Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on pühendatud saja-aastasele Eesti Filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Muuseumiöö seekordne lubadus „Öös on kino” saab teoks mitte ainult filme vaadates, vaid näiteks Adamson-Ericu muuseumis ja Karilatsis ise filme tehes, aga ka kunagistesse võttepaikadesse rännates. Paljudes kohtades näeb kohapeal ülesvõetud mängufilme, näiteks Sagadi metsamuuseumis „Minu Lenineid” ja „Baskervillide koera”, Nigulistes “Viimset reliikviat”, Rahvusraamatukogus aga „Tallinna pimeduses”. Kindlasti on ekraanidel kõige rohkem dokumentaalfilme, saja aasta jooksul on kaasaega filmilindile jäädvustatud igal aastal ja paljudes paikades. Tänu Eesti Filmiarhiivile on kroonikafilmid mäluasutustes paikkondade ja teemade kaupa muuseumiöö esitluseks valmis.

Avatud on suured ja väiksemad muuseumid sõltumata omandivormist ja valdkonnast ning filmiarhiiv, samuti mõisaid, tuulikuid, villavabrikuid, kirikuid jne.

Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail, kui muuseumid on külastajaile tasuta, soovitame vaadata üle uued ja püsinäitused. Ning laupäevasel Muuseumiööl valida kodule lähim või põnevaima kinovõimalustega mäluasutus ja nautida öös muuseumikino. Kuidas muuseumid kinoteemaga hakkama saavad, kas kino saab näha või „saab kino” hoopis ülekantud tähenduses, on muuseumi sõpradele üllatus.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”, 2011. aastal „Öös on aardeid”.

2011. aastal oli mäluasutustes kokku üle 73500 muuseumiöökülastuse.
Toetuse eest täname kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali.

Muuseumiööst saad rohkem lugeda kodulehelt.

Vahendid, mida vajad: papist piimapakend,papp, kaks käbi, nöör, liim, pika haruga needid,värvipliiatsid,käärid,värvilised kleeppildid.

Meisterdatakse pommidega kell. Pooleks lõigatud piimapakendi põhja tehakse kaks auku, millest aetakse läbi nöör ning nööri kummassegi otsa kinnitatakse käbid kellapommideks. Pakendi ülemisse otsa kinnitatakse kella üleriputamiseks nöör.

Valmistada kellatahvel. Kleepige või joonistage peale numbrid. Papist lõigatakse soovitud kujuga taust, mille peale kellatahvel liimitakse. Tausta võib kaunistada kleeppiltidega. Kella osutid võib värvida erinevat ja need kinnitatakse neetide abil. Piimapakend liimitakse kellataustale taha. Meisterdamisega koos võid rääkida kellaaegadest, kellatahvlinumbritest, minutiosutitest.

Näpud tööle ja koos lapsega meisterdama!

Allikas: “Lahe koolitund”, Liilia Erik, Tartu 2009

Potitreeninguks ei ole õiget ega vale aega. Enamik lapsi on selleks valmis vahemikus poolteist kuni 3 aastat.

Jälgi märke

Potitreeningu esimene etapp võib alata, kui laps:

• ilmutab huvi poti kasutamise vastu
• ärritub märja mähkme peale
• tõmbab ise oma pükse üles ja alla
• püsib kuivana umbes kaks tundi
• annab märku vajadusest pissile minna või et on seda äsja teinud
• proovib imiteerida teisi pereliikmeid
• tema seedeelundkonna toimimine on Sulle enam-vähem etteaimatav

Osta õige pott

Kui lähed lapsele potti ostma, veendu, et poti suurus ja kuju on sobivad. Poistele sobivad eesmise kõrgendusega potid. Vaata, et pott poleks liiga suur, et laps sinna sisse vajuks. Osta pott juba varakult ning aseta see lapse jaoks nähtavale kohale, et tal oleks võimalik sellega harjuda. Soovitatav on potti hoida seal, kus kõige enam aega veedate. Vannitoas võib pott jääda märkamatuks. Kuna lastel on tihtipeale trots võõrastes kohtades oma häda teha, varusta end võimalusel kahe potiga. üks koduseks kasutamiseks, teine väljasõitudeks. Teise poti võid autosse jätta, et see oleks alati käepärast.

Taba õige moment

Tunned oma last kõige paremini ning saad aru, mis ajal on ta kõige õpialtim. Lase lapsel käia kergete riietega, siis on lihtsam riideid seljast saada ja tabada hädad õigel ajal.
Võta pott ligi ning aseta laps sinna istuma. Loe talle samal ajal raamatut, laula laule või juhi tema tähelepanu muul lõbusal viisil oma tegevusele. Kui lähed ise WC-sse, võid lapsel lasta enda kõrval oma potiga istuda. Ka isad võiksid istudes eeskuju näidata. Sellised potilkäimised peaksid lapse jaoks toimuma regulaarselt.

Kiida ja tunnusta last

Kui laps potti kasutab, kiida teda ja ütle, et ta sai tähtsa asjaga hakkama. Kallistamine, kiitmine ja premeerimine on lapse innustamiseks väga olulised!

Ära kiirusta tagant

Arvesta tagasilöökidega, kuid mingil juhul ei tohi lapsega selle pärast kurjustada. Mitte kunagi ära süüdista last, kui tal juhtub “õnnetus”. Sellest pole midagi, apsakaid tuleb ikka ette. Pigem lohuta ja julgusta teda. Kiirustamise ja kurjustamisega võib tekkida vastupidine reaktsioon ning laps üritab oma häda kinni hoida. Mida kauem ta seda teeb, seda valusam on tal hiljem pissida või kakada.

Kordamine on tarkuse ema

Küsi ikka ja jälle, kas tal on tekkinud häda ja kas ta soovib potile minna.

Küsi abi

Kui tunned, et ei saa hakkama või lapsel on pissimine valulik, küsi julgelt abi oma perearstilt või pediaatrilt.

Oluline:

• Kui potitrenn jääb kolimisperioodile või ajale, mis elus toimuvad suured muudatused, siis vajab laps rohkem tähelepanu ja tuge.
• Potitrenn läheb kergemini, kui laps on lihtsalt riietatud, Sa aitad tal kiiresti potti leida ning oled valmis teda kohe kiitma.
• Ole järjekindel. Kui sind pole toeks, siis ära oota ka lapselt kiireid edusamme.
• Suur osa õnnetustest juhtub vannitoas, muutke potilkäik turvaliseks!

Edukat potitrenni!

Nelja kuu peale kokku sündis 1572 last ja suri 1491 inimest. Seega on loomulik iive Tallinnas jätkuvalt positiivne.

Märtsiga võrreldes registreeriti aprillis 19 sündi ning 14 surma vähem.

Kogu eelmise aasta jooksul registreeris Tallinna perekonnaseisuamet 5218 sündi ja 4377 surma. Üle-eelmise aastaga võrreldes registreeriti mullu nii sünde kui surmasid pisut vähem – 2010. aastal olid need arvud vastavalt 5468 ja 4597.

Allikas: Postimees.ee

Vaata, millised 10 mänguasja on nii emmede kui beebide lemmikud!

Lapsed armastavad neid lelusid, sest nendega on nii põnev mängida, aega veeta ja maailma avastada. Emmede lemmikud on need ka, sest iga lapsevanem on rõõmus nähes, kuidas tema beebi mängu käigus õpib ja areneb.

Allahindlus maikuus -25%

Saadaval koos soodustusega on need järgnevates kauplustes: Prisma, BabyCity, Rõõmu Kaubamaja Keila, Juku Mänguasjakeskus, Pärnu XXX Maxima, XS Mänguasjad Rocca Al Mare, Magistral, Kristiine ja Narva Fama kaubanduskeskused, Maksimarket Võrus ja Viljandis.

Nimekiri võib täieneda

Klikka pildil, et näha suuremana

Üle 15 aasta logopeedina töötanud Aade Rosik tõdeb, et laste kõneprobleemid on sagenenud ning logopeedilist abi vajab pea iga kolmas laps.

Rosik on töötanud kümme aastat Harjumaal Tabasalus Tibutare lasteaias ja sealne kogemus on talle näidanud, et logopeedilisi probleeme esineb kolmandikul lastest. Kõige enam on lapsed kimpus hääldamisega. “Ühe versiooni järgi on põhjuseks tänapäeva luttide vale kuju. Lameda kannaga lutid suruvad keele suu põhja ja keel ei pea nende luttidega tööd tegema. Lutipudelitel kasutatakse aga liiga suure avaga lutte, mis muudavad samuti keele laisaks,” rääkis Rosik.

Veel ühe võimaliku põhjusena sagedastele hääldusvigadele nimetas Rosik naiste nõrka tervist. Mitmed spetsialistid on tema sõnul leidnud, et liigne stress ja vale toitumine võivad tuua kaasa sünnitusel ülikergeid ajukahjustusi lapsele, mida ei diagnoosita ja mis küll ajaga mööduvad, ent jätavad lapse kõnearengule siiski oma jälje.

Levinumad probleemid

Laste kõnehäirete spekter on lai ja nii nagu iga laps on omanäoline, on omanäolised ka nende kõnevead. Rosiku sõnul esineb palju nn. pehmet keelt, mis muudab s-tähe susisevaks. Samuti on üsna sage kui ei öelda välja k-tähte ja selle asemel kostub keele vale asendi tõttu – th.

Väljahääldamata k-täh muudab aga lapse kõne raskesti arusaadavaks. Palju on ka lapsi, kel on korraga paigast ära mitu häälikut. Lisaks kaashäälikutele esineb lastel probleeme ka täishäälikute õ, ä, ö, ü väljaütlemisega. Eriti õ kipub lastel e-ga segi minema.

Kuigi vanematele võib tunduda lapse “oma keel” armas peaks Rosiku sõnul kolmeaastane laps rääkima nii, et ka võõrad tema jutust aru saaksid. Koolimineku ajaks tuleks aga lapse kõne täielikult korda saada, sest vastasel juhul tekivad raskused kirjutama õppimisel.

“Kui laps ei omanda tähtede ja häälikute süsteemi, on tal raske mõista kirjalikke korraldusi,” teab Rosik koolis töötavate kolleegide kogemusest. Seega, kui jätta vigane kõne tähelepanuta, kaasnevad sellega hiljem õpiraskused ja enesehinnangu langus.

Harjutustega saab alustada imikueast

Muretseda ei ole kunagi vara. Rosik soovitab juba imikueast peale õpetada lapsele erinevaid häälikuid. “Imikud on head matkijad ja see tuleb neile hiljem kasuks ning kõneprobleeme ei pruugigi tekkida,” rõhutas ta.
Oma töös lastega kasutab Rosik üle 20 erineva harjutuse, kuid vundamendiks kõigele on suulihaste treenimine.

Kui pikalt kestab lapse aitamine veatu kõne juurde sõltub nii lapsest, kui tema kõneprobleemist. Raskem on lastega, kel on paigast ära mitu häälikut, ka s-täht kipub kõnesse minema raskemini. R täht seevastu läheb kergemini, kuid õnnestumisest tiivustatud laps kipub r-ks muutma ka teised tähed ja nii võib saada rulast, mis enne oli lula, hoopistükkis rura.
Harjutused, mida lastega teha, tuleb muuta võimalikult mänguliseks. “Minuga nad teevad peegli ees harjutusi isegi parema meelega kui kodus, seal nad võivad hakata protestima,” tõdes Rosik. Samas saaks kodus lastega harjutusi tehes logopeedi tööd ja nii ka oma lapse kõnearengut oluliselt toetada.

Mänguliseks aitavad harjutusi teha esmajoones mänguasjad. Rosikul on selleks tarbeks mootorpaat, uss, hobune jne, millga mängides kaasnevad häälitsused th-th-th, sssss, tla-tlo-tla-tlo jne.
Vajadusel võtab Rosik appi mehhaanilise sondi keelesuunamiseks, aga seda siiski äärmisel vajadusel.

Range parandamine võib osutuda karuteeneks

Kõneprobleemide, eriti kogelemise puhul, paneb Rosik vanematele südamele, et vigadele tähelepanu juhtimise asemel tuleb last parandada märkamatult. On vale sundida last eksimuse puhul lauset kordama, sest see võib kasu asemel tuua kahju. Õigem on öelda ise jutu sees sama lause, aga teha seda õigesti. Rosik toob näiteks, et kui laps ütleb: “Long sõidab”, siis vanem vastab talle: “Jah, rong sõidab.”

Mida aga vanemad eksimist kartmata teha saavad on soodustada oma laste käelist tegevust. “Mida parem peenmotoorika, seda parem kõne,” soovitas Rosik. Eriti hästi aitavad peenmotoorikat arendada nupumosaiigid, legomängud ja kääridega lõikamine.

Samas ei ole keelt korrigeerida kunagi liiga hilja. Ka täiskasvanutel, kel on lapseeast jäänud mõni vale häälik on võimalik soovi korral sellest vabaneda. Rosiku sõnul on täiskasvanutel motivatsiooni rohkem ja tulemused on kiired. “Minu juures õppis üks 67-aastane vanahärra õige r-tähe ära,” meenutas Rosik. Ta lisas, et ei näe logopeedina probleemi selles, kui inimesele meeldib põrisev r rohkem kui tavaline. “Las kasutab seda, kuid selle kõrval peab oskama tähte õigesti hääldada,” leidis ta.
Autor: Agnes Kuus

Laste silmi tuleb kaitsta, eriti kui väljas on ere päike. Mida korralikumalt silmad on kaitstud, seda ohutum on päikesenautimine lapsele.

Silmaarstide sõnul on laste silmadele eriti ohtlikud päikesekiired, mis kahjustavad nende niigi õhukesi läätsesid, mis katavad nende silmaavasid. See võib tekitada lapsele eriti ohtlikke kahjustusi.

Päikselise või ereda ilma korral, kui kreemitate last päikeskaitsekreemidega, ärge unustage ka lisada kõrge päikesekaitsefaktoriga päikeseprille!

Pidage meeles, et lapse silmad vajavad samuti korraliku kaitset nagu täiskasvanud, ärge lähtuge ainult moest või hinnast, tehke kindlaks kas prillid kvaliteetsed on.

Lastele mõeldud päikeseprillid peavad olema maksimaalse kaitse ja vastupidavusega ning korralikult ees püsima.

Päikeseprillide valikul on olulised klaasi tumedus ja suurus: päikesekiirgus ei tohi prilliklaaside ülaosast ja külgedelt silmadeni jõuda.

Sageli inimene näeb küll läbi päikeseprilliklaasi ümbrust tumedamalt, kuid klaasid on silmadest sedavõrd eemal, et päikesevalgus pääseb nende vahelt läbi.

