Category

Beebi

Category

Arva ära, kes see on?

Kogu kokku kõik erinevad põnevad karakterid ja tegelaskujud. Aseta need lauale, et kõik mängijad neid näeksid. Üks kirjeldab ja teised kuulavad. Tehke nii kordamööda. Mõelge ühe tegelase peale sellelt laualt ja kirjeldage teda – tema välimust või muid detaile tema kohta.

Ärge ainult otse öelge, kellega tegu. Proovige teha mäng võimalikult huvitavaks, et teised kohe ära ei arvaks.

Andke ka lapsele võimalus oma verbaalsed oskused proovile panna.

Kui olete ära arvanud, keda kirjeldasite, siis proovige leida veel viise, kuidas oleksid seda tegelast teised mängijad kirjeldanud.

Kas laste taimetoitlasena kasvatamine tagab nende normaalse kasvu?

Esimesed elukuud

Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni.lisatoiduga-alustamine

Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt beebi vajadustele ja võivad potentsiaalselt kaasa tuua imiku jaoks eluohtliku seisundi. (Siiski võib taimseid piimasid väikeses koguses kasutada toidu valmistamisel.)

Esimesed tahked toidud

Nelja- kuni kuuekuused beebid hakkavad ilmutama märke, et on valmis esimeste tahkete toitude söömiseks. Sellisteks märkideks on võime istuda ja istudes tasakaalu säilitada, võime kasutada keelt toidu liigutamiseks suu tagaossa ning korralikult neelata, isu suurenemine (beebi on näljane isegi siis, kui teda toita 8–10 korda päevas), suurenenud huvi toitude vastu, mida teised söövad ja võime toitu haarata ning suhu pista. Kindlasti ei tohiks lapsele anda tahkeid toite enne, kui ta on saanud neljakuuseks. Pea nõu oma laste- või perearstiga, kes aitab otsustada, millal on õige aeg uute toiduainete lisamiseks lapse menüüsse.

Tahkete toiduainete lisamine on järk-järguline protsess, mis nõuab kannatlikkust. Parim aeg uute toitude lisamiseks on vahetult enne imiku imetamist ja alustada tuleks väikestest kogustest, näiteks ühe teelusikatäiega päevas ning kogust vähehaaval suurendada. Tahkeid toiduaineid tuleb anda lusikalt või näpu otsast, kindlasti tuleb vältida püreede söötmist lutipudelist. Korraga tuleks lisada ainult üks uus toiduaine, sest siis on võimalik jälgida, kas see põhjustab beebil allergilisi reaktsioone. Enne järgmise toiduaine lisamist tuleks pidada u 3–4 päeva vahet; kui peres esineb mõnele konkreetsele toiduainele allergilisust, on soovitatav enne järgmise uue toiduaine lisamist oodata 6–7 päeva.

Rauaga rikastatud imikute riisihelbepuder on heaks esimeseks toiduks, kuna see on väga hea rauaallikas, lapsele lihtne seedida ja tõenäoliselt ei tekita ka allergilisi reaktsioone. Laste rauavarud, mis on sündides loomupoolest kõrged, hakkavad ammenduma ajaks, mil laps on 4- kuni 6-kuune. Kuna laps ei ole esialgu harjunud teiste toitudega peale rinnapiima (või toitesegu), on esimesi tahkeid toite soovitatav rinnapiimaga (toiteseguga) segada. Kui laps on riisiga harjunud, võib menüüsse lisada ka teisi teravilju nagu kaer, oder, tatar, hirss, mais ja rukis. Nisu lisamisega soovitatakse oodata lapse vähemasti 8-kuuseks saamiseni, sest nisu võib tõenäolisemalt tekitada allergiat.

beebitoit2Kui laps sööb teraviljatoite juba umbes ⅓–½ tassi päevas, võib menüüd täiendada köögiviljapüreedega, mida tuleks samuti lisada ükshaaval, et oleks võimalik tuvastada võimalikke allergiaid tekitavaid köögivilju. Headeks esimesteks köögiviljadeks on püreestatud kartulid, porgandid, herned, maguskartulid, rohelised oad ja avokaadod.

