Author

Maria Veike

Browsing

Lego auhinnamäng! Loosiratas on keerelnud-viimased võitjad!

Oleme võlgu ühe loosi! Teeme seda nüüd! Liisusalmid on lapsepõlve osa ja väga oluline lapse arengus. Täname kõiki kirjutajaid ja loodame, et nii mõnigi lapsevanem sai indu, et lastele liisusalme lugeda. Liisusalmide loosivõitjad on kasutajad: Signe, Marelle ja Ülle M. 
Eelmiste looside võitjad, ootame teie kontakte samuti (kes pole veel saatnud). Postitame täna teele, et ikka kingitused kuuse alla jõuaksid!
Eelmiste looside võitjad:

Peretraditsioonid
Arendavad tegevused lastega
Maitsvad ideed

Väikelapse arengule on soosivad igasugused lühikesed riimid ja lõbusad salmikesed, mida üheskoos riimis lugeda. Liisusalmid ja lasteriimid on väga olulised  keele ja huulte aktiviseerimiseks. Liisusalmidega tegevuste saatmine aitab lapsel eristada häälikuid sarnastest häälikutest. Pealegi, koos lapsega liisusalme lugeda on üks ütlemata vahva koostegevus.

Millised on teie pere lemmikud lasteriimid? Jaga vahvaid riime ja osale loosimises. Seekord loosime Lego Duplo komplekte lausa 3!

Oodatud on ka vahvad videod 🙂

Ja nüüd riimitama….

“Kassipojad Liisu-Miisu, leidsid nurgast vana viisu.
Sihker- sahker, ussi-pussi, viisu paelad läksid vussi”

Ps. Vaata ka eelmiste nädalate võitjaid siit

Kas laste taimetoitlasena kasvatamine tagab nende normaalse kasvu?

Esimesed elukuud

Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni.lisatoiduga-alustamine

Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt beebi vajadustele ja võivad potentsiaalselt kaasa tuua imiku jaoks eluohtliku seisundi. (Siiski võib taimseid piimasid väikeses koguses kasutada toidu valmistamisel.)

Esimesed tahked toidud

Nelja- kuni kuuekuused beebid hakkavad ilmutama märke, et on valmis esimeste tahkete toitude söömiseks. Sellisteks märkideks on võime istuda ja istudes tasakaalu säilitada, võime kasutada keelt toidu liigutamiseks suu tagaossa ning korralikult neelata, isu suurenemine (beebi on näljane isegi siis, kui teda toita 8–10 korda päevas), suurenenud huvi toitude vastu, mida teised söövad ja võime toitu haarata ning suhu pista. Kindlasti ei tohiks lapsele anda tahkeid toite enne, kui ta on saanud neljakuuseks. Pea nõu oma laste- või perearstiga, kes aitab otsustada, millal on õige aeg uute toiduainete lisamiseks lapse menüüsse.

Tahkete toiduainete lisamine on järk-järguline protsess, mis nõuab kannatlikkust. Parim aeg uute toitude lisamiseks on vahetult enne imiku imetamist ja alustada tuleks väikestest kogustest, näiteks ühe teelusikatäiega päevas ning kogust vähehaaval suurendada. Tahkeid toiduaineid tuleb anda lusikalt või näpu otsast, kindlasti tuleb vältida püreede söötmist lutipudelist. Korraga tuleks lisada ainult üks uus toiduaine, sest siis on võimalik jälgida, kas see põhjustab beebil allergilisi reaktsioone. Enne järgmise toiduaine lisamist tuleks pidada u 3–4 päeva vahet; kui peres esineb mõnele konkreetsele toiduainele allergilisust, on soovitatav enne järgmise uue toiduaine lisamist oodata 6–7 päeva.