Silmad on kaitstud siis, kui nad jäävad päikesevalguse suhtes ükskõik mis asendis liikudes alati prillide varju.

Erinevad allikad

RMK kevadprogramm paneb kevadele käed külge
„Sel kevadel alustame üle-eestilise metsamajandamist esitleva pilootprogrammiga eelnevalt kinnitatud 17 kooli 10. klassidega,“ rääkis RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks ning lisas, et sellise programmi üheks alustõukeks oli eelmise aasta kuuendate klasside sügisprogrammi „Kohtume metsas!“ positiivne kogemus ja õpetajate-õpilaste suur huvi.

Helen Luksi sõnul pakub tänavune kevadkampaania 111 erineva nimetusega harivat programmi, mille taga on RMK looduskeskuste võrgustik 18 keskusega. Kevadprogrammide valikus on ka teemasid aastaaegade vaheldumisest, uue elu sünnist, rannikualadel lindude rändest kuni maastiku- ja metsatulekahjude ning pärandkultuurini välja. Programmide arvukus tuleneb keskuste aastatepikkusest tööst ning sihtrühmast, kellele vanusest tulenevale huvile ja koolis õpitavale sisule vastavalt pakutakse sarnaseid teemasid.

Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama
Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.

Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.

„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.

Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast.

Kas sinu lapse kool või lasteaed võtab osa sellest toredast programmist?

Ajakirjas Child Development avaldatud uurimistöö kohaselt on depressioonil suur mõju vastse lapsevanema öisele käitumisele. Teadlased kaasasid uuringusse depressiooni sümptomitega ja magava lapse pärast muretsevad emad, kelle ööuni oli pidevalt rikutud.

Kuid teadlasi huvitas, kust said probleemid alguse. Kas depressioon pani emasid käituma sel viisil, et nad ise rikkusid enda ja beebi und või põhjustasid tihti ärkavad lapsed emade depressiooni süvenemist? Uurimistöö käigus nägid teadlased, et paljude depressioonis emade puhul kehtib hoopis esimene variant.

Depressiooni sümptomitega ja liigselt muretsevad emad käitusid viisil, mis segas nende imiku und. Uuringu autorite sõnul võivad laste heaolu pärast ärevad emad tõlgendada lapse öiseid häälitsusi valesti, reageerides helidele, mis tegelikult ei tähenda seda, et beebi vajab süüa või rahustamist. Nii võib beebi ärkamine olla põhjustatud hoopis ärevuses ema püüdest lapse eest hoolitseda. Lisaks võivad depressioonis emad otsida öisetest hoolitsushetkedest emotsionaalset tröösti.

Allikas: teadus.err.ee/
Algallikas:  Depressed moms’ behavior may play role in infants’ sleep problems

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik ütles ERRi uudisteportaalile, et esialgsetel andmetel leidis rahvusvaheline lapsendamine mullu aset 15 korral: 9 last leidis uue pere Rootsis ning 6 last USA-s. Eestis läks uude perre 52 last ning peresisene lapsendamine toimus 43 korral.

2010. aastal lapsendati ühtekokku 131 Eesti last, neist 28 välismaale. Üheksa last siirdus elama Rootsi, 16 USA-sse, 2 Kanadasse ning 1 laps Prantsusmaale.

Nõmmik selgitas, et otselepingud välisriiki lapsendamiseks on Eestil praegu ainult kolme riigiga: USA, Rootsi ja Soomega. Ülejäänud riikidesse lapsendatakse ainult juhul, kui lapsendajal on Eesti taust või ta on lapsele sugulane.

Allikas: http://uudised.err.ee/

Poistele pandud populaarsemad nimed:

Mattias (11)
Rasmus (11)
Kirill (10)
Artjom (8)
Gregor (7)
Sebastian (7)
Kristofer (6)
Marten (6)
Maksim (6)
Erik (6)

Tüdrukutele pandud populaarsemad nimed:

Sofia (13)
Olivia (10)
Alina (7)
Annabel (7)
Maria (7)
Mia (7)
Darja (6)
Elisabeth (5)
Emily (5)
Ksenia (5)

Allikas: Siseministeerium.ee

• Jäätunud hernekotid

Vajalikud esemed: igale lapsele hernekotike
Mida õpetab: tasakaalu hoidmist, empaatiat ja abivalmidust kaaslaste suhtes

Igale lapsele antakse hernekotike, mille nad asetavad oma pealaele. Mängijad kuulavad täiskasvanu käsklusi ja püüavad neid täita, hoides pead tasakaalus, nii et hernekotike püsib seal ilma käte abita. Täiskasvanu võib anda nt selliseid ülesandeid: hüppa ühel jalal, jookse tagurpidi, istu põrandale, lonka, hüple, keeruta, tee kükke, tantsi jne. Kui mõnel lapsel kukub hernekott maha, on ta “külmunud” ehk “jäätunud”. Ta peab jääma tardunult seisma nii kauaks, kuni keegi kaasmängijast ta “üles sulatab”, pannes mahakukkunud hernekoti talle pähe tagasi. Abistamise hetkel võib ta ise oma kotist kinni hoida. Väikestele lastele piisab kõnnist, plaksutamisest või ringis jalutamisest.

• Ketikull

Mängu alustatakse nagu tavalist kulli, aga kulliks löödud liituvad käest kinni võttes ketiks, ükskõik kummale poole keti otsa. Vaid äärmised võivad lüüa teisi kulliks, oma vaba käega.  Ketikull arendab liikumiskiirust ja annab võimaluse lastel oma energiat rõõmsalt kulutada.

• Mõõgavõitlus

Vajalikud esemed: igale mängijale lusikas,papptaldrik ja õhupall
Mida õpetab: arendab tasakaalu ja koordinatsiooni,vahendite käsitsemist, rütmilist liikumist, vähendab agressivsust

Mõõgavõitlejatel on mõõga asemel lusikad paremas käes. Vasakus käes hoiavad papptaldrikut, mille peal seisab täispuhutud õhupall. Mõõgavõitluse ajal peavad mõõgavõitlejad säilitama oma keha valitsemise ja tasakaalu, et õhupall taldrikult maha ei kukuks. Kellel õhupall kukub, on kaotaja.

• Naeru juhtimine suhkrutükiga

Vajalikud esemed: igale mängijale 2 suhkrutükki, fotoaparaat
Mida õpetab: Positiivsust, naerma iseenda üle ja annab hea enesetunde

Igale osavõtjale jagada paar suhkrutükki. Paremini sobivad väikesed valged suhkrutükid, mida saab osta igast toidupoest. Juhendaja palub igal osalejal ehitada suhkrutükkidest uued esihambad nii, et suhkrutükid pannakse ülemiste hammaste ja ülahuule vahele uuteks hammasteks. Uute hammastega naeratatakse hetkeks teistele osalejatele. Naeratajate naljakad näod ajavad kiiresti naerma. Lõbus on neid lustakaid nägusid jäädvustada  pildile ning edaspidigi pilte vaadates loob see positiivse tunde ja toob naeru näole.

• Kuningas

Kuidas seda teha? Saara Kinnuneni raamatu ”Las ma olen laps” nõuanded on lihtsad:

• Nõua algul selliseid asju, mida laps täidab nagu mängides, sest enne trotslikkuse perioodi (kolmeaastase kriisi) on lapsel aeg, kui ta teeb meelsasti seda, mida vanem palub. (Palun pane kingad ilusasti kõrvuti! Palun too isale ajaleht! Ole hea laps ja tee kassile pai! Ära võta autot teise käest ära!) Kuulekust õpetatakse igapäevastes olukordades. Vanemad kiidavad last, kui ta palved täidab, ning laps kogeb, kui tore on olla tubli ja hea.
• Korda palvet vaid üks kord, sest kui hakkad korrutama, ei õpi laps eraldama tähenduslikku juttu muust jutust. Korrutamise tõttu muutuvad lapsed kõvaks kui kalju. Pikkade seletustega lämmatame lapse vastuvõtuvõime juba enne, kui see on jõudnud tekkida. Pikkadesse seletustesse upub ka peaasi, mida öelda tahtsime.
• Kui laps ei kuuletunud, siis mine tema juurde ja tee koos temaga seda, mida palusid (korja koos temaga lelud kokku, võta lapsel käest kinni ja andke äravõetud auto koos teisele lapsele tagasi). Ära tee seda lapse eest ära, sest siis õpib laps, et ta ei peagi vanemat kuulama, koos tehes aga jääb talle tunne, et ta peab korralduse siiski täitma. Laps näeb, et sa mõtled, mida ütled, kui teed vajalikku koos lapsega kindlalt ja vihastamata.
• Viimane hoiatus, kui laps ei kuuletu, peaks olema selline, mida saab ka ellu viia, mitte pelgalt ähvardada (viime laialiloobitud mänguasjad kotiga hoiupaika; lahkud söögilauast, kui ei oska käituda jms). Viimane hoiatus annab lapsele veel võimaluse kuuletuda või valida sõnakuulmatuse tagajärjed. Kui sõnakuulmatusele ei järgne vastutust, siis sõnakuulmatus suureneb ja vanemad räägivad otsekui kurtidele kõrvadele.
• Segajad eest ära! Ära hüüa juhiseid teisest toast, ära hüüa käsku mängivale lapsele, vaid peata mäng ja räägi siis. Laps ei suuda kuulata, kui käsil on midagi huvitavat.
• Mõnikord võiks paluda lapsel korrata, mida vanem ütles. Kordamisega talletub öeldu kindlamini ja tõenäolisemalt järgneb sellele tegevus. Eriti on seda vaja siis, kui me pole kindlad, kas laps kuulis ja mõistis käsku. Lapse mälu ei talleta mitut asja samaaegselt. Kui ülesanne on keeruline, jaga see osadeks ja anna ainult üks juhis korraga.
• Kuuletumise õpetamise perioodil tuleb jälgida, et laps hakkaks tegutsema ülesandekohaselt. Lapsel ei tohi tekkida arusaama, et kui piisavalt kaua täitmisega viivitada, siis polegi vaja teha.
• Nurka järelemõtlemise kohana tänapäeval enamasti ei kasutata, küll aga on järelemõtlemise kohaks saanud mõni teine koht, näiteks tool, trepiaste jms. Siin ei ole tegemist karistusega, vaid mõtlemine ja otsuse tegemiseks aja andmisega. Me ei tohiks mingil juhul olla ükskõiksed olukordades, kus laps ei kuuletu, vaid peaksime teda aitama kuuletuda. Kuuletumine sõltub palju ka sellest, kuidas me käsud anname (missuguse häälega, kui kindlalt jms).
• Ära esita käske küsimuse või ettepaneku vormis! Vanemad ei peaks küsima seal, kus tuleb käskida. (Kas läheme nüüd koju? Kas sa läheksid nüüd magama? Miks sa väiksemat kiusad?) Siin ei ole laps otsustaja. Lastelt ei küsita, mida nad teha tahavad, lapsed peavad õppima, mida nad tegema peavad. Lastes tekitab enim stressi, kui nad peavad liiga vara liiga palju otsustama ning taluma siis oma otsustuste tagajärgi.
• Siia ei tohi aga segada küsimusi, millega laps saab harjutada oma tahtmise täitmist. Laps ütleb esimest korda „ei” siis, kui on leidnud oma arvamuse, ning nii ta püüabki seda kõikvõimalikes olukordades harjutada. Laps vajab olukordi, kus ta saab oma tahet kasutada. Et laps saaks valikuid teha, annab vanem talle valida variandid. (Kas loeme mõmmi- või jänkuraamatut? Kas võtad pildiga taldriku või selle kollase?)

Niisiis, on olukordi, kus laps võib tegutseda oma tahte kohaselt, teisalt peab ta leppima, et on olukordi, kus ta ei saa seda, mida tahab. Vanemad ja õpetajad peavad ilmutama tarkust kesktee leidmisel. Kui satume vastamisi lapse jonnipurskega, kus ta võib endale viga teha või teisi lüüa, asju loopida vms, siis tuleb last tugevas sülevõttes takistada paha tegemast. Holding’uga aidatakse lapsel rahuneda, kuni jonnakas pingeolukord vaibub, näiteks hakkab laps nutma ja elab nii oma seesmise pinge välja.

Positiivne suhe – usaldus – on kuuletumise eeldus. Sõnakuulmatuks muutunud lapse puhul peame tugevdama oma suhet temaga. See tugevneb lihtsatest asjadest: lapse pilgu püüdmisest, silmavaatamisest, süllevõtmisest ja muust puutekontaktist, lapsega rääkimisest, temaga koos olemisest. Mida väiksem on laps, seda väiksemate pingutustega saab paigastläinud suhet tasakaalustada.

Autor: Maie Tuulik DSc, TPS dotsent/teatoimeta.ee

Kui 2009 aasta sügisel avatud Kakumäe Hippo Peopesa on mõeldud pere kõige pisematele põnnidele, siis uus Hippo Peopesa on suunatud lastele alates kolmandast eluaastast.

Tegevused

Mängimiseks on suur ja avar ruum, kus on ronimiseks suur puidust piraadilaev koos liumäe ja pallimerega, redelid, tantsimiseks diskosaal, kahekordne puidust mängumaja, palju uusi mänguasju, Wii – mängud, köök koos esmavajalike nõudega ning vanematele muidugi ka pehmed diivanid.

Interjöör

Lastesõbraliku, puhta ja turvalise mängutoa loomise idee tekkis omanikel oma lapsi kasvatades ja nende huvidele toetudes. Soov oli luua midagi turvalist, lõbusat, värvilist ja hubast, kus oleks lastel tore aega veeta ning lastevanematel mugav külalisi vastu võtta.
Avar ruum annab mugava võimaluse laste tegemistel silma peal hoida ja neid jälgida.
Kvaliteet, sõbralikkus ja kodune mugav tunne on see, mis Hippo Peopesa mängutubasid iseloomustab. Oleme mängutubasid luues kasutanud omenese kogemusi ning võtnud arvesse nii oma laste soove kui ka klientide nõuandeid.

Heategevus

Käesoleval kevadel on tekkinud soov toetada oma tegevuse läbi abivajavaid peresid või lapsi. Plaanime annetada iga Hippo Peopesas toimunud sünnipäeva pealt kindla rahasumma, mis siis igal kuul otse abivajajate pangakontole kantakse. Idee seisneb selles, et me abistame konkreetseid hädasolevaid inimesi, kelle andmeid ja tegevuse käekäiku on võimalik Hippo Peopesa kaudu jälgida.

