Esimesed elukuud

Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni.lisatoiduga-alustamine

Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt beebi vajadustele ja võivad potentsiaalselt kaasa tuua imiku jaoks eluohtliku seisundi. (Siiski võib taimseid piimasid väikeses koguses kasutada toidu valmistamisel.)

Esimesed tahked toidud

Nelja- kuni kuuekuused beebid hakkavad ilmutama märke, et on valmis esimeste tahkete toitude söömiseks. Sellisteks märkideks on võime istuda ja istudes tasakaalu säilitada, võime kasutada keelt toidu liigutamiseks suu tagaossa ning korralikult neelata, isu suurenemine (beebi on näljane isegi siis, kui teda toita 8–10 korda päevas), suurenenud huvi toitude vastu, mida teised söövad ja võime toitu haarata ning suhu pista. Kindlasti ei tohiks lapsele anda tahkeid toite enne, kui ta on saanud neljakuuseks. Pea nõu oma laste- või perearstiga, kes aitab otsustada, millal on õige aeg uute toiduainete lisamiseks lapse menüüsse.

Tahkete toiduainete lisamine on järk-järguline protsess, mis nõuab kannatlikkust. Parim aeg uute toitude lisamiseks on vahetult enne imiku imetamist ja alustada tuleks väikestest kogustest, näiteks ühe teelusikatäiega päevas ning kogust vähehaaval suurendada. Tahkeid toiduaineid tuleb anda lusikalt või näpu otsast, kindlasti tuleb vältida püreede söötmist lutipudelist. Korraga tuleks lisada ainult üks uus toiduaine, sest siis on võimalik jälgida, kas see põhjustab beebil allergilisi reaktsioone. Enne järgmise toiduaine lisamist tuleks pidada u 3–4 päeva vahet; kui peres esineb mõnele konkreetsele toiduainele allergilisust, on soovitatav enne järgmise uue toiduaine lisamist oodata 6–7 päeva.

Rauaga rikastatud imikute riisihelbepuder on heaks esimeseks toiduks, kuna see on väga hea rauaallikas, lapsele lihtne seedida ja tõenäoliselt ei tekita ka allergilisi reaktsioone. Laste rauavarud, mis on sündides loomupoolest kõrged, hakkavad ammenduma ajaks, mil laps on 4- kuni 6-kuune. Kuna laps ei ole esialgu harjunud teiste toitudega peale rinnapiima (või toitesegu), on esimesi tahkeid toite soovitatav rinnapiimaga (toiteseguga) segada. Kui laps on riisiga harjunud, võib menüüsse lisada ka teisi teravilju nagu kaer, oder, tatar, hirss, mais ja rukis. Nisu lisamisega soovitatakse oodata lapse vähemasti 8-kuuseks saamiseni, sest nisu võib tõenäolisemalt tekitada allergiat.

beebitoit2Kui laps sööb teraviljatoite juba umbes ⅓–½ tassi päevas, võib menüüd täiendada köögiviljapüreedega, mida tuleks samuti lisada ükshaaval, et oleks võimalik tuvastada võimalikke allergiaid tekitavaid köögivilju. Headeks esimesteks köögiviljadeks on püreestatud kartulid, porgandid, herned, maguskartulid, rohelised oad ja avokaadod.

Puuviljad on soovitatav menüüsse lisada pärast köögivilju, sest siis jõuab laps harjuda köögiviljade maitsetega enne, kui kogeb puuviljade magusat maitset. Headeks esimesteks puuviljadeks on korralikult pudrustatud banaanid, pirnid, õunad ja virsikud. Tsitruselised puuviljad ja tsitruseliste mahlad on tihti allergiate põhjustajaks ning seetõttu ei soovitata neid enne aastaseks saamist.

Tahkete toitude menüüsse võtmise perioodil on imiku toitmisel peamine roll endiselt rinnapiimal või piimasegul ning seda vähemalt kuni aastaseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu on ka oluliseks tsingi allikaks väikese vegani menüüs.