Rauaga rikastatud imikute riisihelbepuder on heaks esimeseks toiduks, kuna see on väga hea rauaallikas, lapsele lihtne seedida ja tõenäoliselt ei tekita ka allergilisi reaktsioone. Laste rauavarud, mis on sündides loomupoolest kõrged, hakkavad ammenduma ajaks, mil laps on 4- kuni 6-kuune. Kuna laps ei ole esialgu harjunud teiste toitudega peale rinnapiima (või toitesegu), on esimesi tahkeid toite soovitatav rinnapiimaga (toiteseguga) segada. Kui laps on riisiga harjunud, võib menüüsse lisada ka teisi teravilju nagu kaer, oder, tatar, hirss, mais ja rukis. Nisu lisamisega soovitatakse oodata lapse vähemasti 8-kuuseks saamiseni, sest nisu võib tõenäolisemalt tekitada allergiat.

beebitoit2Kui laps sööb teraviljatoite juba umbes ⅓–½ tassi päevas, võib menüüd täiendada köögiviljapüreedega, mida tuleks samuti lisada ükshaaval, et oleks võimalik tuvastada võimalikke allergiaid tekitavaid köögivilju. Headeks esimesteks köögiviljadeks on püreestatud kartulid, porgandid, herned, maguskartulid, rohelised oad ja avokaadod.

Puuviljad on soovitatav menüüsse lisada pärast köögivilju, sest siis jõuab laps harjuda köögiviljade maitsetega enne, kui kogeb puuviljade magusat maitset. Headeks esimesteks puuviljadeks on korralikult pudrustatud banaanid, pirnid, õunad ja virsikud. Tsitruselised puuviljad ja tsitruseliste mahlad on tihti allergiate põhjustajaks ning seetõttu ei soovitata neid enne aastaseks saamist.

Tahkete toitude menüüsse võtmise perioodil on imiku toitmisel peamine roll endiselt rinnapiimal või piimasegul ning seda vähemalt kuni aastaseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu on ka oluliseks tsingi allikaks väikese vegani menüüs.

Valgurikkad toidud

Umbes seitsme- kuni kaheksakuuselt on laps valmis esimeste valgurikaste toiduainete söömiseks ja siit alates hakkab vegan beebi toidukava mõnevõrra erinema segatoiduliste laste omast. Esimesteks valgurikasteks toitudeks väikeste veganite menüüs on korralikult pehmeks keedetud ja pudrustatud oad, pudrustatud tofu ning sojajogurt. See on hea aeg selliste tugevamaitseliste köögiviljade lisamiseks menüüsse nagu leht- ja käharkapsas, aga ka teised rohelised lehtköögiviljad. Tugevat maitset annab mahendada, kui neid püreestada koos magedate või magusate toitudega nagu õunapüree, tofu või avokaado.

Tagamaks, et lapse seedesüsteem suudab korralikult kaunviljalisi seedida, tuleks jälgida lapse väljaheidet. Kui sellel on hapu lõhn ja lapse pepu muutub punetavaks ning tekib nähaärritus või kui kaka sisaldab ubade tükikesi, tuleks kaunviljaliste uuesti andmisega natuke vahet pidada.

Tükilisemad toidud ja üleminek pere toidule

Tükilisema pehme toiduga, nagu nt tofu- ja leivatükid, tuleks hakata last harjutama alates umbes 10-kuuselt. Kui laps on saanud aastaseks, lisanduvad toidusedelisse pähklivõid ja tahhiini, mida on soovitatav õhukese kihina leivale määrida. Umbes üheaastaselt toimub üleminek pere toidulauale.

Üldiseid soovitusi imikute toitmiseks

Imikule ei tohi anda toiduaineid, mis võivad põhjustada kurkutõmbamist. Sellisteks toiduaineteks on nt popkorn, pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, samuti tuleb hoiduda pähkli- ja seemnevõide lusikaga andmisest ja liialt paksu kihina leivale määrimisest. Kunagi ei tohi last jätta üksi sööma või jooma, eriti perioodil, mil laps alles õpib end ise toitma.

Toitudele ei ole soovitatav lisada soola, suhkrut (sh tehislikke magusaineid) ega vürtse. Ettevaatlik tuleb olla mahlade andmisega, kuna need teevad kõhu täis ja lapsel jäävad teised toitainete- ja kaloririkkamad toidud söömata. Samuti võib liigne mahlade tarbimine põhjustada kõhulahtisust. Mahlade joomist soovitatakse piirata u 175 ml päevas ning tuleks vältida magustatud mahlade andmist. Taimekaitsevahendite jääkide sissesöömise vähendamiseks on soovitatav võimaluse korral kasutada mahetoiduaineid.