Kui soovite meid aidata hädasolijate leidmisel ja toetamisel, siis ootame informatsiooni peopesa@hippo.ee

Rõõmsate kohtumisteni!
Hippo Peopesa
www.hippo.ee

Küsisime Nupsu kasutajatelt kui palju kulus raha beebi esimesel eluaastal? Millised olid need väljaminekud? Millised tooteid osteti järelturult?
Vestluses osales 15 lapsevanemat, kes olid lahkelt nõus kulutustest rääkima.

Peamiselt igakuiseks kulutuseks oli igal perel, nagu arvata võib; mähkmed, rinnapiimaasendaja (kes ei toida rinnapiimaga) ja püreed (kes ise ei valmista). Need on asjad, milleta ei saa hakkama ükski lapsevanem beebi esimesel eluaastal. Ühekordsed suuremad väljaminekud on vanker, voodi, turvahäll või mõni muu lastetoa sisustuseks vajaminev ese. Riideid ostetakse igal kuul mõned, et väljaminekud ei oleks korraga väga suured. Paljudel olid riided valmis varutud esimesteks elukuudeks.

Osa vanematest said lapsele riideid ja vajalikke esemeid tuttavatelt või järelturult soodsama hinnaga. Peamisteks järelturult ostetavateks kaupadeks olid: turvahäll, vanker, voodi, mähkimislaud, söötmistool, talveriided ja jalanõud.

Esimesteks elukuudeks ja haiglast kojutoomise riided ostsid vanemad valdavalt uutena. Lapse kasvades osteti riideid ka järelturult. Seda põhjusel, et nii väiksed lapsed ei kanna (õue) riideid koledaks. Riideid ja muid vajalikke esemeid saadakse veel laenuks või kingituseks tuttavatelt ja sugulastelt.

Ühes peres tehti korda lapsetuba, sinna soetati uus mööbel ja vajalikud tarvikud. Pere pidas kuludevihikut ja märkis sinna ka kõige väiksemad ostud. Kuluread näitasid esimese aasta lõpuks 26 790 €.

Lapsevanemate sõnul on tunduvalt lihtsam teise lapse sünniga, sest on olemas parem ettekujutus enda ja lapse vajadustest. Vanker, turvahäll, voodi, mähkimisalus, riided, söögitool jne on jäänud alles esimesest lapsest ja seega jäävad need kulutused tegemata.

Küsitluses osalenud vanematel olid väljaminekud beebi esimesel eluaastal  200 € – 1215 euroni. Mähkmetele ja rinnapiimaasendajale (kes ei toitnud rinnapiimaga) kulus vanematel ca 60 € igas kuus. Lisaks veel planeerimata kulutused nagu: apteegikaubad, kreemid, mänguasjad, beebivõimlemised ja muu pudi-padi. Enamik emadest ei pidanud kuluvihikut ja seega on arvutused umbkaudu teostatud.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et võimalik on soetada beebile esimesel eluaastal, kas tuhandete-või  sadade eurode eest vajaliku.
Kes aga on leidlik ja tahab, saab palju odavamalt läbi.  Üha enam mõistavad lapsevanemad, et kõike ei pea ostma uutena ja täisraha eest. Häid ja kvaliteetseid asju saab osta ka soodsama hinnaga järelturult, laenata sugulaste-tuttavate käest või hoopis ise teha. Kel aga rahakott limiitideta või aega vähe, sel on võimalik ostelda erinevates beebipoodides, valides meelepäraseid kaupu, raha mitte lugedes.

 Sulle võib veel huvi pakkuda: “Kasutatud asjade ost-müük elab aususel”.

Kriba Nupsu-s foorumiteemasse luuletus, mille pikkus pole määratud, kuid luuleridade sees tuleks kasutada kindlasti omal valikul kolme märksõna, etteantud valikust (sõnu võib käänata): Zoobie, tekkloom, puhkehetk, kaisuloom, reisikaaslane, mängukaaslane.

Luuletusi ootame kuni 11.aprillini ja seejärel loosime välja 5 vahvat Zoobiet (2 suurt ja 3 väikest), võitjad saavad ise valida, millist Zoobiet soovivad.

Mis asi on Zoobie?
Zoobie on praktiline kaaslane nii väljasõitudel kui ka puhkehetkel. Tekkloom, kaisuloom ja padi, mis erineb taolistest kaisuloomadest eelkõige oma fuktsionaalsuse poolest.

Armsa väljanägemisega loom peidab endas mugavat patja ning sooja fliistekki. Kuna tegu ei ole lihtsalt pehme mänguasjaga, võidab ta nii laste kui ka nende vanemate südamed, kuna on lapsele huvitavaks tegevuseks ning vanematele abistavaks reisikaaslaseks, kui laps peaks ära väsima.

Zoobie on suurepärane kingitus katsikuks, ristimiseks või sünnipäevaks. 

Täna tähistatakse juba viiendat aastat järjest autismiteadlikkuse päeva. Päeva eesmärgiks on avardada inimeste silmaringi autismi kohta ning ühtlasi loodetakse kutsuda inimesi üles varasele diagnostikale ning kiirele sekkumisele.

Euroopa autismiorganisatsioone koondav Autism-Europe ning Autism Speaks Põhja-Ameerikast kutsuvad üles 1. ja 2. aprillil valgustama hooneid väliselt sinise valgustusega, et pöörata tähelepanu autismiga inimeste probleemidele ja võimalustele. Samuti kutsutakse inimesi üles toetuseks kandma nendel päevadel sinist värvi riideid ja tegema annetusi autismiorganisatsioonidele.

2011. aastal võtsid sellest aktsioonist osa 48 erinevat riiki, kus kokku särasid sinises valgustuses üle 2000 võimsa ja olulise hoone, nagu näiteks Sidney ooperimaja, Parlamendihoone Budapestis, Empire State Building New Yorgis, Niagara juga Kanadas, Rahvuslik Kontserdihall Dublinis, Universal Studios Hollywoodis, Canton Tower Hiinas ja paljud teised hooned.

Eestis avatakse 2.aprillil kell 16 Estonia talveaias Läti tekstiilikunstniku Irisa Blumate personaalnäitus „Tulelilled“ autismiteadlikkuse päeva tähistamiseks.

Allikas: autismeesti.ee

1. Võta isiklik vastutus kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.
2. Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises:
   a. õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, msn jne.),
   b. õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi (kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud),
   c. tuvasta need netilehed, mida Sa sooviksid et Su laps külastab,
   d. tuvasta need netilehed, millest laps peaks hoiduma,
   e. tee endale selgeks kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.
3. Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
4. Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.
5. Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.
6. Julgusta last alati tulema Sinu juurde kui midagi arvutiga või internetis juhtub.
7. Pea alati meeles, et arvuti EI ASENDA lapsevanemat!

Allikas: www.targaltinternetis.ee

Family Online Safety Insitute (FOSI) projektijuht David Miles tõdes, et sotsiaalmeedia ja anonüümsus internetis on noortele arvutis käitumise reeglite õpetamisel tõeliseks väljakutseks. “Nii nagu oma lastega tuleb õigel ajal rääkida seksist, tuleb samalaadne arutelu maha pidada ka internetiturvalisuse teemal. Tuleb rääkida, mis on arvutis sobiv ja mis mitte.”

Miles rõhutas, et riigid saavad internetiturvalisuse alal teha koostööd, kuna viis, kuidas noored üle maailma internetti kasutavad, on väga sarnane.

Kindlad reeglid

Üks võimalus, kuidas alaealisi ebasobivatest veebilehtedest eemale hoida, on osade lehekülgede tsenseerimine. Samas tõdes Miles, et lapsevanematena oleme me laste elud nii ära planeerinud, et ei ole ime, kui nad internetis riske võtavad ja neile mitte mõeldud lehekülgi kasutavad.

FOSI hinnangul peaksid koolid välja arendama n-ö kindla poliitika selles osas, kuidas koolis internetti kasutatakse, kui ka selles osas, kuidas koolis mobiiltelefone, iPode, õpilaste sülearvuteid jms kasutada võib.

Et noored õpiksid internetis turvaliselt tegutsema, ei saa üle ega ümber hästi informeeritud ja kaasatud lapsevanematest. Vanemad peaksid looma oma majapidamise reeglid interneti kasutamiseks – kui kaua võivad lapsed seal aega veeta ning millisele sisule nad ligi pääsevad. Selliste reeglite kehtestamine annab hea võimaluse alustada dialoogi laste ja vanemate vahel sellest, mida lapsed internetis teevad ning millist käitumist vanemad neilt seal ootavad.

Integreerimine õppekavasse

James Garnett , kes on internetiturvalisuse projekti juht Suurbritannias, pööras oma sõnavõtus suurt tähelepanu internetiturvalisuse integreerimisele õppekavasse. „Tuleb pakkuda laiapõhjalist ja tasakaalus õppekava, mis muu hulgas õpetab ka internetis turvaliselt tegutsema.“ N-ö meedia kirjaoskuse tunnid (media literacy) peaksid toimuma kõikides kooli astmetes ning seda aineid läbivalt, mitte üksiku tunnikesena.

Samas jääb ainult õpetamisest väheks – Garnetti hinnangul peaks õpilaste saadud teadmisi internetiturvalisuse alal ka hindama – siis on selge, kui hästi seda valdkonda mõistetakse. Igas koolis peaksid tema sõnul olema internetiturvalisuse eksperdid, kelle poole vajadusel pöörduda.

Allikas: Merje Pors/ koolielu.ee

1. Värvige värviraamatut.
2. Puhuge mulle.
3. Mängige peitust.
4. Mängige malet.
5. Etendage näputeatrit.
6. Laulge laule.
7. Korjake huvitavaid kive, meisterdage neist lahedaid monstrume, losse või õpetage hoopis kividest moodustatud tähti.
8. Jalutage.
9. Meisterdage autole garaaž kingakarbist.
10. Lugege raamatut.
11. Minge parki mängima.
12. Maalige näpuvärvidega.
13. Plastiliiniga meisterdamine.
14. Tantsige lemmikmuusika saatel.
15. Laadige alla Internetist huvitavaid ja eakohaseid mänge väikelapsele.
16. Lavastage nukuteatrit.
17. Meisterdage ise pusle.
18. Täpsusvise paberkorvpalliga.
19. Riietage pehmeid mänguloomi lapse riietesse.
20. Küpsetage kook, kaunistage ja kutsuge sõbrad külla.
21. Meisterdage pabermütse, pabernukke või proovige kätt origamis.
22. Meisterdage sokiloomi.
23. Sorteerige mänguasju.
24. Valige lemmik muinasjutt ja mängige see koos läbi.
25. Wc-paberist takistuste rada- rullige wc-paber mööda tuba niimoodi laiali, et sealt vahelt, alt ja ülevalt saaks laps läbi roomata. Aga vastu minna ei tohi. Teate küll, nagu spioonifilmides tehakse.
26. Mängige valgusfoori.
27. Meisterdage sõbra-käepaelu, mida hiljem sõpradele kinkida.
28. Pidage piknikku aias, pargis või hoopis elutoas.
29. Lindistage/filmige koos mõni laul, etendus või tantsushow.
30. Mängige laevade pommitamist.
31. Plaanige koos lapsega tema sünnipäeva ja tehke suveplaane.
32. Leidke spordiala, mis sobib/ meeldib teile mõlemale. Kas või tehke kõhulihaseid koos.
33. Hakake fotograafiks. Jäädvustage lapse mänguasju või tehke vaheldumisi naljakaid nägusid. See on lõbus!
34. Hüpake kummikeksu.
35. Mängige Aliast.
36. Leidke oma pere lemmik lauamäng, mida õhtutel koos mängida saab.
37. Joonistage oma pere sugupuu. See on vahva ja samas aitab lapsel paremini mõista sugulussidemeteid. Kui võimalik kleepige ka fotod juurde.
38. Trips-Traps-Trull on alati olnud hea igavuse peletaja.
39. Mängige asjade peitust.
40. Uurige võõrsõnade- ja erinevate keelte sõnaraamatuid. Huvitav ja hariv tegevus samaaegselt.

On sul veel midagi lahedat soovitada, mida koos lastega teha saab?

1. Anna lapsele mõista, et vihastamine on loomulik

Väikelapsi õpetatakse juba varakult oma vihast üle olema ja seda alla suruma. Hästi mõeldud lause “ära vihasta” annab lapsele mõista, et see, üks meie loomuomasemaid emotsioone, on midagi, mida tuleks alla suruda ja mille pärast tuleks häbi tunda. Kui laps omad tundeid siiski näitab – olgu selleks jonnihood lapseas või vastuhakk teismelisena – saab ta karistada, sest on käitunud vastupidiselt sellele, mida täiskasvanud temalt ootavad.

Selle asemel, et hukka mõista kõik, mida laps teha ei tohiks, peaksid lapsevanemad näitama üles empaatiat ja andma lapsele mõista, et vihastamine on lubatud. Lapse jaoks on oluline teada, et tema tunnetega – ükskõik, milliste tunnetega – arvestatakse ja et neid on lubatud väljendada. Eriti oluline on seletada kui tähtis on see, kuidas ta oma tundeid väljendab. Tänu sellele õpib laps, kuidas oma tundeid kontrollida ja neid paremini valitseda.

2. Rääkige asjad läbi

Õige emotsionaalne intelligentsus ja enesevalitsus on seotud tunnete verbaalse väljendamisega.
Laps õpib raskete tunnetega paremini toime tulema, kui julgustad teda pidevalt oma tunnetest rääkima. Abiks võib olla, kui kirjutate koos üles kõik, mis temas viha esile kutsub. Tee samasugune nimekiri ka enda kohta. Võrrelge oma nimekirjas olevaid ärriteid, nii õpite paremini üksteist mõistma ning teineteise tundeid austama.

Näide: kui last ärritab, et tema noorem vend muudkui tema mänguasju võtab, mõelge koos, mida saaksite selle olukorra vältimiseks teha (näit magamistoa ust kinni hoida, mänguasjad ära panna). Rääkige ka sellest, mida lapsel on LUBATUD teha kui selline olukord on ette tulnud (näiteks, on tal luba kutsuda appi ema või isa ja kasutada noorema venna suhtes käskivat kõneviisi).

Kui lapsele ei meeldi oma tundeid sõnades jagada, paku talle võimalust väljendada igapäevaelus tekkivaid tugevaid emotsioone läbi joonistamise või rollimängu. See võimaldab lapsel avastada ja väljendada igapäevaselt esinevaid tundeid, mis õpetavad talle iseeneda paremat mõistmist ja arendavad emotsionaalset küpsust.

