Hommikusöögist räägitakse sageli kui kõige olulisemast toidukorrast. Kuna hommikusöök järgneb kõige pikemale puhkeperioodile, võib selle ärajätmine mõjutada aju toitainete tasakaalu ning seega mõjuda halvasti ka mõtlemisele/ vaimsele tegevusele.

Erinevad uuringud on tõestanud, et hommikusöögil on positiivne mõju nii laste kui täiskasvanute vaimsetele sooritustele.

Regulaarse hommikusöögi ja vaimse võimekuse vahelisel seosel on mitu seletust. Kui hommikusöök vahale jätta, tähendab see seda, et keha ei ole saanud süüa 12-15 tundi. Ajutegevus on soikunud. Öö jooksul kasutab organism ära maksas oleva süsivesikute depoo, glükogeeni.  Ärgates on aga kohe vaja tegutseda. Hommikul on eriti vajalik energiarikaste toitude söömine. Regulaarselt hommikusööki söövate inimeste keha on pidevalt vajalike toitainetega varustatud ning ei kannata ka teiste oluliste toitainete, nagu vitamiinide ja mineraalide puudujäägi all. Uuringud on tõetanud, et hommikusöögi vahalejätmise korral ei ole võimalik hilisema söömisega toitainete puudujääki korvata. Lapsed, kes ei söö hommikusööki, ei saa toidust piisavalt proteiine, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ning mineraale.

Hommikusöök toidab aju

Kuigi aju kaalub vaid 2% kogu kehamassist, kasutab ta kogu keha energiast ligi 20%. Aju on üks nendest organitest, mis energiat ei säilita. Seega aju sõltub pidevast toitainete ja energia pealetulekust. Hommikusöök toodab glükoosi – kütus, mida me vajame mõtlemiseks, kõndimiseks, rääkimiseks ja tegutsemiseks. Nii aju kui ka kesknärvisüsteem vajavad tegutsemiseks glükoosi. Hommikusöögi vahalejätmine jätab aju ilma olulistest toitainetest, seega peab keha töötama topeltkoormusega, et muuta rasvu või proteiine aju tegutsemiseks vajalikuks glükoosiks.

Kas hommikusöögi söömine parandab vaimset võimekust?

Läbi aastate on laialt uuritud hommikusöögi seost akadeemilise võimekuse, psühhosotsiaalsete funktsioonide ja koolis saadavate tulemustega. Lühikeses perspektiivis varustab hommikusöök kesknärvisüsteemi peale kogu öö kestnud puhkeperioodi. Pikemas perspektiivis võib regulaarse hommikusöögi söömine positiivselt mõjutada vaimset võimekust. Hommikusöögi pidevat ärajätmist võib seostada emotsionaalsete, käitumuslike ja vaimsete probleemidega ning seda nii laste kui täiskasvanute puhul.

Hiljuti Norras avaldatud uurimuses  uuriti seost ärevushäire, depressiooni, vaimsete võimete ning hommikusöögi vahel. Uuringusse olid kaasatud nii poisid kui tüdrukud nii kohalike kui immigrantide seast. Uuringust selgus, et immigrantide lastel ei ole hommikusöögi harjumust välja kujunenud. Samuti selgus uuringust, et hommikusöögi jätavad vahele peamisele 15-16 aastased noored. Samas selgus, et hommikusöögi vahelejätmine põhjustab ärevust, depressiooni ja vaimsete võimete langust enam poiste kui tüdrukute seas ning enam immigrantide kui Norra laste hulgas.

Kvaliteetne hommikusöök pakub nii lastele kui täiskasvanutele energiat ja olulisi toitaineid, mis on päeva alustamiseks vajalikud. Parim algus päevale võib olla tervislik võileib, sest paljudes margariinides (näiteks Rama) on kasutatud ajule vajalikke rasvhappeid (Omega-3, ALA, DHA), vitamiine ja mineraale.

Autor: Mai Maser /Lastearst-toitumisteadlane 

 

 

Autor

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kolme last. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

Lisa oma kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.