Puuviljad on soovitatav menüüsse lisada pärast köögivilju, sest siis jõuab laps harjuda köögiviljade maitsetega enne, kui kogeb puuviljade magusat maitset. Headeks esimesteks puuviljadeks on korralikult pudrustatud banaanid, pirnid, õunad ja virsikud. Tsitruselised puuviljad ja tsitruseliste mahlad on tihti allergiate põhjustajaks ning seetõttu ei soovitata neid enne aastaseks saamist.

Tahkete toitude menüüsse võtmise perioodil on imiku toitmisel peamine roll endiselt rinnapiimal või piimasegul ning seda vähemalt kuni aastaseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu on ka oluliseks tsingi allikaks väikese vegani menüüs.

Valgurikkad toidud

Umbes seitsme- kuni kaheksakuuselt on laps valmis esimeste valgurikaste toiduainete söömiseks ja siit alates hakkab vegan beebi toidukava mõnevõrra erinema segatoiduliste laste omast. Esimesteks valgurikasteks toitudeks väikeste veganite menüüs on korralikult pehmeks keedetud ja pudrustatud oad, pudrustatud tofu ning sojajogurt. See on hea aeg selliste tugevamaitseliste köögiviljade lisamiseks menüüsse nagu leht- ja käharkapsas, aga ka teised rohelised lehtköögiviljad. Tugevat maitset annab mahendada, kui neid püreestada koos magedate või magusate toitudega nagu õunapüree, tofu või avokaado.

Tagamaks, et lapse seedesüsteem suudab korralikult kaunviljalisi seedida, tuleks jälgida lapse väljaheidet. Kui sellel on hapu lõhn ja lapse pepu muutub punetavaks ning tekib nähaärritus või kui kaka sisaldab ubade tükikesi, tuleks kaunviljaliste uuesti andmisega natuke vahet pidada.

Tükilisemad toidud ja üleminek pere toidule

Tükilisema pehme toiduga, nagu nt tofu- ja leivatükid, tuleks hakata last harjutama alates umbes 10-kuuselt. Kui laps on saanud aastaseks, lisanduvad toidusedelisse pähklivõid ja tahhiini, mida on soovitatav õhukese kihina leivale määrida. Umbes üheaastaselt toimub üleminek pere toidulauale.

Üldiseid soovitusi imikute toitmiseks

Imikule ei tohi anda toiduaineid, mis võivad põhjustada kurkutõmbamist. Sellisteks toiduaineteks on nt popkorn, pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, samuti tuleb hoiduda pähkli- ja seemnevõide lusikaga andmisest ja liialt paksu kihina leivale määrimisest. Kunagi ei tohi last jätta üksi sööma või jooma, eriti perioodil, mil laps alles õpib end ise toitma.

Toitudele ei ole soovitatav lisada soola, suhkrut (sh tehislikke magusaineid) ega vürtse. Ettevaatlik tuleb olla mahlade andmisega, kuna need teevad kõhu täis ja lapsel jäävad teised toitainete- ja kaloririkkamad toidud söömata. Samuti võib liigne mahlade tarbimine põhjustada kõhulahtisust. Mahlade joomist soovitatakse piirata u 175 ml päevas ning tuleks vältida magustatud mahlade andmist. Taimekaitsevahendite jääkide sissesöömise vähendamiseks on soovitatav võimaluse korral kasutada mahetoiduaineid.

Aruta oma lastearstiga lapse toidulisandite vajadust. Kõigile rinda saavatele imikutele soovitatakse D-vitamiini varsti pärast sündi juurde hakata andma, sest rinnapiim sisaldab väga vähe D-vitamiini. Raualisandite andmine sõltub lapse toidusedelist. Rinnaga toidetavatele beebidele tuleb B12-vitamiini lisandina juurde anda ainult juhul, kui ema toit ei sisalda piisavalt B12-vitamiini. Ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud toiduained.

Väga piiravad toitumisviisid nagu fruitaarlus ja toortoitlus võivad olla liialt kalori- ning valguvaesed ja sisaldada liiga vähe mõningaid vitamiine ning mineraalaineid. Sellest lähtuvalt ei soovitata neid imikutele ega lastele.