3. Ole valmis viha enda peale võtma

Viimane oluline meetod, aitamaks lapsel vihastada ning sellega toime tulla, on valmidus lasta tal tekkinud viha teie peal välja elada. Lapsevanemale võib see tunduda raske, eriti kui teie pole süüdi, kuid näidates, et te olete valmis tema (austusega väljendatud) vihased tunded ära kuulama, annab see lapsele tugeva sõnumi, et tema tunded on loomulikud, lubatud ja et õigesti väljendatud viha korral kuulatakse ta ära, ilma et sellele järgneks karistus.

Allikas: sixtysecondparent.com, Tõlge: Tiina Luht

• Olge pedantselt õiglane ja oma nõudmistes järjekindel. Lapsed on piisavalt tähelepanelikud nägemaks meie lõtvumist oma põhimõtetes.
• Olge tähelepanelikud sõprussidemetel. Teismelise eas hakkab meie mõju lapsele vähenema ja eakaaslaste  mõju muutub erakordselt suureks.
• Hoidke nendega sidet. Liigne privaatsus ja isolatisoon ei tähenda tingimata teismeliste jaoks head. Lapsed on pereliikmed ja samuti ka ühiskonnaliikmed.
• Liigne järeleandlikkus ei tee head. Tehke seda aegamööda. Teismelised tahavad küll määratleda oma iseseisvust ja sõltumatust, kuid targad vanemad lasevad seda teha mõne aja jooksul.
• Ärge pange nende õlgadele oma luhtunud unistusi.

Kasutatud allikas: “Mina olen lapsevanem, sina ole laps”, Paul Kropp, Kirjastus Odamees.

26 käitumisreeglit, mida IGA laps peaks teadma:

1. Kui soovid midagi, tee seda viisakalt, öeldes: “Palun”.
2. Kui sulle pakutakse midagi, täna viisakalt andjat.
3. Ära sega täiskasvanute vestlusele vahele. Nad lõpetavad vestluse, seejärel vastavad sulle.
4. Kui tõepoolest vajad kiiret reageerimist, tee seda viisakalt, kasutades väljendit: “Vabandust, ma sooviksin vahele segada.”
5. Kui sul tekib kahtlus midagi tehes, küsi alati täiskasvanu käest üle. See hoiab ära hilisemad pahandused.
6. Keegi ei taha kuulda asjadest, mis sulle ei meeldi. Hoia need enda teada või aruta neid koos sõpradega või vanematega sobilikus kohas.
7. Mitte kunagi ära kommenteeri teise inimese välimust. Südamest tehtud komplimendid on seevastu alati teretulnud.
8. Kui küsitakse “Kuidas sul läheb?”, siis vasta viisakalt ning küsi samamoodi ka vastu.
9. Kui lahkud sõbra juurest, siis alati täna teda ja tema vanemaid koosveedetud toreda aja eest.
10. Sisenemisel koputa alati uksele ja oota natuke enne sisenemist.
11. Kui helistad kellelegi, esmalt tutvusta end ja seejärel palu telefonile inimest, kellega soovid rääkida.
12. Ole tänulik iga kingi üle, mis sulle tuuakse.
13. Ära kasuta roppe sõnu, nende väljendite kasutamine ei kaunista mitte kedagi.
14. Ära kutsu inimesi õelate nimetustega.
15. Ära naera mitte kellegi üle. See on alandav, julm ja lugupidamatu.
16. Kui tunned teatris või mõnel muul üritusel igavust, istu ja oota vaikselt kuni esinejad lõpetavad oma tegevuse. Austa esinejaid ja ole viisakas.
17. Kui müksad kogemata kedagi, ütle koheselt “Vabandust”.
18. Aevastamisel ja köhimisel pane varrukas suu ette. Ära noki avalikult nina.
19. Uksest väljudes silma, kas keegi peale sinu soovib veel lahkuda. Ole viisakas ja hoia ust lahti.
20. Nähes, et keegi vajab abi, ole hea ja aita. Olgu selleks kas või naabritädil maha kukkunud ajalehe ulatamine.
21. Kui täiskasvanu palub sinult abi, tee seda ilma virisemata.
22. Kui keegi aitab sind, täna teda. Kindlasti aitab ta ka tulevikus sind.
23. Kasuta söögiriistu õigesti. Kui sa seda ei oska, palu vanematel õpetada. Lauakombed on väga oluline osa igapäevaelus.
24. Söögilauas, hoia salvrätikut süles või laual, et vajadusel oma suud saaksid pühkida.
25. Ära upita end üle söögilaua. Kui soovid midagi, palu lähemal olevat inimest, kes aitaks.
26. Ühistranspordiga sõites ole tähelepanelik ning paku istet eakale inimesele, lapseootel- või väiksese lapsega koos olevale naisele.

Kasutatud allikas: Parents.com

USA teadlased saavad lõpuks ametlikult kinnitada, et varases lapsepõlves kõiksugu mikroobidega kokku puutumine mõjutab märkimisväärselt täiskasvanueas tundlikkust kõiksugu allergiate ja autoimmuunsete haiguste suhtes.

Olgu selleks siis heinapalavik, astma või põletikuline soolehaigus, vahendab Physorg.com.
Katse käigus selgus, et kui panna bakterivabad hiired esimestel elunädalatel mikroobidega keskkonda, siis nende immuunsüsteem normaliseerus ja kõnealuseid haigusi õnnestus edaspidi vältida. Kui seda tehti aga täiskasvanud hiirtega, siis samasugust tulemust ei ilmnenud.

Teadlaste sõnul on see näide sellest, kui oluline on immuunsüsteemil mikroobidega kohanemine just kõige varasemal eluperioodil. Nende sõnul on võimalik edasiste uurimuste käigus asuda tuvastama konkreetseid mikroobidega seotud faktoreid, mis on vastutavad allergiakaitse ja autoimmuunsete haiguste vastase reaktsiooni tekke eest. Seejuures rõhutavad teadlsed, et hiirtel tuvastatud mehhanism vajab edasise töö käigus kindlasti ka inimeste peal testimist.

Allikas: Kõnealune uuring ilmus ajakirja Science veebilehel/ Vahendas: teadus.err.ee

Suurt mõju lapse seksuaalsele küpsemisele avaldavad täiskasvanud lapse ümber, kelle suunamine kujundab lapse hoiakuid igas eluvaldkonnas, ka seksuaalsuses. Seksuaalkasvatuse kvaliteet mõjutab otseselt, kuidas inimene end täiskasvanuna oma kehas ja lähisuhetes tunneb ning kuidas oma seksuaalsete tunnetega toime tuleb.

6- 7aastaste laste seksuaalse arengu eripära

Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab arvuliselt küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas „lapsi saadakse“ ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel.

Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega. On üsna tavaline, et eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7-ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis. Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata.

Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais- või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet.

6- 7aastane laps on seega seksuaalsuse seisukohalt saavutanud teatava küpsuse. Üha selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Keha, mis on senimaani tekitanud hulgaliselt küsimusi, on senisest tuttavlikum. Oluliseks muutub eakaaslaste heakskiit ning tekib vajadus olla kaaslaste hulgas aksepteeritud.

Perekonna ja lasteaia roll 6- 7aastaste laste seksuaalkasvatuses

Seksuaalkasvatus on osa kasvatusest, mis keskendub inimese arengule, seksuaalsele küpsemisele, inimsuhetele ja tervisele. Seksuaalkasvatus pole üksnes teadmiste andmine nimetatud valdkondades, vaid tegelemine isiksuse kõikide aspektidega, mistõttu ei saa seksuaalkasvatuse rolli ignoreerida. Seksuaalkasvatus peaks olema igapäevase kasvatustegevuse normaalne osa.

Koolieeliku jaoks on kodu ja lasteaed kaks kõige olulisemat arengukeskkonda, kus lapse seksuaalse arengu toetamise läbi arendatakse välja küps ja terviklik täiskasvanuea seksuaalsus. Seksuaalteemaliste teadmiste andmisel on oluline nii lasteaias kui ka kodus säilitada avatud suhtumine seksuaalsust puudutavatese küsimustesse ning pakkuda lapsele aruteludele avatud õhkkonda. Seksuaalkasvatus peab olema järjepidev ja lähtuma eakohasuse printsiibist. Vastama peab ainult neile küsimustele, mis laps esitab ning mille vastu ta tõelist huvi tunneb. Vältida tuleb väljamõeldud vastuste kasutamist ning ebamugavustunde väljendamist, sest need võivad lapsele edastada valesignaale ning luua eeldused vääritimõistmisele ja usaldamatusele.

Tõhusa seksuaalkasvatuse läbiviimisel on üheks olulisimaks faktoriks lapsevanemate ning lasteaiaõpetajate vaheline koostöö, mis põhineb avatud suhtlusel ja vastastikusel toetusel. Koostöö arendamiseks on vajalik välja selgitada lapsevanemate hoiakud seksuaalsuse vallas. Abiks võivad olla spetsiaalselt lapse seksuaalse arengu käsitlemiseks korraldatud lapsevanemate koosolekud või loengud, mille eesmärgiks on edendada vanemate arusaamist seksuaalelu anatoomiast ja seksuaalkäitumisest ning vähendada tundlikkust seksuaalsete mõistete ja sõnade suhtes.

Iga täiskasvanu on seksuaalkasvataja juba pelgalt lapsega koos olemise tõttu, mistõttu on oluline harjutada end seksuaalsusest kõnelema viisil, mis ei ole ebamugav ei lapsele ega täiskasvanule endale. Ainult nii saab tagada lapsele parima võimaliku seksuaalkasvatuse.

Uurimistulemused

2010. aasta veebruaris ja märtsis 5 erineva Harjumaa lasteaia lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate vahel läbiviidud uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate arvamused 6-7aastaste laste seksuaalsest arengust ning seksuaalkasvatusest kodus ja lasteaias.

Uurimistulemuste põhjal võib lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate teadmisi hinnata võrdlemisi heaks. Mõlemad osapooled on teadlikud, et 6- 7aastaste laste seksuaalset arengut iseloomustab huvi lapse sünni ja eostamise vastu. Seksuaalse sisuga küsimusi esitavad 6- 7aastased lapsed lapsevanematele ja lasteaiaõpetajatele harva, kuid leitakse, et neile küsimustele on oluline koheselt vastata. Lastega vestlemist seksuaalsust puudutavatel teemadel peavad lapsevanemad lihtsaks. Lasteaiaõpetajad hindavad seda keeruliseks, sest nad leiavad, et ei oska anda laste küsimustele eakohaseid vastuseid. Seksuaalkasvatusega alustamisel on mõlema osapoole arvates peamine laste huvidest lähtumine ja nende eakohane rahuldamine. Hätta jäädakse seksuaalkasvatuses olulisima välja toomisega. Koostöö seksuaalkasvatuse vallas on oluline nii lasteaiaõpetajatele kui lapsevanematele. Seega võib eeldada, et nii lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad püüavad laste huvi igakülgselt ning oma teadmistele vastavalt rahuldada, püüdes kõrvale jätta valehäbi ning ebamugavustunde.

Autor:  Triin Rass/www.teatoimeta.ee
Teksti koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid:
1. Almann, S. (2000). Laps ja seksuaalsus : miks? millal? kuidas? Tallinn: Ilo.
2. Cacciatore, R. (2008). Laste seksuaalkasvatus. Tallinn: Varrak.
3. Stoppard, M. (1998). Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata. Tallinn:

Essexi ja Oxfordi ülikooli teadlased uurisid kolme tüüpi emasid ja beebisid. Esimene rühm moodustus imikutest, keda toideti mingi kindla graafiku järgi (näiteks iga nelja tunni tagant), teise rühma kuulusid emad lastega, kes proovisid, kuid ebaõnnestusid ajakavast kinni pidamises. Kolmas grupp koosnes imikutest, keda toideti vastavalt nende nõudmisele.

Analüüsist selgub, et kolmandasse gruppi kuuluvate laste IQ oli 8-aastaselt keskmiselt 4–5 punkti kõrgem, võrreldes esimese grupiga. Samuti said nad paremaid tulemusi riiklikes õppeedukuse testides, mis viidi läbi 5-, 7-, 11- ja 14-aastaste laste seas. Ekspertide hinnangul säilis erinevus plaani järgi ja nõudmisel toidetud laste vahel nii rinnapiima kui piimasegu saanud imikute puhul.

Kuigi 4–5 punkti kõrgem tulemus IQ-testis ei muuda last veel automaatselt klassi targeimaks, on ekspertide sõnul tegu siiski märgatava vahega, mida tasuks arvesse võtta.

Allikas: teadus.err.ee/http://www.newkerala.com/

Dekreediraha arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla väiksem harjumuspärasest sissetulekust.

Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega. Kui dekreedirahade suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega. See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.

• Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot.
• Kalendripäeva keskmise tasu väljaarvutamine 9090,9/365(päevade arv aastas)=24,91 eurot.
• Dekreediraha väljaarvutamine (kalendripäeva tasu korrutatud 140 päevaga)24,91*140= 3487,4 eurot.

Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel.

Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril 2012 ja õigus vanemahüvitisele tekib alles 2013. aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel. Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad ka need päevad eelnevalt maha.

Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei lähe. Oletame taas, et tänavu makstakse tulevase ema eest kokku 3000 eurot sotsiaalmaksu, laps sünnib 2013. aastal.

Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kelle erinevate aastate sissetulekud on oluliselt erinevad.

Vanemahüvitise arvutamine näeb välja nii:

• Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad)/30) (365-99)/30=8,9 kuud.
• Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot.
• Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090,9/8,9= 1021,45 eurot.

See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni tulumaks 21 protsenti ja kokkuvõttes saab meie näites kasutatud ema pangakontole 806 eurot ja 95 senti.

Vanemahüvitise eesmärgiks on aasta keskmise sissetuleku säilitamine ja seda saab ka töötav ema. Hüvitist makstakse täiel määral, kui ema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on kuni 278,02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral vähendatakse väheneb vanemahüvitis sõltuvalt juurde teenitud tulust. Kõikide erijuhtumite korral on hea nõu küsida oma ettevõtte raamatupidajalt või pensioniametist

Allikas: Refereeritud tarbija24.ee

Poistele pandud populaarsemad nimed

Rasmus  (10)
Maksim   (9)
Markus    (9)
Aleksander (7)
Kaspar (7)
Marten (7)
Sander (7)
Artur (6)
Erik  (6)
Oliver (6)
Kevin (6)
Kristofer (6)

Tüdrukutele pandud populaarsed nimed:

Sofia (9)
Ksenia (8)
Eliise  (6)
Laura  (6)
Sandra (6)
Viktoria (6)
Emili  (5)
Isabel (5)
Kertu (5)
Darja (5)

Allikas: www.siseministeerium.ee

Perekondliku ühtekuuluvustunde saavutamiseks peavad lapsevanemad vaeva nägema. Selleks tuleb mõlemal vanemal lapsele aega pühendada ning rääkida üksteisele, mis on perekonna jaoks tähtis. Paljud perekonna vahetul eeskujul ning mõjul kujunenud hoiakud ja väärtused on väga püsivad. Perekonna mõjul kujuneb lapse üldine ellusuhtumine.