Aruta oma lastearstiga lapse toidulisandite vajadust. Kõigile rinda saavatele imikutele soovitatakse D-vitamiini varsti pärast sündi juurde hakata andma, sest rinnapiim sisaldab väga vähe D-vitamiini. Raualisandite andmine sõltub lapse toidusedelist. Rinnaga toidetavatele beebidele tuleb B12-vitamiini lisandina juurde anda ainult juhul, kui ema toit ei sisalda piisavalt B12-vitamiini. Ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud toiduained.

Väga piiravad toitumisviisid nagu fruitaarlus ja toortoitlus võivad olla liialt kalori- ning valguvaesed ja sisaldada liiga vähe mõningaid vitamiine ning mineraalaineid. Sellest lähtuvalt ei soovitata neid imikutele ega lastele.

„Eluaegsete taimetoitlaste pikkus, kehakaal ning kehamassiindeks on sarnane neile taimetoitlastele, kes on hakanud taimetoitlasteks hilisemas eas, millest võib järeldada, et hästi planeeritud taimne toitumisviis lapse- ning noorukieas ei mõjuta lõplikku täiskasvanuea pikkust ega kehakaalu. Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid. Taimetoitlastest laste ja noorukite toit sisaldab segatoitlastega võrreldes vähem kolesterooli, rasvu ning küllastunud rasvu ning rohkem puu- ja köögivilju ning kiudaineid. Taimetoitlastest lapsed on saledamad ja nende vere kolesteroolitase on madalam.“

Allikas: vegan.ee

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed.

Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad.

Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia.

Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada.

Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000.

Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks, suureneb vanusega ka nurisünnitamise oht.

Ühtlasi on üle 35-aastasel naistel täheldatud sagedasemat sünnituse esilekutsumist ja kaasaaidatud sünnitust.

Lapseootele jääda sooviv naine peaks enne viljastamist külastama arsti ja laskma teha põhjalikud uuringud. Mõlema partneri haiguslood ja nende suguvõsas esinenud haiguste analüüs võimaldab paremini kindlaks teha haigusi, mis ema ja tulevast last võivad ohustada.

Lisaks võimaldab see hinnata oma füüsilist valmisolekut ning teha vajalikud proovid ja uuringud. Seejärel saab juba astuda vajalikud sammud, et end enne rasestumist parimasse vormi viia.

Paraku võib üle 35-aastase naise suurimaks takistuseks olla rasestumine ise. Kahekümnendate esimene pool ehk 20-24 on naise kõige viljakamad eluaastad, 35.-39. eluaastaks langeb naise viljakus pea kolmandiku võrra.

Isegi viljatusravi ja kunstliku viljastamise puhul esineb vanematel naistel rohkem komplikatsioone, mistõttu on probleemide ilmnemisel soovitatav võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Kui kõik ülalnimetatud ohutegurid on läbi mõeldud, saab keskenduda aspektidele, mis kaasnevad lapse saamisega olenemata sünnitaja vanusest. Nendeks on kvaliteetne arstiabi, tasakaalustatud toitumine ning emotsionaalne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks, mis saab olema sinu töö järgmised 18 aastat.

Paljud naised, kes on lapse saamise edasi lükanud ja soovivad vanemas eas emaks saada, kogevad, et nende võrdlemisi hea tervis võimaldab raseduse probleemideta lõpuni kanda ja enamikul juhtudel täiesti terve lapse ilmale tuua.

Allikas: http://www.babycentre.co.uk/

Miks ja millal lapsega silmaarsti juurde?

Foto: Tiina Luht/ Fotograatsia.ee
Foto: Tiina Luht/ Fotograatsia.ee

Ennetamaks erinevaid nägemisprobleeme peaksid lapsevanemad oma lapsed kolmeaastaselt silmaarsti juurde kontrolli viima.

Kui selles vanuses avastatakse, et lapse silmanägemist on vaja parandada, siis õigeaegse sekkumisega võib laps n-ö probleemist välja kasvada.

Silmaarst testib lapse nägemisteravust, silmade liikuvust ja optilist ehitust. Laste nägemishäired tuleb varakult diagnoosida ja ravida.

Kui lapse silmade optiline ehitus ei ole korras ja nägemisteravus ei ole piisav või esineb strabism ehk kõõrdsilmsus, siis arst määrab lapsele raviprillid. Sageli saavad lapsed oma esimesed raviprillid 3-4 aasta vanuselt ja kannavad neid pidevalt kooliea alguseni. Vahel tuleb prillid määrata juba 1-2 aasta vanusele lapsele.

