Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena

Difteeria

Difteeria on ülemistes hingamisteedes, peamiselt neelus kulgev kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, lõpeb haigus enamasti surmaga.
Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena, arenenud riikidesse seda nö. imporditakse mujalt. Seetõttu ei mõelda diagnoosi otsides esmajoones difteeriale, kuid õige ravi hilinemisel ei saa haiget enam päästa. Ligikaudu iga kümnes difteeriasse nakatunu sureb.

Teetanus

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on surmaga lõppev haigus. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel nahahaava.
Õigeaegselt tegemata jäänud teetanusvastased kaitsesüstid võivad hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral.

Läkaköha

Läkaköha on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Köha võib jääda kestma ka peale paarinädalast ravikuuri. Imikute läkaköha on tõsiselt raske haigus, mis põhjustab hingamisraskust, kopsupõletikku, aga ka ajukahjustust või krampe.Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamus surmajuhte on alla 3kuu vanuste imikute hulgas. Läkaköha võib olla imikute äkksurma üheks põhjuseks; selle tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia. Enne läkaköha vastu vaktsineerimise alustamist oli väikelaste suremus läkaköhasse ca 1%. Laste vaktsineerimine on vähendanud läkaköhasse haigestumist ligikaudu 150 korda.

Mis tekitab läkaköha?
Läkaköha tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis.

Kuidas läkaköha tekitaja levib?
Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Haigustekitaja Bordetella
pertussis levib ainult inimeste hulgas. Läkaköha on väga kergesti nakkav haiguse
varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul, mil nakatuvad kuni 90%
läkaköha vastu vaktsineerimata haigega kokkupuutunud inimestest. Haiguse
inkubatsiooniperiood on keskmiselt 7-10 päeva, ulatudes 5 kuni 21 päevani.

Millised on läkaköha haigusnähud?
Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele – nohu, aevastamine, väike
palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala
pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha.
Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda
ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel
ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.

Kuidas diagnoositakse läkaköha?
Vaktsineerimata lastel on vereanalüüsis tüüpiliseks leiuks tugev leukotsütoos, samas kui
C-reaktiivne valk ja settereaktsioon on normaalsed. Haiguse varajases staadiumis võib
tuvastada haigustekitaja ninaneelust võetud proovist. Rohkem kui kuu aega köhinud
patsientide diagnoos kinnitatakse ELISA meetodiga. Arvestades läkaköhale tüüpilist
haiguspilti, võib diagnoosini jõuda ka kaudselt, köhivate kontaktsete isikute uurimisega.

Kuidas hoiduda haigestumisest?
Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul
põdeda rohkem kui üks kord. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus
ei ole eluaegne. Läkaköha vastu hakati Eestis lapsi vaktsineerima 1957. aastal, millele
järgnes oluline haigestumise langus. Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria ja
teetanuse vaktsiiniga, mille esimene doos tehakse 3kuuselt. Vaktsiini manustamise järel
kulub 2 nädalat immuunsuse väljakujunemiseks. Immuniseerimiskava kohaselt
manustatakse kokku viis vaktsiinidoosi, neist viimane 6-7 eluaasta vanuses.

Kuidas tõkestada läkaköha levikut?
Oluline on laste õigeaegne vaktsineerimine ja kergekäelise immuniseerimisest
keeldumise või selle edasilükkamise vältimine. Läkaköha leviku piiramiseks tuleb vältida
haigega otsekontakte ja mitte lubada lasteaeda, kooli jm nakkusohtlikul perioodil 21
päeva jooksul või siis vähemalt 5-päevase ravikuuri jooksul. Ravi määrab arst. Alla 7-
aastased lähikontaktsed, kes pole saanud 4 vaktsiinidoosi või sellest on möödas enam kui
3 aastat, tuleb vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kõikide diagnoositud läkaköha
juhtude kohta teavitavad arstid Terviseametit.

Esinemine Eestis
Enne vaktsineerimise alustamist oli haigestumine läkaköhasse Eestis üle 100 juhu
100 000 elaniku kohta aastas, mis langes 3,8 haigusjuhuni aastatel 1972.-1981.; viimane
surmajuht registreeriti Eestis 2007. aastal (ühekuune vaktsineerimata laps perekonnast,
kus varem haigestusid kaks perekonnaliiget). Viimastel aastatel on jälle suurenenud
läkaköhasse haigestumine, 2008. aastal registreeriti 36,2 juhtu ja 2009.aaastal 46,9 juhtu
100 000 elaniku kohta. Üle 15aastaste ja täiskasvanute osakaal haigestunute hulgas on
suurenenud 40%ni.

Allikas: Vaktsiin.ee; vaktsineeri.ee

Autor

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kolme last. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

Lisa oma kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.