Kindlad ning õnnelikud perekonnad pakuvad oma liikmetele alati tuge ning lapsed, kes sellistes perekondades võrsuvad, on suure tõenäosusega edukad. Olulisim kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, mille kaudu laps saab võimaluse õppida, mängida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada.

Suhtlemise osatähtsus lapse üldises arengus
Pidev suhtlemine on lapse kõne arengu eelduseks. Kõne abil õpib laps suunama ja reguleerima teiste käitumist ja tegevust, looma suhteid ja neid hoidma. Paraku ei anta suhtlemisoskust sündides kaasa, vaid seda tuleb õppida. Lapse arengukeskkondadeks on üldjuhul perekond, kaaslaste rühm, elukeskkond, sh ka lasteaed ja massikommunikatsioon. Viimase võimsaimateks vahenditeks on televisioon ja internet.

Et laps tunneks end täisväärtusliku perekonnaliikmena, on vajalik vanematepoolne aktiivsus. Laps tunneb, et ta on seda väärt, et temaga koos asju teha ja tema tohib ka kaasa lüüa. Lapse enesekindlus tõuseb, kui ta tunneb, et teda märgatakse ja ta teab, et ta on oluline. Vanema vähesel suhtlemisel lapsega jääb lapsel arengus puudu ka analüüsi- ja mõtlemisoskusest, mis avaldub oma seisukohtade puudumisel igal elualal või arusaamade pealiskaudsuses ja vääriti mõistmises.

Lugude jutustamine ja muinasjuttude ettelugemine aitavad lapsel oma ideid vormida, erinevaid mõtteid mõelda ja avastada ning õppida mõistma ka teiste inimeste vaatenurki. Raamatuid, mis lapsele meeldivad, võib talle palju kordi ette lugeda, need ergutavad last kõnelema hakkama ja annavad lapsele häid näiteid õigesti formuleeritud lausetest.

E. Eriksoni järgi on emotsionaalse suhtlemise aluseks lapse usalduslik side emaga, mille tulemusel kujuneb välja baasusaldus maailma vastu: kui last armastatakse, võtab ta maailma kui oma kodu, näeb maailma sõbralikuna ja ennast selles lugupidamist väärivana. Määrava tähtsusega on hellus, armastus, tunnete vastastikune mõistmine, kontakt „silmast-silma” armastuse väljendamisel, hoolivus, südamesoojus, kehaline kontakt, ühise aja ja ruumi jagamine.

Lapsed kuuluvad ühiskonna kõige vähem kogenud liikmete hulka. Esimestel eluaastatel saadud kogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme, lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse ja isiksusliku arengu, julguse või arglikkuse jne.
Kognitiivse arengu puhul on tähtis see, kuidas lapsevanem räägib oma lastega, asjad, mille üle ta nendega arutleb, sotsiaalses kontekstis saadud kogemused, mis ta neile annab ja emotsionaalne kontekst, milles need kogemused aset leiavad. Kognitiivne areng määrab lapse teadmised, st. suhtlemise sisulise poole (millest lapsega rääkida).

Lapse ja tema vanemate suhtlemise stiilid ja vormid
Suhtlemisel kasutatakse nii kõnelisi/verbaalseid kui ka mittekõnelisi/teisi suhtlusvahendeid (miimika, žestid, vaikus, pilkkontakt). Mitteverbaalsed vahendid domineerivad kahel esimesel eluaastal. Peamine verbaalse suhtlemise vorm on dialoog. Lapsevanema suhtlemisstiil väljendub tihti ka tema kasvatusstiilis.

Mäng on universaalne kasvatusvahend. Laps kajastab neid rolle, toiminguid ja suhteid, mida ta vahetult näeb ja kogeb. Tuleb teadvustada, et lapsed ei hakka iseseisvalt mängima, vaid vajavad selleks sihipärast õpetamist. Tähtis on, et täiskasvanu aitaks lapsel rolli võtta, selles püsida ning rollikõnet kasutada. Oluline on seejuures lapse toimingute verbaliseerimine (kommenteerimine) täiskasvanu poolt, mis kinnistab ja üldistab tehtu.

Perekond jätab lapse arengusse kõige mitmekesisematest tavadest oma jälje: peres laulmine, jutustamine ja lugemine, peremängud, kokkutulekud, õhtune suhtlemine, kehalised kontaktid, pere tähtpäevade ja üldpühade tähistamine-pühitsemine (pere tähtpäevad, üldpühad), pere žargoon (hüüdnimed, meelitussõnad), dialoogi vorm jne. Pere kohandab lapse jaoks talle tuntud ja pereliikmetele tähenduslikud kultuuriväärtused ning annab talle neid edasi.

Koolieelses eas on laps ülimalt tundlik sõna hea kõla, rütmi ja riimi suhtes. Hällilaulud suigutavad unele, hea sõnaga saab valu vaigistada, erksa meeleolu loovad hüpitusmängud, tore on imiteerida loodus- ja tööhääli, rohkesti on sõnamänge, mõistatusi – kõik need rahvaluule väärtused tuleks rohkem laste ellu tuua. Läbi suhtlemise kujunevad peres omad traditsioonid, mis saavad selle perekultuuri aluseks, mis omakorda on seotud rahvuskultuuriga.

Allikas: http://www.teatoimeta.ee/ Autor: Maia Golovin,

Milline laps on kamandaja ? 

• Ta naudib juhipositsiooni.
• Ta tunneb end teisi kamandades mõjuvõimsana.
• Talle meeldib, kui kõike tehakse tema tahtmise järgi.
• Ta on kindel, et tema lahendused on parimad.
• Ta kardab, et teised lapsed langetavad selles olukorras vale otsuse.
• Tal pole piisavalt enesekindlust, et taluda kellegi teise juhtimist.

Lapse kamandamine võib viidata probleemidele, sest ta :

• Ei tunnista teiste inimeste häid omadusi ning tahab olla ise tähelepanu keskpunktis.
• Arvestab vaid iseenda mõtete ja soovidega.
• Võib jääda oma eakaaslaste poolt sotsiaalselt tõrjutuks, sest nad hakkavad temast eemale hoidma. Tihtipeale ei ole nad eakaaslaste seas ka populaarsed.
• Ärritab teisi, sest tal puudub enesekriitika.
• Ta pole tore kaaslane, kuna ta kamandab kõiki.
• Õpib harva oma vigadest, sest on veendunud, et tal on õigus.
• Avaldab pidevalt om arvamust , isegi kui seda pole küsitud.

Kuidas sellega toime tulla?

• Püüdke talle selgeks teha, milline on tema käitumise mõju teistele inimestele.
• Paluge tal enne tegutsemist kuulata ka teiste arvamust.
• Selgitage, et ta laseks ka teistel oma mõtteid avaldada ega suruks neid maha.
• Küsige, mis tunne oleks temal kui teda keegi niimoodi käsutaks.
• Mängige koos mängu, kus juhtroll on teil ning ta peab teie soovitusi järgima. Samuti kaasake teda seltskonnamängudesse.
• Selgitage, kuidas tema kamandamine mõjub perele ja sõpradele.
• Ärge tehke oma lapse korduvatest nõudmistest välja. Lihtsalt ignoreerige teda sellel hetkel kui ta käitub teiega üleolevalt.
• Ärge naerge tema ega tema käitumise üle. Säilitage rahu ja paluge tal oma soov öelda viisakalt, mitte ülbitsedes ega käsutavalt.
• Kui ta käitub teistega arvestades ja viisakalt, jagab oma mänguasju ning võtab arvesse mängukaaslaste soove siis kiitke teda tubli käitumise üle.
• Rääkige võimalikult tihti lapsega, arutlege erinevate probleemide. Oskus probleemidele lahendusi leida tuleb kasuks kogu eluks.
• Ärge unustage jälgida ka enda käitumist ja suhtlemist seltskonnas.
• Pöörake talle piisavalt tähelepanu ning õpetage talle viisakat ja rahulikku suhtlemist.

Hästiarenenud sotsiaalsete oskustega laps/nooruk:

• oskab luua, kujundada ja säilitada sõprussuhteid eakaaslastega
• oskab öelda ja vastu võtta komplimente
• oskab teiste emotsioone märgata ning mõista, on eakaaslaste suhtes
• heasoovlik
• on initsiatiivikas – osaleb ühistes tegevustes ning algatab tegevusi
• oskab toime tulla tugevate emotsioonidega
• oskab kirjeldada enda positiivseid omadusi
• on enesekindel
• oskab end esitleda
• aktsepteerib kriitikat, reageerib kohaselt
• aktsepteerib reegleid ja piiranguid, järgib instruktsioone
• oskab seista oma õiguste eest, reageerib ülekohtule
• oskab vaidlustada ebaõigeid reegleid ja tegevusi, ignoreerida eakaaslaste
• negatiivseid mõjutusi
• oskab toime tulla konfliktses olukorras
• oskab töötada iseseisvalt, väikestes gruppides ja meeskondades
• täidab ülesandeid oma individuaalsete võimete tasemel
• käitumine on hästi organiseeritud (ei hiline)
• oskab vaba aega mõistlikult kasutada
• oskab abi küsida
• teeb koostööd täiskasvanutega
• oskab nii alluda kui ka juhtida.

Allikad: Sotsiaalne kompetentsus,Helve Saat & Hele Kanter/http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw; “Miks lapsed nii käituvad”,Dr. Richard C. Woolfson; http://www.supernanny.com;  http://missourifamilies.org/

Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ütleb, et taotluse esitamine on vajalik vaatamata sellele, et elukohajärgne kool määratakse rahvastikuregistri andmete alusel ka neile, kelle kohta taotlust ei saabu, teatas Raepress.
Haridusamet soovitab taotluse esitada ka neil koolieelikute vanemail, kes seda seni veel teinud ei ole, sest taotlus annab olulist infot lapsele sobivaima kooli määramiseks.

Taotluse esitamiseks on aega kuni 15. märtsini. Lapsevanemaid, kelle lapsed ei asu õppima Tallinna munitsipaalkooli, palutakse haridusametit sellest informeerida kas telefonitsi, e-kirja teel või kodulehel oleva vormi kaudu.

Allikas: tallinnapostimees.ee

Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks, gripilevikut laialdaseks.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Harjumaal.

Allikas: Terviseamet.ee

Areng jälgib oma kulgu, rütmi ja mudelit. (Wahlgren:355)

Inimese temperament vajab samapalju tähelepanu, kui kõik muu isiksusega seonduv. Kasvatus aitab lapsel areneda õiges suunas. Igal lapsel on aga oma eripära ja temperament, iseenda tee kasvamiseks ja arenemiseks.
Psühhiaater Lembit Mehilane väidab (2009), et arenguloo esimene episood on väikelapseiga. Teine arenguperiood, mida lastepsühholoogid määratlevad, kestab seitsmendast kümnenda eluaastni. Psühhiaater rõhutab, et meid ei ole ühe vormi järgi valatud. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka oma kindel temperamenditüüp.

Temperamenditüübd on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest vaid nende kokkusobimisest.
Lapsevanematel ja õpetajatel on hea teada, et muuta impulsiivse lapse reaktsioone ja käitumist vaikseks on raske, et mitte öelda võimatu. Ja seda pole vajagi. Igal temperamenditüübil on oma eelised ja puudused. Meil on vaja teada laste temperamenditüübi tugevaid külgi, et aidata tal kohaneda, paremini suhelda, omandada uusi teadmisi jpm.

Koleerik

Laps on kiire ja liikuv. Ootamist on tal raske taluda. Ilmnevad kerged „emotsionaalsed plahvatused”. Tuju on muutuv (rõõmust kiiresti vihaks). Laps talub raskelt monotoonset tööd, mis nõuab püsivust ja kannatlikkust. Sellest hoolimata on koleerik sageli otsustusõimeline, endas kindel, ei tunne hirmu, armastab riske ja seiklusi. Süvenedes mingisse tegevusse, haarab kaasa ka teisi. Ta armastab vett, ujuda ja palju liikuda. Oma natuurilt on koleerik eksperimentaator- katsetaja.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Kõige tähtsam- et laps oleks haaratud teda huvitavasse tegevusse. Sellisel lapsel peab päeva jooksul kindlasti olema intensiivne füüsiline koormus. Sport tasakaalustab hästi koleerikut.
Kahjuks peab sellist last kontrollima rohkem kui teisi. Sooviga ennast ületada võib ta sagedamini sattuda ohtlikku situatsiooni. Hea on rahulikult harjutada teda nende tegevustega, kus on vajalik kannatlikkus: meisterdamine, konstrueerimine jm.

Flegmaatik
Rahulik, emotsionaalselt tasakaalukas, püsiv ja distsiplineeritud tüüp. Ükskõik millise ülesande täitmisel äärmiselt aeglane. Oma huvide osas piisavalt püsiv, omandab kergelt päevakava nõudmised. Lärmakaid mänge selline laps ei armasta, samuti intensiivset suhtlemist eakaaslastega. Võtab kaua aega, enne kui võtab vastu mingi otsuse. Kui on otsustanud, siis vaevalt oma otsust muudab.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Talle võib kerge südamega usaldada ülesandeid: laps-flegmaatik on väga kohuse- ja vastutustundlik. Ärge kunagi kiirustage teda! Siis hakkab flegmaatik tegutsema veelgi aeglasemalt! Flegmaatiku jaoks on täiesti sobimatu kiirustamise õhkkond ja täpne aja limiit. Sellisel lapsel tuleb aidata väljendada oma emotsionaalseid üleelamisi: selgitada talle, mida tunnevad teised inimesed erinevates olukordades, mis talle muret valmistab.
Et lapse käitumine ja mõtlemine ei muutuks stereotüüpseteks, anda talle rohkem loomingulisi ülesandeid, milles oleks võimalik valida mitme otsustamisvariandi vahel. Viia flegmaatikut näitustele, muuseumidesse. Las ta täiendab oma emotsionaalset kogemust.