Valgurikkad toidud

Umbes seitsme- kuni kaheksakuuselt on laps valmis esimeste valgurikaste toiduainete söömiseks ja siit alates hakkab vegan beebi toidukava mõnevõrra erinema segatoiduliste laste omast. Esimesteks valgurikasteks toitudeks väikeste veganite menüüs on korralikult pehmeks keedetud ja pudrustatud oad, pudrustatud tofu ning sojajogurt. See on hea aeg selliste tugevamaitseliste köögiviljade lisamiseks menüüsse nagu leht- ja käharkapsas, aga ka teised rohelised lehtköögiviljad. Tugevat maitset annab mahendada, kui neid püreestada koos magedate või magusate toitudega nagu õunapüree, tofu või avokaado.

Tagamaks, et lapse seedesüsteem suudab korralikult kaunviljalisi seedida, tuleks jälgida lapse väljaheidet. Kui sellel on hapu lõhn ja lapse pepu muutub punetavaks ning tekib nähaärritus või kui kaka sisaldab ubade tükikesi, tuleks kaunviljaliste uuesti andmisega natuke vahet pidada.

Tükilisemad toidud ja üleminek pere toidule

Tükilisema pehme toiduga, nagu nt tofu- ja leivatükid, tuleks hakata last harjutama alates umbes 10-kuuselt. Kui laps on saanud aastaseks, lisanduvad toidusedelisse pähklivõid ja tahhiini, mida on soovitatav õhukese kihina leivale määrida. Umbes üheaastaselt toimub üleminek pere toidulauale.

Üldiseid soovitusi imikute toitmiseks

Imikule ei tohi anda toiduaineid, mis võivad põhjustada kurkutõmbamist. Sellisteks toiduaineteks on nt popkorn, pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, samuti tuleb hoiduda pähkli- ja seemnevõide lusikaga andmisest ja liialt paksu kihina leivale määrimisest. Kunagi ei tohi last jätta üksi sööma või jooma, eriti perioodil, mil laps alles õpib end ise toitma.

Toitudele ei ole soovitatav lisada soola, suhkrut (sh tehislikke magusaineid) ega vürtse. Ettevaatlik tuleb olla mahlade andmisega, kuna need teevad kõhu täis ja lapsel jäävad teised toitainete- ja kaloririkkamad toidud söömata. Samuti võib liigne mahlade tarbimine põhjustada kõhulahtisust. Mahlade joomist soovitatakse piirata u 175 ml päevas ning tuleks vältida magustatud mahlade andmist. Taimekaitsevahendite jääkide sissesöömise vähendamiseks on soovitatav võimaluse korral kasutada mahetoiduaineid.

Aruta oma lastearstiga lapse toidulisandite vajadust. Kõigile rinda saavatele imikutele soovitatakse D-vitamiini varsti pärast sündi juurde hakata andma, sest rinnapiim sisaldab väga vähe D-vitamiini. Raualisandite andmine sõltub lapse toidusedelist. Rinnaga toidetavatele beebidele tuleb B12-vitamiini lisandina juurde anda ainult juhul, kui ema toit ei sisalda piisavalt B12-vitamiini. Ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud toiduained.

Väga piiravad toitumisviisid nagu fruitaarlus ja toortoitlus võivad olla liialt kalori- ning valguvaesed ja sisaldada liiga vähe mõningaid vitamiine ning mineraalaineid. Sellest lähtuvalt ei soovitata neid imikutele ega lastele.

„Eluaegsete taimetoitlaste pikkus, kehakaal ning kehamassiindeks on sarnane neile taimetoitlastele, kes on hakanud taimetoitlasteks hilisemas eas, millest võib järeldada, et hästi planeeritud taimne toitumisviis lapse- ning noorukieas ei mõjuta lõplikku täiskasvanuea pikkust ega kehakaalu. Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid. Taimetoitlastest laste ja noorukite toit sisaldab segatoitlastega võrreldes vähem kolesterooli, rasvu ning küllastunud rasvu ning rohkem puu- ja köögivilju ning kiudaineid. Taimetoitlastest lapsed on saledamad ja nende vere kolesteroolitase on madalam.“

Allikas: vegan.ee

Author

Write A Comment