„Eluaegsete taimetoitlaste pikkus, kehakaal ning kehamassiindeks on sarnane neile taimetoitlastele, kes on hakanud taimetoitlasteks hilisemas eas, millest võib järeldada, et hästi planeeritud taimne toitumisviis lapse- ning noorukieas ei mõjuta lõplikku täiskasvanuea pikkust ega kehakaalu. Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid. Taimetoitlastest laste ja noorukite toit sisaldab segatoitlastega võrreldes vähem kolesterooli, rasvu ning küllastunud rasvu ning rohkem puu- ja köögivilju ning kiudaineid. Taimetoitlastest lapsed on saledamad ja nende vere kolesteroolitase on madalam.“

Allikas: vegan.ee

Miks ja millal lapsega silmaarsti juurde?

Foto: Tiina Luht/ Fotograatsia.ee
Foto: Tiina Luht/ Fotograatsia.ee

Ennetamaks erinevaid nägemisprobleeme peaksid lapsevanemad oma lapsed kolmeaastaselt silmaarsti juurde kontrolli viima.

Kui selles vanuses avastatakse, et lapse silmanägemist on vaja parandada, siis õigeaegse sekkumisega võib laps n-ö probleemist välja kasvada.

Silmaarst testib lapse nägemisteravust, silmade liikuvust ja optilist ehitust. Laste nägemishäired tuleb varakult diagnoosida ja ravida.

Kui lapse silmade optiline ehitus ei ole korras ja nägemisteravus ei ole piisav või esineb strabism ehk kõõrdsilmsus, siis arst määrab lapsele raviprillid. Sageli saavad lapsed oma esimesed raviprillid 3-4 aasta vanuselt ja kannavad neid pidevalt kooliea alguseni. Vahel tuleb prillid määrata juba 1-2 aasta vanusele lapsele.

Prille kandes silmad ei väsi nii palju, laps hakkab nägema selgemini nii kaugele kui lähedale. Silmalihaste kontroll ja silmade koostöö on parem. Prille õigesti kandes areneb kiiremini ka nägemisteravus. Kas ja kui palju tuleb prille edasi kanda koolieas, sõltub, kui palju on selleks ajaks muutunud silmaehitus ja paranenud nägemisteravus.

Kui silmade nägemisteravus ei ole võrdne, üks silm näeb halvemini, siis tuleb hakata amblüoopset ehk laiska silma „treenima”. Lisaks raviprillide kandmisele tuleb paremini nägevat silma kinni katta teatud aeg iga päev, et nõrgem silm hakkaks rohkem nägema. Seda nimetatakse oklusioonraviks ja selle ravi pikkuse määrab silmaarst.

Silmaarsti poole võiks pöörduda laps, siis kui:

  • vaatab televiisorit väga lähedalt või kissitab silmi
  • pikemaajalise lähitöö ajal kurdab väsimust, kipitust silmades või peavalu
  • istub laua ääres kõveras, vaatab lähedalt ja pea viltu
  • lugemisel ja kirjutamisel kortsutab kulme, katab ühe silma kinni
  • hõõrub sagedasti silmi
  • pingutab sageli silmi
  • kaotab sageli lugemisel järje, ajab tähti ja ridu segamini
  • on punaste silmadega ning laud võivad ketendada.

Kuidas lapse silmi hoida ja kaitsta?

Kõige enam rikub lapse silmi erinevate ekraanide liigne vaatamine.

Alla kolmeaastased lapsed ei peaks üldse arvuti taga aega veetma, sest ekraanilt tulev info ja helid tekitavad müra ning väsitab üldiselt, mis omakorda väsitab lapse silmi.

Lasteaialapse ekraaniaeg ei tohiks ületada 20 minutit päevas. Algklassides on see aeg 30 minutit ja vanemates klassides 45 minutit korraga. Koolilapsel ei ole soovitatav üle 1-2 tunni päevas arvutit kasutada.

Vältima peaks ka pimedas või hämaras toas televiisori vaatamist, mis omakorda väsitab silmi ja tekitab silmade punetust ja väsimust. Oluline on jälgida, et televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine ei tule uneaja arvelt.

Allikad: Õpetajate leht/10.2016; silmalaser.ee

Emapiimapank-kellele ja miks?

vastsyndinu-haiglasSageli ei teki enneaegsete laste emadel kohe rinnapiima. Doonorpiim asendab lapsele oma ema rinnapiima kuni selle tekkeni ja on talle äärmiselt oluline edaspidiste terviseriskide vähendamisel.