Melanhoolik
Selline laps on emotsionaalselt väga tundlik ja kergesti haavatav. Emotsionaalne üleelamine kestab tal kaua ja segab keskendumist erinevatele tegevustele. Melanhoolik tunnetab hästi teiste inimeste emotsionaalset seisundit, määratledes seda miimika, intonatsiooni ja liigutuste järgi. ( Miks on onu nii kuri?) Melanhoolik laps vajab lähedaste tunnustust, kiitust ja tuge. Ebakindluse tõttu endas, läheb väga raskelt kontakti eakaaslastega, solvuv ja suhtub äärmise ettevaatlikkusega kõigesse uude. Väiksemgi ebameeldivus võib lapses esile kutsuda pisarad. Melanhoolik reageerib haiglaslikult väljakujunenud emotsionaalse keskkonna muutustele ( uus õpetaja, hoidja peres, lahutus jms.) Väsib kiiresti.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Sellise lapse jaoks on kõige tähtsam rahulik, heatahtlik psühholoogiline õhkkond kodus ja lasteaias. Last- melanhoolikut tuleb palju kiita, näidates talle usku tema võimetesse. Isegi kui ta täidab ülesande halvasti, tuleb temasse sisendada usku, kiites heaks tema püüdu lahendada üks või teine ülesanne.
Lapsele tuleb luua pidevalt võimalus saada eduelamusi ka kõige tähtsusetuna tunduvatest ülesannetest. Sagedamini rääkida läbi positiivsed momendid, püüda teda eemale tuua murelikest mõtetest. Õpetada talle tegema iseseisvaid valikuid ka harjumuspärastes elulistes situatsioonides (millise mänguasjaga mängida, mida selga panna, kellega mängida, mida süüa jne).

Sangviinik
Ta on elurõõmus, liikuv ja uuest tegevusest vaimustuv ja kiiresti kaasaminev laps. Kõige enam meeldib talle muljete vaheldusrikkus. Harva viib alustatud tegevuse lõpuni. Selline laps harjub kiiresti tundmatu olukorraga, haarab endaga kaasa sõpru, võib olla initsiaatoriks erinevate laste riugaste puhul. Ta on uudishimulik ja suudab oma emotsioone vaos hoida. Õpib kergesti, haarates kõike lennult. Sangviinikut huvitab rohkem protsess kui tulemus.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Lapsele peab kindlasti olema tagatud ligipääs erinevatele tegevustele. Mitte koormata teda ebahuvitava motoorse tegevusega. Küll aga tuleb sangviinikut abistada keskendumisel valitud tegevusele ja viima alustatu lõpuni. Tuleb olla nõudlik. Soovitav on, et kõik pereliikmed järgiksid ühtseid kasvatuspõhimõtteid.
Seega:
Tundes lapse temperamenditüübi eripära saame koos aidata lapsel kergemini kohaneda uues keskkonnas, toime tulema erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut. Kasvamise, arengu ja õppimise eelduseks on lapse hea enesetunne! Lapse hea suhe oma lähedastega annab lapsele turvalisuse tunde ja usu iseendasse.

Autor: MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja/www.teatoimeta.ee

Uuringus osales 11 000 briti last. Seni on arvatud, et norskamise käes kannatab hinnanguliselt üks laps kümnest. 2-4 protsendi laste rahulikku und segab uneapnoe ehk lühikesed öised hingamisseisakud. Sageli on nende hädade taga suurenenud mandlid või adenoidid.

Laste puhul on uuringud näidanud, et häiritud uni toob kaasa nii keskendumishäired kui hüperaktiivsust.

Uuringu käigus tuli vanematel täita küsimustik, milles kaardistati laste norskamise või uneapnoe tõsidus esimese kuue kuni seitsme eluaasta jooksul. Need näitajad kõrvutati käitumise iseärasustega, mida vanemad oma laste puhul täheldasid.

Selgus, et öiste hingamishäiretega lastel arenes 40-100 protsendilise tõenäosusega seitsmendaks eluaastaks mõni käitumishäire.

Teadlased tõdevad, et unehäirete tagajärjed laste puhul on seni piisava tähelepanuta jäänud. Samuti pole osatud seda käitumishäiretega siduda. Nii pole vanemad osanud rahutu lapse ohjeldamiseks võimalusi otsides tema öisest hädast ka spetsialistidele rääkida. Tähelepanuhäirete raviks kirjutatakse sageli välja ka preparaate kuigi tegelikult tuleks ravida hoopis und häirivat hingamisprobleemi.

Teadlaste sõnul on viimaste põhjuste kõrvaldamisel lahenenud ka lastel täheldatud käitumismured.

Antud artikkel ilmus USA teadusajakirjas Pediatrics. Allikas: teadus.err.ee

Foto: muinasjutumets.ee

Nüüd on küll lastel ja lastevanematel põhjust rõõmustada, kuna 24. veebruaril avas Muinasjutumets oma võlumaailma.

Muinasjutumets on uus ja ainulaadne ettevõtmine, mis korraldab üritusi ning sünnipäevi lastele vabas õhus. Õpime üheskoos lastega tundma looduse eripärasid, vaatleme, loendame, kuulame, maitseme, nuusutame, matkame. Tunneme ennast vabas õhus hästi!
Mängime vahvaid keskkonnateemalisi mänge. Räägime sellest, mida teha, kui oled metsa ära eksinud ja arutleme, kuidas on viisakas looduses käituda.

Õpime tundma loomi, linde, taimi. Kuulame linnulaulu, uurime ja jälgime tegutsemas pisikesi putukaid.

Talvel tutvume loomajälgedega. Kevadel vaatame, millised linnud meie juurde tagasi on lennanud.

Avastame loodust aastaringselt ja iga ilmaga!
Üritusi on võimalik pidada kõikjal looduses. Sobivad kõik pargid, metsad, rabad, rannikud. Tallinnas ja Tallinna ümbruses on sobivateks kohtadeks nt. Pääsküla raba, Harku mets, Glehni park, Paljassaare poolsaar, Kadrioru park, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperada, Nõmme ja Mustamäe maastikukaitseala, kõik RMK hooldatavad loodusrajad ja puhkekohad.

Miks on lasteüritusi just õues hea korraldada?
Õues saab ronida, hüpata, joosta, karjuda, peitust mängida, putukaid uurida, linnulaulu kuulata jne. Lisaks sellele mõjub õues viibimine ka tervisele hästi. Värske õhk tugevdab tervist ja teeb tuju heaks. Looduses viibimine rahustab ja viib argimõtted peast.
Laste jaoks on mets tõeline võimaluste maa. Seal saavad nad välja elada kogu oma energia, loomingulisuse ja fantaasia. Looduses viibides leiavad lapsed üles hääled, lõhnad, värvid, liikumised, rütmid – elu!

Täpsema info Muinasjutumetsa tegemiste kohta leiad www.muinasjutumets.ee

Tihtipeale on tegemist mööduva faasiga ja muretsemiseks ei ole põhjust. Pidage meeles, et  te ei saa last sundida ära sööma. Oluline on see, et ta ise tahaks süüa. Kuid mida suurema pinge alla lapse panete, seda väiksem on tema isu. Ärge tülitsege. Säilita rahu ja tegutse läbimõeldult. Liigne tähelepanujuhtimine võib viia probleemi süvenemiseni, sest soovib sellega sinu tähelepanu saada.

Praktilised nõuanded

Lase lapsel valida. Ta vaimustub toidust ja söömisest rohkem kui on saanud ise ka valida. Lase valida väheste variantide vahel-see teeb otsustamise lihtsamaks.

Kaasa laps toiduvalmistamisse. Juba 2-aastane saab abiks olla kartulite ulatamisega, 5-aastane oskab muna katki lüüa või tainast segada. 6-aastane saab harjutada retsepti lugemist. Kaasates lapse sellesse protsessi, tekitad sellega huvi toidu söömise vastu.

Väikesed portsjonid. Liiga suured portsjonid on lapsele eemalepeletavad. Pane taldrikule alati pigem vähem kui rohkem.

Uued maitsed tasahaaval. Kui tahad katsetada uusi roogasid või koostisosi siis proovi peita neid juba harjunud toidu sisse. Järk-järgult suurenda uue koostisosa kogust. Kiida alati kui ta on nõus uusi maitseid proovima.

Ole loominguline. Kui sa tead, et lapsele ei meeldi teatud toiduained välimuse pärast siis püüa läheneda loominguliselt, mõtle välja vahvaid lähenemisi toidu serveerimisel. Näiteks, juurviljad võid püreestada kastme sisse või kartulipudrusse.

Toit atraktiivseks. Vaata toitu oma lapse vaatepunktist. Kui see pole meeldiv, siis ta ei ole nõus seda ka proovima. Alljärgnevalt on toodud mõned toiduomadused, mis võivad lapse isu pärssida:

• Tekstuur. Kuiv või liiga rasvane toit võib lapsele kurgulakke kleepuda ning põhjustada iiveldust. Samuti osad lapsed ei suuda süüa püreestatud toitu.
• Kogus. Liiga suur kogus võib olla eemaletõukav. Serveeri toit suurel taldrikul, väikeste portsjonitena.
• Temperatuur.Lapsed eelistavad sooja, mitte tulikuuma toitu.
• Maitse.  Liigselt soolatud või vürtsised road ei ole lastele meelepärased. Püüa maitsestada naturaalsete ürtide ja mahedate maitseainetega. Maitseaineid võid hakata tasapisi lisama, et anda lapsele aega harjumiseks.

Allikas: “Miks lapsed nii käituvad”,Dr. Richard C. Woolfson; erinevad allikad

Mis sulle enda juures ei meeldi? Pead end paksuks? Sul on suur nina? Lühikesed jalad? Kui see on nii siis, jäta see enda teada. Laps ei oska sellistele asjadele tähelepanu pöörata, kui just ise seda pidevalt ei rõhuta.

Me ei tohiks laste kuuldes üksteist kritiseerida ega arvustada. Me sisendame lastele väärtusi alateadlikult ja tehtud kahju ei avasta enne kui on liiga hilja.

Allikas: “Lapsevanema mängureeglid”, Richard Templar.

USA-s on videomängudega liialdamine laste hulgas suur probleem. Kui sealsed lastearstid soovitavad lastel videomängudele ja teleka vaatamisele kuluvat aega piirata kahe tunnini, siis paljud lapsed veedavad ekraani külge liimituna päeva jooksul ligi kuus tundi. Kuigi igast lapsest, kes liiga palju aega videomänge mängides veedab, ei saa veel sõltlast, siis 10 protsendil lastest arenevad välja siiski tundemärgid, mis iseloomustavad ka täiskasvanud hasartmängusõltlast.

Uurimistöö USA laste hulgas näitas, et sealseid lapsi ähvardas sõltuvus, kui nad mängisid 20 tundi nädalas ja Singapuris läbiviidud uurimistöö näitas sõltuvuse märke lastel, kes mängisid 31 tundi nädalas.

Teadlaste sõnul võib lastel, kellel on suurem soodumus sõltuvuse tekkimiseks, tekkida teatud mängutundide ületamisel tõsiseid probleeme. Videomängudest sõltuvusse jäädes ei tohiks vanemad ekslikult arvata, et lapsel on lihtsalt selline periood, millest ta peagi välja tuleb. Juba tekkinud sõltuvuse puhul ei suuda lapsed ise sõltuvusest vabaneda ja Singapuri uurimistöö näitas, et 84 protsenti videomängusõltuvuses lastest olid mängude kütkes ka kahe aasta möödudes ja vajasid sõltuvusest pääsemiseks professionaalset abi.

Sõltuvus videomängudest võib kergemini tekkida lastel, kes on teistega suhtlemisel häbelikumad ja tagasihoidlikumad või kellel on väiksem kontroll impulsiivse käitumise üle.

Unepuudus toob kaasa väsimuse ja pahuruse ning võib kokkuvõttes viia depressiooni tekkimseni. Ebapiisav uni pärsib organismi võimet ennast ravida ja taastada, nõrgestab seeläbi immuunsüsteemi. Käesolevas artiklis antakse nõu, kuidas laste kasvatamise, kodu korrashoidmise ja tööl käimise kõrvalt kehale ja vaimule vajalikku puhkust leida.

Tee kindlaks oma ööpäevane rütm

Meie kehal on sisemine bioloogiline kell, mille järgi kujuneb meie öö ja päeva tsükliline rütm. Seda kella reguleerivad mitmed hormoonid aga ka välised tegurid. Sisemise kella järgimine võimaldab meil oma energiavarusid maksimaalselt kasutada.
Probleem on selles, et käitumismustrite ja harjumuste najal on võimalik kella rütmi muuta, isegi kui see erineb organismi tegelikest vajadustest. Nii võime muutuda ööloomaks, isegi kui keha tahaks sellel ajal puhata. Õnneks on võimalik oma sisemist kella une- ja ärkamisharjumustega muuta.

Päeva parim aeg

Teada tõde on, et enamik täiskasvanuid vajab igal ööl kaheksa kuni kümme tundi und, kuid sellest veelgi tähtsam on see, millal me magama lähme ja millal ärkame.
Võrdle näiteks seda, kui lähed magama kell 2 öösel ja ärkad kell 10 sellega kui lähed magama kell 10 ja ärkad kell kuus. Enamik meist on pärast 8-tunnilist und kell kuus ärgates energilisemad kui kell 10 tõustes, mis võib viia selleni, et normaalse energiataseme saavutame alles pärastlõunaks.
Kokkuvõttes on parem varem voodisse minna, sest see sobib paremini meie keha ööpäeva rütmiga. Õige magamaminekuaeg sõtlub inimesest, kuid üldreeglina võiks seejääda õhtul kella 9 ja 11 vahele.

Unerutiin on olululine ka täiskasvanutele

Majapidamistööd, sisseostude tegemine ja pesemata pesu võivad oodata – viska jalad korraks seinale ja taastada oma energiavarusid.

Teame, et lapsed magavad kindla unerutiini korral paremini. Sama tõde kehtib ka täiskasvanute puhul. Kuidas peakski olema võimalik koheselt uinuda, kui oled vahetult enne voodisse vajumist tegelenud töötegemise, seltsielu või muude ülesannetega?
Tekita endale magamaminemisrituaalid, mis aitavad vaimselt ja füüsiliselt rahuneda ja end sügavaks uneks ette valmistada. Teadlikult uneks valmistumine aitab ennetada keset ööd ärkamist, mis omakorda tagab kvaliteetsema uneja võimaldab paremini välja puhata, ning aitab päevale rahulikult joone alla tõmmata.

