiseks on Eestil praegu ainult kolme riigiga: USA, Rootsi ja Soomega. Ülejäänud riikidesse lapsendatakse ainult juhul, kui lapsendajal on Eesti taust või ta on lapsele sugulane. Allikas: http://uudised.err.ee/

BabyBox : Kas hüljatud beebide kast lahendaks lapsendada soovijate mured?

Elame jõhkras maailmas, kus pisikese elu polegi kaitstud Eesti pole erand julmas maailmas, kus varjatakse oma rasedust, kus beebisid visatakse prügikastidesse või tapetakse kohe pärast sündimist. Eestiski on nii tänavalt kui trepikodadest leitud hüljatud beebisid, avastatud on ka õnnetu otsa leidnud vastsündinuid.  Näiteid Eestimaalt: 17.11.1999 Sõpruse pst ühe maja elanik leidis trepikojast vastsündinud tüdruku. Laps viidi haiglasse ja sealt lastekodusse. Emale anti meedia kaudu teatades võimalus tegu heastada. Ametnik sõnas, et paar aastat varem sünnitas ka üks naine Raekoja platsil ning jättis lapse sinnasamasse. Kedagi ei saanud karistada, sest emad välja ei ilmunud. (Postimees) 31.03.2005 Kolmapäeva õhtul kella poole kuue paiku leiti Narvast Tiimanni tänav 14 asuva korterelamu 2. ja 3. korruse vaheliselt trepimademelt vastsündinud poiss. Kõige rohkem kahe päeva vanune laps lebas seal tekki mähituna. Kohale saabunud kiirabi viis leidlapse Narva haigla lasteosakonda. Tiimanni tänavast leitud lapse ja temaga seotud asjaolude kohta alustas Ida politseiprefektuuri Narva osakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku…

10 küsimust, mida ei tohiks öelda adopteerivale lapsevanemale

Need laused võiksid jätta küsimata: “Kes on tema tõelised vanemad?” “Kas sa pole mitte hea inimene, et selle lapse lapsendasid?” “Kuidas sai lapse päris ema nii armsa beebi ära anda?” “Kas sa tead midagi lapse taustast?” “Mis saab siis kui ta hakkab oma päris vanemaid otsima?” “Sinu lapsed näevad nii erinevad välja, kumb neist on sinu oma?” “See on sama tunne, kui saaksid ise lapse, kas pole nii?” “Miks ta anti adopteerimisele?” “Kui palju sa maksid oma lapse eest?” “Nüüd kui sa lapse adopteerisid, siis sa jääd kindlasti rasedaks, kas sa ei arva?” Naabrid, võõrad, sõbrad ja isegi perekond võivad soovida ainult head, aga välja võib kukkuda hoopis vastupidi. Tihtipeale ei saa nad ise arugi, et esitavad pealetükkivaid ja taktitundetuid küsimusi. Vastused adopteerimist puudutavatele küsimustele põhinevad alljärgnevatel põhitõdedel: Lapsendamine on püsiv. Lapsendamine on seaduslik, see hõlmab ka vastava sisulist kohtuotsust. Lapsendamine on samuti hea viis luua perekond. Mõned punktid lapsendamisest…

Lapsendamine, eestkoste seadmine ja hooldamine

Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendada võib ainult alaealist (kuni 18-aastast isikut) ainult lapse huvides.  Lapsendada saab: • orbu, • last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks, • last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, • last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks. Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada üksnes tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane füüsiliselt ja vaimselt terve isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Erandlikult võib kohus lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Vanusevahe peab siiski olema soovitavalt 15-40 aastat. Abielupaari puhul võetakse kuldne kesktee. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda enda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada ja suunab koolitusele. Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks,…

Urmas Kruuse nägi kasupoistega kurja vaeva

„Te olete hullud peast, segi! Mõelge hästi järele, mida te teete!“ Nii keelitasid Tartu linnapead Urmas Kruuset tema sõbrad, tuttavad ja sugulased, kui kuulsid noore pere plaanist võtta kasulasteks kaks varateismelist poissi. „Väga paljud ütlesid, et mõelge järele,“ meenutab Kruuse ja märgib, et eks see otsus nooruse power`ist tuli. Nüüdne meer oli toona 29 ja tema abikaasa kõigest 24. Peres kasvasid juba neljane poiss ja viiene tüdruk. Kuna aga õnnetul kombel sai surma abikaasa õde, kellest jäid maha kaks last, oli poiste endi juurde võtmine linnapea sõnul ainuõige võimalus. Sugulased hakkasid juba vara jagama ning poisid (toona 13- ja 8-aastane) oleks ilmselt lastekodusse sattunud. Laste isa oli küll elus, kuid Kruuse sõnutsi täiesti vastutusvõimetu. „Abikaasa on meenutanud, et mina tegin selle otsuse, et tema ei julgenud teha,“ ütleb Kruuse kasulaste perre võtmise kohta. Et juriidiliselt korrektne olla, siis ei olnud tegu lapsendamisega, vaid laste hooldamisega kuni nende täisealiseks saamiseni. Eestis…