2010. aastal loodi Ida-Tallinna Keskhaiglas emapiimapank, mis vahendab doonorpiima vastsündinutele, kes seda vajavad.

Emapiimapangas on doonori rinnapiima töötlemiseks ja käitlemiseks loodud nõuetele vastavad tingimused. Kõigepealt võtame rinnapiimast toiteväärtuse analüüsi ning seejärel pastöriseerime piima spetsiaalses pastörisaatoris.

Doonorrinnapiima saavad eelistatult sügavalt enneaegsed ning seejärel suuremad enneaegsed vastsündinud. Võimalusel saavad doonorrinnapiima ka haiged ajalised lapsed. Niipea, kui lapse oma ema rinnapiima kogus on piisav, tuleb lõpetada doonorrinnapiima andmine ning laps saab edasi oma ema rinnapiima.

Nõuded rinnapiima doonorile

Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid meie haiglas vajalikud testid (küsimustiku, veretesti).

Doonorpiima loovutajaks sobib vaid naine, kes:

    • ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas)
    • ei tarbi sageli alkoholi
    • ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ja narkootilisi aineid
    • ei ole saanud viimase 12. kuu jooksul vereülekandeid
    • ei ole läbi teinud kudede või organite siirdamist viimase 12. kuu jooksul
    • ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12. kuu jooksul
    • ei ole taimetoitlane
    • ei kasuta homöopaatilisi preparaate
    • ei ole viimase 12. kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kellel võib esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlus või kes on kasutanud süstlanõela illegaalsete narkootiliste ainete süstimiseks
    • ei ole kroonilise infektsiooni kandja: HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos
      ei ole saanud vähiravi viimase 5 aasta jooksul.

Mis saab Sinu loovutatud rinnapiimast emapiimapangas?

Rinnapiim peab emapiimapanka jõudma külmutatuna, kus sellest võetakse mikrobioloogiline ehk bakterite kasvu analüüs. Seejäral rinnapiim suletakse, kodeeritakse, määratakse selle toiteväärtus ja pastöriseeritakse 62,5 ºC juures 30 min jooksul. Pärast pastöriseerimist pannakse rinnapiim sügavkülmikusse.

Kui sa oled valmis heategevuslikult abistama väikesi enneaegseid ja haigeid vastsündinuid ning soovid saada rinnapiimadoonoriks, täida eelnevalt välja prinditud terviseankeet ning võta ühendust emapiimapanga nõustajatega telefonil 620 7188.

Emapiimapank asub Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tn üksuses

Ps. 2015. aastal annetas 31 rinnapiimadoonorit ühtekokku 237 liitrit doonorrinnapiima.

Keeleline areng esimesel eluaastal

vastsundinuLapsevanema suhtlemine juba vastsündinuga arendab lapse kõnearengut. Saada oma tegevusi kõnega, mis on selged ja lihtsad. Beebi juuresolekul räägi talle kõigest, mida teed. Jutusta talle riidessepaneku kohta: „Nüüd panen sulle mähkmed…tõmban T-särgi üle pea…nüüd panen sulle uued sipukad jalga…“ Köögis kirjelda, kuidas valmistad toitu, lisad maitseaineid, pesed nõusid.Mängi erinevaid sõrmemänge ja loe rütmikaid liisusalme. Need tegevused aitavad kaasa keeleliste oskuste arenemisele.

Keele areng esimesel eluaastal:

1.- 6. elunädal- mitteverbaalne keel.

Laps nutab, kasutab suhtlemiseks näoilmeid. Loob silmsidet, liigutab käsi ja jalgu.

2.- 4. elukuul- koogamine.

Rahulolev laps kordab üksikuid ja juhuslikke vokaale.

5. elukuul- juhuslik lalisemine

Tähelepanu osutamisel teeb laps erinevaid häälitsusi.

6.- 9. elukuul- teadlik lalisemine.

Kordab teatud häälikukombinatsioone, “teeseldes” kõne.

10.-11. elukuul- kõne-eelne faas

Üksikud sõnad ei ole veel eristatavad, hääldab eri toonil.

Alates 12.elukuust-esimesed sõnad.

Iga päevaga üha enam lapsel sõnavara areneb ja kasvab.

Loe lisaks: Kuidas beebi keelelisi oskusi arendada?

Laste logopeediliste häirete sagenemist põhjustab kiire elutempo