Parema une nimel:

• Vähenda õhtusel ajal kodus tulesid ja üldist valgust
• Loobu hilisõhtusest telekavaatamisest
• Joo tass rahustavat taimeteed (nt kummeli)
• Märgi oma mõtted päevikusse üles
• Leia raamat või lektüür, mis võimaldab sul end päevaprobleemidest välja lülitada ja aitab vaimul puhata.

Magamistuba olgu hubane

Lisaks unerituaalidele soodustab und rahulik keskkond. Nende tubade kõrval, kus võtame vastu külalisi, pööratakse magamistoale lubamatult vähe tähelepanu.
Mõtle läbi, kuidas saaksid kujundada magamistoast hubase, puhkust ja taastumist soodustava koha.
Asenda teleka ja arvuti maheda muusika ja kõlaritega, et saaksid nautida head muusikat. Kaunista seined rahustavalt mõjuvate piltidega. Soeta kvaliteetne tekk, padjad ja voodipesu.
Sule silmad ja kujutle ette hotellituba mõnusas spaas, ning oma lemmik hommikusööki. Neid asju võib olla üllatavalt lihtne imiteerida. Äkki on asi toa puhtuses, seinte värvis või sisekujunduse stiilis? Juhindu oma magamistuba kujundades nendest tunnetest.

Energiaröövlid

Vaata üle oma kofeeiini ja suhkru tarbimine. Igaüks reageerib neile erinevalt, kuid kohvi ja suhkur on nagu energialaen. Rahalises mõttes on teada, et päevast-päeva laenatud rahast elamine ei ole tulus, sest viib majandusliku läbikukkumiseni. Täpselt samamoodi ei ole tark energia saamiseks toetuda igapäevaselt kofeiinile ja suhkrule, sest selle eest peab meie keha lõpuks lõivu maksma – enamasti läbipõlemise, haiguse, unehäirete ja vaimse stressiga.

Ära ole enda vastu karm

Tuleb aru saada, et ükski alternatiivmeetod ei taga seda unekogust, mida tegelikult igapäevaselt vajame. Erinevate kohustuste vahel manööverdades tuleb ikka ette päevi, kus peame hakkama saama, kuigi pole öösel piisavalt maganud. Sellistel päevadel käi oma energiavarudega eriti hoolikalt ümber ja kasuta iga võimalust puhata. Ühe lapse vanemana võid proovida varianti tukastada päeval koos lapsega. Samuti tuleks endale natukene puhkust anda – ole enda vastu hea ja ära üle pinguta.

Majapidamistööd, sisseostude tegemine ja pesemata pesu võivad oodata – viska jalad korraks seinale ja taastada oma energiavarusid. Usu, su pere on sulle tänulik – puhanud emme on palju toredam kui väsinud, pahur ja kõigi peale karjuv ema.

Allikas: www.kidspot.com/ Tõlge: Tiina Luht

Loomulikult on tujude nakkamisel ka positiivne külg- mõjutada seda paremuse suunas. Alusta sellega juba täna!

Päeva tip on võetud: “Lapsevanema mängureeglid” Richard Templar.

Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokki sõnul sujus taotluste esitamine ladusalt.

Vastuvõtulaua töötajatele antud tagasiside põhjal jäid lapsevanemad taotlemise protseduuriga rahule. Osa lapsevanemaid arvas aga, et lisaks eKoolis taotlemisele tuleks seda teha ka paberkandjal. „See ei ole kindlasti vajalik,“ selgitas Viivi Lokk. „Samaväärsed on nii eKooli kaudu kui ka paberkandjal esitatud taotlused ning dubleerida neid tarvis ei ole. Taotluste esitamiseks on aega kuni 15. märtsini.“

Eesti Rahvastikuregistri andmetel läheb käesoleva aasta 1. septembril Tallinna koolide esimestesse klassidesse ca 4500 last. Tallinna Haridusamet kinnitab, et koolikoht elukohajärgses koolis on kindlustatud kõigile Tallinna lastele. Koolide määramise peamisteks kriteeriumiteks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning Tallinna linna elukohajärgse kooli määramise korrast tulenevalt elukoha lähedus koolile ning õdede-vendade õppimine samas koolis, võimalusel arvestatakse vanemate soove.

Hiljemalt 25. mail teavitab Tallinna Haridusamet lapsevanemat elukohajärgsest koolist eKooli kaudu e-posti aadressil või paberkandjal lapse rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Peale teate saamist tuleb vanemal hiljemalt 10. juuniks kooliga ühendust võtta ning esitada nõutavad dokumendid.

Eilse päeva seisuga oli haridusametile streigist teada andnud ka 92 kooli. Koolide puhul kestab streik kolm päeva 42 koolis, kaks päeva 30 ja ühe päeva 20 koolis.

Haridusameti teatel on streigis osalemisest teavitamiseks aega homseni, siis on selgub ka lõplik streikivate lasteasutuste arv.

Kas sinu lapse kool või lasteaed streigib?

Allikas: Delfi.ee

Kavas on mitmesugust tegevust:

• jutustame ja kuulame põnevaid lugusid;
• tutvume uute huvitavate raamatutega;
• saame tuttavaks kirjanike ja illustraatoritega;
• mängime tähe-, sõna- ja riimimänge;
• meisterdame raamatuid, isemoodi järjehoidjaid, raamatutegelasi, üllatuskarpe jne;
• jagame teadmisi lastevanematele.

Osavõtutasu on 1,50 eurot, perepilet 4 eurot (kuni neli liiget).

Alla 3-aastastele tasuta.

Pileti saab osta kohapeal ainult SULARAHAS!

Lisateave telefonil 6 177 233 .Kindlasti vaata ka kava Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt.

Päeva tip on võetud “Lapsevanema mängureeglid” Richard Templar.

Eksperdid valivad kord aastas uudiskirjanduse hulgast välja kuni 12-aastastele lastele mõeldud head lasteraamatud. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Emakeeleõpetajate Selts ja lasteraamatukogude töötajad.

2011. aasta parimateks valiti järgmised raamatud:

• Salapärane lillenäppaja, M. Keränen, Keropää kirjastus
• Tiigielu aabits, A.Turovski, K.Vainola, MENU kirjastus
• Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest, I.Martson, Petrone Print
• Suur sõnadevabrik, A.de Lestrade AVITA Kirjastus
• Volli vanad vigurid, I.Tomusk, Tänapäev
• Evelini lood, K.Priilinn, Tänapäev
• Ühe äpardi päevik, J. Kinney, Ajakirjade Kirjastus
• Parim aime: Lenni ja Tallinn, R. Kasser, Oska Kirjastus
• Parim luule: Rokenroll, Wimberg, TEA kirjastus
• Parim väikelaste raamat: Kiisu reisib, H. Illipe-Sootak, K. Erlich, Dolce Press

Hea lasteraamat on:

• Kaunilt kujundatud
• Arendab kujutlusvõimet
• Inspireerib
• Äratab uudishimu
• Näitab, kui mitmekülgne on maailm
• Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
• Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

Allikas: Lastekaitse Liit 

Xinlin Zhou ja tema kolleegid tegid 8-11aastaste lastega rea katseid, hõlmates uuringusse 12 Pekingis ja selle ümbruses asuvat algkooli. Uuringu tulemused näitasid, et nii mõnelgi puhul edestasid tüdrukud arvutamisoskuste poolest poisse.

Nii lihtsamates kui ka keerulisemates liitmis- ja lahutamistehetes ning kiirkäigul täpikeste hulga hindamisel ja arvudejada jätkamisel olid tüdrukud poistest paremad. Poisid näitasid oma paremust aga ruumiliste kujundite mõttes ümberpööramises.

Zhou sõnul mängivad keelelised oskused matemaatikas suurt rolli, kuna korrutustabeli päheõppimine on keeleline protsess ja aritmeetilistes tehetes järjehoidmiseks on head keelelised oskused suureks eeliseks. Nii tuleks Zhou sõnul laste arvutamisoskuste arendamisel keskenduda poiste puhul nende matemaatilise keeleoskuse arendamisele ja tüdrukutega teha rohkem tööd ruumilise taju arendamiseks.

Allikas: teadus.err.ee

Kuidas olla koolis toimuvaga kursis?

• Esimene võimalus, mida pakuvad juba väga paljud Eesti koolid, on kasutada E-kooli
teenust. Sealtkaudu saame kursis olla oma lapse hinnetega, tundide ja kursuste
teemadega, lapsele antud koduülesannete ja talle tehtud märkuste ning tema
puudumistega.
• Teine võimalus on lihtsalt oma last tähelepanuga kuulata, temaga kooliasjadest
vestelda. Ei piisa vaid rutiinsest küsimusest: „Kuidas sul koolis läks?”
• Tuleks jälgida lapsele väljastatud hinnetelehti ja ning tõsiselt suhtuda igasugustesse
paberitesse või e-posti, mida koolist saadetakse. Poleks paha mõte sellelaadsed
sõnumid koondada ühte kindlasse kohta, et probleemide korral oleks võimalik mälu
värskendada või oma väiteid tõendada.
• Kui laps tundub murelik, hakkab järjest saama halbu hindeid või kooliminekut kartma,
on see märk probleemist. Tuleb reageerida kohe: vestelda lapsega ja püüda teada saada
tema norutuju või hirmu põhjusi, vajadusel kontakteeruda klassijuhatajaga või
vastavate aineõpetajatega. Oluline on teada saada probleemi põhjus ja sellest kõigile
asjaosalistele teada anda. Siis alles saab hakata probleemi konstruktiivselt lahendama.

Kuidas aidata lapsel õppida?
On raske tõmmata piiri, kustmaalt lapsevanemal üldse oleks vaja oma nina lapse
asjadesse toppida ja kustmaalt muutub see tarbetuks või isegi pealetükkivaks. Vanema roll ei
seisne selles, et lapse eest tema töö ära teha või püüda kooliõpetajat asendada. Sellised
meetodid on karuteene tegelikule õppimisele, mis peab toimuma meie lapse ajus ja kooli
klassitoas. Kuid siiski peaks ema või isa olema küllalt lähedal, et koolitööd näha.

Veenduge, et õppimise ajaks oleksid lapse füüsilised põhivajadused rahuldatud.Laps ei saa keskendunult õppida, kui tal on kõht tühi, janu või külm, kui ta on väsinud või
ärritunud või kui ruum on umbne ja hapnikuvaene.

Lastel, kes teevad kas oma toas või muus rahulikus kohas laua taga kodutööd, on ema
või isa, kes askeldab köögis või teeb elutoas midagi muud, heites aeg-ajalt möödaminnes
pilgu, veendumaks, et lapse tähelepanu on koondunud nõutavate üleannete täitmisele. Need lapsevanemad on kohe kättesaadavad, kui on vaja vastata lapse meelest imelikele küsimustele või kui vastus küsimusele number kolm on liiga segane ja vajab täiendavat mõtlemist. Sellist laadi vanematepoolse huvi ja järelevalve tulemus on enamasti laste head hinded.

Kui õppiva lapse käsutuses ei ole tema vanemaid, on igasugune muu kodune
õpiriistvara (lapse isiklik arvuti, digimärkmik jms) vähemalt algastmes üsna kasutu ning võib
isegi lapse õppimise juurest eemale kallutada. Meil puudub ju sageli võimalus kontrollida, kas laps koostab referaati või mängib arvutimängu. (Mõnikord tuleks kasuks teha lapse õppimisja arvutinurk erinevatesse kohtadesse või kaaluda tõsiselt, millisest vanusest alates lapsele isiklikku arvutit võimaldada. Kodutöid, mis tingimata nõuavad arvuti kasutamist, ei anta ju umbes gümnaasiumieani eriti palju ja neid on tõenäoliselt võimalik teha ka perekonna ühise arvuti taga.)

Kuidas lapsevanem saab taktitundeliselt lapsele õppimises tuge pakkuda ja abiks olla:

• Ärge tekitage lapses pingeid liialt kõrgete ootustega. Lähtuge tema individuaalsetest
võimetest ja suutlikkusest. Ärge võrrelge teda mitte teiste lastega, vaid tema tänast
taset eilsega.
• Tagage lapsele sobiv õppimiskoht, kus oleks vaikne ja rahulik ning kust puuduksid
segavad ning tähelepanu kõrvale juhtivad tegurid (teler, arvuti jmt). Püsige läheduses,
et saaksite vajaduse korral abi anda või aeg-ajalt lapse tööle pilgu peale heita. Samas
vältige olukorda, kus kogu õppimise ajal lapse kõrval istute ja iga tema sammu
juhendate.
• Leppige kokku kindel õppimisaeg, mis sobiks nii teile kui lapsele. See soodustab
rutiinse õppimisharjumuse tekkimist.
• Veenduge, et õppimise ajaks oleksid lapse füüsilised põhivajadused rahuldatud. Laps
ei saa keskendunult õppida, kui tal on kõht tühi, janu või külm, kui ta on väsinud või
ärritunud või kui ruum on umbne ja hapnikuvaene.
• Lubage lapsele õppimise vahepeal lühikesi puhkepause. Püüdke need ette planeerida,
näiteks tehke paus iga õppeaine ülesannete sooritamise järel.
• Aidake lapsel õpiharjumust kujundada ning oma aega planeerida! Tehke päris algul
koduseid ülesandeid koos, siis saab laps üsna pea selgeks, kuidas end ise järgmiseks
koolipäevaks ette valmistada.
• Aidake ka sisuliselt õppida! Kui laps tuleb abi küsima või kõrvalt vaadates on näha, et
ta ei saa enam ise edasi, peaks abi pakkuma. Püüdke selgust saada, mis jääb
arusaamatuks ning seejärel lahendage ülesanne koos läbi. On kasutu, kui kergema
vastupanu teed minnes teha ise lapsele ülesanded ära. Ta omandab sel juhul osa
puudulikult.
• Püüdke muuta õppimine toredaks ja huvitavaks, õpetades last kasutama erinevaid
õpistiile toetavaid vahendeid.
• Kindlasti tuleb kõik koolitööd lõpuni teha ja iial ei tohi öelda, et las see jääb või käib
küll. Tehke oma lapsele selgeks, et ta on võimeline ise midagi saavutama. Laske tal
üksi töötada. See annab eneseusaldust.
• Kõik, mis on jõukohane, peaks laps ära õppima iseseisvalt. Kellel algklassides
iseseisva töö harjumused välja ei kujune, ei omanda neid ka viiendas ega seitsmendas.
• Tunnustage ja julgustage alati lapse väiksemaidki jõupingutusi.
• Esialgu kontrollige koos, kas kotis on kõik järgmiseks päevaks vajalik. Edaspidi jätke
see lapse kohustuseks ja kontrollige aeg-ajalt selle täitmist.
• Jälgige lapse puhkerežiimi! Et kooli algus on nii emotsionaalselt kui ka vaimselt
koormav, võib lapsel suureneda puhkuseks vajalik uneaeg. Mitte ühtegi päeva ilma
värskes õhus mängimata! See kindlustab pika ja rahuliku une.
• Leidke võimalusi tasakaalustada lapse vaimselt ühekülgset ja koormavat argipäeva.
Trenn, ühised ettevõtmised, külaskäigud sõprade poole ja kodused puhkeõhtud aitavad
säilitada tasakaalu nii lapse sees kui ka tema ümber.
• Hoidke kontakti kooliga! Klassijuhataja käest saab infot nii lapse õppimise kui ka
suhtlemise kohta ja võimalikele kitsaskohtadele saab jälile juba eos. Kodus ei peaks
õpetajaid kiruma. See teeb lapse ebakindlaks. Rääkige õpetajaga, kui te arvate, et teil
on põhjust kurta.

Õpistiilid

Õpistiil tähendab selliste teatud ühisjoontega õpimeetodite hulka, mille abil
konkreetne inimene on võimeline kõige efektiivsemalt õppima. Õpistiil sõltub mälutüübist
ja iseloomu eripäradest, samuti intelligentsuse laadist.Visuaalne õpistiil on seotud nägemismäluga. Kui millegi meeldejätmine on eriti hõlbus sel teemal joonistades, mõttekaarte koostades, märkmeid kritseldades, videoid või filme vaadates, aga ka tekste lugedes, kaarte või pilte vaadates, end midagi tegema kujutledes, siis on tegemist visuaalse õpistiiliga.

Auditiivne õpistiil kasutab kuulmismälu. Auditiivse õpistiili puhul võtab inimene
kõige edukamalt infot vastu loenguid, selgitusi, helisalvestisi kuulates, samuti muusika
kujul. Selline inimene õpib edukalt aruteludes osaledes või teiste inimeste ideid kuulates,
aga ka iseendale valjusti ette lugedes või omaette sellest rääkides, mida ta parajasti teeb
või õpib.

Kinesteetilise õpistiili eelistajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi
praktiliselt läbi tehes. Talle tuleb kasuks, kui õppimine on ühendatud liikumise, katsete,
mudelite, mängude, näitlemise või jäljendamisega. Kinesteetilise õpistiiliga inimene õpib
pigem harjutamise kui teooria kaudu. Talle tuleb kasuks õppimisega paralleelne märkmete
tegemine, faktide sedelitele kirjutamine, skeemide kritseldamine, olulise allajoonimine.
Siiski on harva leida inimest, kellele oleks omane ainult üks, teine või kolmas
mälutüüp või õpistiil.

Enamikul inimestel avalduvad erinevates olukordades ja erineval
määral siiski kõigi kolme tunnused ja uuringud näitavad, et edukad õppijad kasutavad
nende kõigi meetodeid. Seepärast tasub õppimisel rakendada peale eelistatud stiili ka teisi õpistiile.

Erinevad andelaadid ja nende arvestamine õppetöös
Ameerika psühholoog Howard Gardner on esitanud multiintelligentsuse teooria, mille
kohaselt on igal inimesel erinevad anded oma intelligentsuse väljendamiseks. See tähendab, et intelligentsus võib väljenduda väga erinevalt ja me ei peaks mitte mõtlema, kui võimekas meie laps on, vaid kuidas ja milles tema võimekus avaldub.

Selle teooria järgi on olemas vähemalt üheksa andelaadi, mida saab probleemide
lahendamisel ja ühiskonnas väärtustatud tegevustes kasutada. Seda on tähtis arvestada ka lapse õpingutes. Neist kaheksa levinumat on loetletud ja iseloomustatud peatükis
„Erivajadustega laps. Andekas laps (Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas)”.

Mõtlemine on tegevus. Me peaksime küsimusi esitades ja last suunates talle piisavalt
mõtlemisaega jätma.

Õppimissoovitused multiintelligentsuse rakendamisel.
• Keeleline andekus. Laske lapsel teha informatsioonist oma sõnadega kokkuvõte või
ümberjutustus. Tehke teemakohastest võtmesõnadest ja faktidest poster. Laske tal
koostada enda testimiseks küsimused, millele saab vastata kas „jah” või „ei”. Laske tal
välja mõelda teemaga seotud mõistatusi või mänge.
• Loogilis-matemaatiline andekus. Kasutage kategooriatesse liigitamist ja loetelude
koostamist. Otsige mudeleid, jadasid, järjekordi jm seaduspärasusi. Laske lapsel
koostada skeem, mis selgitab teemat samm-sammult.
• Muusikalis-rütmiline andekus. Laske lapsel valida inspiratsiooni ja sobiva
atmosfääri tekitamiseks sobiv vaikne taustmuusika. Ergutage teda panema
informatsioon luule-, laulu- või räpploovormi. Laske tal otsida õpiteemaga mingi
omaduse poolest seostuv muusika ja põhjendada, miks just see.
• Kehalis-kinesteetiline andekus. Külastage õpitava teemaga seotud muuseume ja
paiku. Laske lapsel kasutada märkmepabereid vajaliku informatsiooni
väljakirjutamiseks, mõttekaarte, faktisedeleid. Laske tal välja mõelda teemaga seotud
mänge, liikumist jmt-t.
• Ruumiline andekus. Kasutage õppimisel mõttekaarte ja päripäeva liiumise tehnikat.
Joonistage informatsiooni põhjal postreid ja karikatuure. Vaadake õpitava teema kohta
videomaterjale, presentatsioone, skeeme ja graafikuid.• Interpersonaalne andekus. Võimaldage lapsel kellegagi oma ideid jagada, leida
õpingukaaslane. Las ta õpetab ise teisi või jutustab, mida õppis või teada sai. Laske tal
välja mõelda või esitada õpitava teema kohta küsimusi.
• Intrapersonaalne andekus. Õpetage laps seostama õpitavat ja oma ideid isikliku või
perekondliku kogemusega. Laske tal üles kirjutada teemaga seonduvad olulised
küsimused ja otsida neile vastuseid. Las ta kirjutab üles, mis teda õppimise juures
häiris või ärritas või millega ta nõus ei olnud, või vastupidi, millega ta jäägitult
nõustus. Ergutage last pidama isiklikku õpipäevikut, kuhu märgite üles, mida ta ühel
või teisel päeval õppis või teada sai.
• Naturalistlik andekus. Külastage õpitava teemaga seotud kohta, tutvuge sealse
geograafia, looduse ja vee-eluga. Laske lapsel endale selgeks teha, milline roll on
õpitava teema juures loodusel (kliima, ilm, loomad, toiduainete tootmine jms).
Koguge koos loodusest esemeid, mis võiksid seostuda õpitavate teemadega.
Nipid, mida lapsevanem võiks õppimise ja õpetamise kohta teada
• Mõtlemine on tegevus. Me peaksime küsimusi esitades ja last suunates talle piisavalt
mõtlemisaega jätma.
• Üks võimalus on aidata lapsel õppimise juures keskenduda kõige tähtsamale ja tulla
selle juurde ikka ja jälle tagasi. Lihtne, ent väga oluline strateegia on teksti täiendav
ülelugemine, et sellest rohkem informatsiooni otsida või seda paremini mõista. Teiste
lihtsate võtete hulgas on ümberjutustamine või kokkuvõtte tegemine.
• Õpiprotsessi oluliseks osaks on riskeerimine ja vigade tegemine. Edasi areneme
selliste ülesannete najal, mida alguses mõnevõrra raskeks peame. Oluline on, et lapsed
õpiksid tagasilöökide ja raskustega toime tulema ning ennast pingutama.
• Teistega koostööd tehes (vanematega, sõbraga jne) õpib laps rohkem kui üksinda.
• Meil on tarvis anda lastele võimalusi tuua oma mõtted nähtavale nii kõnes kui kirjas.
Teatud mõttes ei tea me, mida mõtleme, enne kui näeme seda kirjalikult väljendatuna.
Tähenduse loomine ja kommunikeerumine sunnib meid mõtlema ja uuesti üle
mõtlema, mida me tahame öelda.
• Kui julgustame last õpitava kohta üha küsimusi esitama, hakkab ta rohkem nägema,
rohkem mõtlema ja rohkem teada saama.
• Kui õpetame lapse oma (õpi)tegevust planeerima, on tal võimalus ise luua oma
maailma kord, struktuur ja etteennustatavus. Selle asemel et olla passiivne vastuvõtja,
kes kuulab, mida tal teha tuleb, saab temast nii tegevuste planeerimise kui teostamise
aktiivne osaleja. Planeerimist alustame väikestest asjadest, näiteks mõtleme läbi,
kuidas õppida homseks ajaloo kontrolltööks.
• Õppimise kvaliteeti tõstab selle tulemuste revideerimine. Õpetame lapse tehtud
ülesannete kohta iseendalt küsima: „Kas see on päris valmis? Kas see on mõistlik?
Kas ma olen saavutanud selle, mida oli vaja?”
• Õpikuga tõtt vahtimine on üks kõige ebaefektiivsemaid viise faktide meeldejätmiseks.
Õppimine läheb hõlpsamalt, kui kasutada mitmeid erinevaid õpistiile hõlmavaid
meetode: mõttekaarti, faktisedelid, päripäeva liikumise tehnika jms. Püüdkem aru
saada, milline õpistiil on omane meie lapsele ja harjutagem teda seda arvestama.
• Väga kasulik õpioskus on olulise eristamine ebaolulisest. Seepärast arendagem lapses
seda oskust teadlikult. Laskem tal esile tuua kolm kõige tähtsamat ja kolm mitte eriti
tähtsat fakti loetud peatükist. Õpetagem ta kokkuvõtet tegema ja välja tooma
olulisimat. Õpetagem ta sündmusi või fakte tähtsuse järjekorras esitama.• Et ülesannet hästi sooritada, tuleb küsimust täielikult mõista. See ei ole kahjuks
loomulik oskus ja saab tihtilugu kontrolltöös või eksamil komistuskiviks. Küsimustele
vastamist saab muuta efektiivsemaks küsimuse lahtimõtestamise ja konkretiseerimise
kaudu. Õpetagem seda lapsele. Mille kohta tuleb vastus leida? Kas peame loetlema,
võrdlema, selgitama, analüüsima? Mitu põhjendust või võrdlust tuleb välja tuua? Kus
asub tekstis koht, kust leiame vastuse?
• Faktiteadmiste meeldejätmisel tasub kasutada vanu häid mälutehnikaid: õpitava
tükeldamist ja rühmitamist eri kategooriate järgi, seose loomist õpitava ning
konkreetse tegevuse või žesti vahel, riime, salmikesi jmt (nt KELK – kagu, edel, loe,
kirre).

Mõned nutikad õpimeetodid
Mõttekaart
Mõttekaardi saame teha õpitava teooriapeatüki, mõne ajaloosündmuse, kirjandusteose
jms kohta, samuti saab selle abil genereerida uusi ideid ja küsimusi. Mõttekaardi struktuur
sarnaneb viisile, kuidas aju moodustab ideedevahelisi ühendusi ja seoseid – seetõttu on see efektiivne ja mõtlemist soodustav vahend.
Mõttekaardi keskmesse joonistatakse ovaal või ristkülik ja kirjutatakse sinna sisse
käsitletav põhiteema. Seejärel hakatakse selle ümber üles kirjutama teemaga otseselt
seonduvaid mõisteid ja fakte (teemasid), ühendades need joone abil keskmes oleva teemaga.
Mõistete ja faktide juurest joonistame omakorda edasiviivad harud ja kirjutame nende otstesse nende kohta käivad detailsemad faktid (alateemad).
Mõttekaardile võib infot kanda ka joonistuste, kritselduste või märkidena. Suurema
mängulisuse ja parema meeldejätmise huvides võib kasutada erivärvilisi pliiatseid ja erineva jämedusega jooni, kleeppilte jms-t.
Mõttekaardilt on hea õpikupeatüki sisu seda üle lugemata korrata. Samuti on see tõhus
viis ühtse suurema teemaga kontrolltööks õppida. Ainuüksi kaardi joonistamine on hea võte õpitava meeldejätmiseks.

Faktisedelid
Õpitavast materjalist kirjutatakse eraldi sedelitele või postkaartidele üles nt 12 (kuid
võib ka väiksemal või suuremal arvul) erinevat fakti, kasutades erinevaid värve ja nii vähe
sõnu, kui võimalik. Edasi saab kaartide abil õppida mitut moodi. Näiteks segada kaardid ja püüda need faktid õigesse järjekorda panna. Fakte võib laduda ka tähtsuse järjekorras või põhjus-tagajärg-seoses. Samuti võib kaardid laduda tagurpidi lauale, siis kõik peale ühe ringi keerata ning kontrollida, kas me mäletame, mis ringikeeramata kaardil kirjas oli.

Päripäeva liikumise tehnika
Päripäeva liikumise tehnika on kasulik millegi kronoloogia õppimiseks, jutustamiseks
valmistumisel või sündmuste ning nende järjestuse meeldejätmisel.

Alguses joonistatakse kahe lõikuva teljega graafik. Kui soovime, võime sellele
arusaadavuse huvides märkida ka kesksed kellajad: 12, 3, 6 ja 9. Laps peab esitama
märksõnad ja kujundid või pildikesed kronoloogilises järjekorras, järgides kellaosuti liikumise suunda.

Allikas: Aidi Vallik/ http://aidi.adisain.eu/

Lastel tekib vajadus ringi tormata ja karjuda. Enese tühjaksjooksmine enne paikset tegevust teeb istumise lapsele kergemaks ja parandab tema aju hapnikuvajadust.

Keerake maha üleliigne heli kodus. Kui teie lapsel on keskendumisega raskusi, lülitage televiisor ja raadio välja. Valige vaikseks tegevuseks mingi rahulik koht, kus miski ei hajutaks lapse tähelepanu ja kus te saaksite tema läheduses viibida.

Eemaldage liigsed asjad, mis hajutavad lapse tähelepanu. Pange kappi ära mänguasjad, mida tal hetkel vaja pole. Kui kodus on väikelapsest õde või vend, pakkuge talle tegevust toa teises nurgas, et väiksem ei saaks suuremat häirida.

Veenduge, et lapse füüsilised põhivajadused oleksid rahuldatud. Laps
ei saa keskenduda, kui tal on kõht tühi, janu või külm, kui ta on väsinud või
ärritunud või kui ruum on umbne ja hapnikuvaene.

Alguses võib teha puhkepause iga natukese aja tagant, järk-järgult paigalistumise aega pikendades.

Erinevate allikate põhjal