Prille kandes silmad ei väsi nii palju, laps hakkab nägema selgemini nii kaugele kui lähedale. Silmalihaste kontroll ja silmade koostöö on parem. Prille õigesti kandes areneb kiiremini ka nägemisteravus. Kas ja kui palju tuleb prille edasi kanda koolieas, sõltub, kui palju on selleks ajaks muutunud silmaehitus ja paranenud nägemisteravus.

Kui silmade nägemisteravus ei ole võrdne, üks silm näeb halvemini, siis tuleb hakata amblüoopset ehk laiska silma „treenima”. Lisaks raviprillide kandmisele tuleb paremini nägevat silma kinni katta teatud aeg iga päev, et nõrgem silm hakkaks rohkem nägema. Seda nimetatakse oklusioonraviks ja selle ravi pikkuse määrab silmaarst.

Silmaarsti poole võiks pöörduda laps, siis kui:

  • vaatab televiisorit väga lähedalt või kissitab silmi
  • pikemaajalise lähitöö ajal kurdab väsimust, kipitust silmades või peavalu
  • istub laua ääres kõveras, vaatab lähedalt ja pea viltu
  • lugemisel ja kirjutamisel kortsutab kulme, katab ühe silma kinni
  • hõõrub sagedasti silmi
  • pingutab sageli silmi
  • kaotab sageli lugemisel järje, ajab tähti ja ridu segamini
  • on punaste silmadega ning laud võivad ketendada.

Kuidas lapse silmi hoida ja kaitsta?

Kõige enam rikub lapse silmi erinevate ekraanide liigne vaatamine.

Alla kolmeaastased lapsed ei peaks üldse arvuti taga aega veetma, sest ekraanilt tulev info ja helid tekitavad müra ning väsitab üldiselt, mis omakorda väsitab lapse silmi.

Lasteaialapse ekraaniaeg ei tohiks ületada 20 minutit päevas. Algklassides on see aeg 30 minutit ja vanemates klassides 45 minutit korraga. Koolilapsel ei ole soovitatav üle 1-2 tunni päevas arvutit kasutada.

Vältima peaks ka pimedas või hämaras toas televiisori vaatamist, mis omakorda väsitab silmi ja tekitab silmade punetust ja väsimust. Oluline on jälgida, et televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine ei tule uneaja arvelt.

Allikad: Õpetajate leht/10.2016; silmalaser.ee

Kuidas tulla toime mitme lapsega korraga

Emaks olemine toob kaasa hulga väljakutseid. Foto: Dreamstime / Tomasz Trojanowski
Emaks olemine toob kaasa hulga väljakutseid. Foto: Dreamstime

Kui perre sünnib teine laps, peab lapsevanem hakkama oma tähelepanu jagama. Samal ajal kui tegeled ühe põnniga, saab teine pahandusega hakkama. Kui kontroll kaob, võid tunda end kaheks rebituna.

Ootad, et vanem laps näitaks üles natukenegi mõistmist sinu stressi suhtes, kuid loomulikult ta seda ei tee.

Kes peaks ootama? Kuidas tasakaalustada oma vanema lapse vajadusi ja aidata tal tähti õppida samas kui noorem vajab vannitamist ja magama panekut? Lõpmatuseni ei saa ka täiuslik olla. Vahel on täiesti normaalne tukastada, ärrituda ja tunda kurnatust, kuid mitte igal õhtul.

Loo lapsele realistlik pilt sellest, mis teda ees ootab kui beebi sünnib. Esialgu ei tee ta eriti midagi peale magamise, nutmise, söömise ja mähkmete määrimise. Beebi ei ole mängukaaslane, mängukaaslaseks saab ta alles mõne aasta pärast. Abiks võib olla ka teemakohase kirjanduse ettelugemine, näiteks Eesti Lastekirjanduse Keskuse riiulitelt võib leida sellist kirjandust:

  • A. Pervik “Paula ja Patrik”
  • A. De Petigny “Kaspar saab väikese õe”
  • A. Renoult “Jänes Joonatanist saab suur vend”
  • L. Tungal “Kristiina,see keskmine”
  • K. Soans “Teistmoodi Sirel”

Hoolitse, et sul oleks vanema lapse jaoks eraldi aega. Kumbki vanem peaks veetma iga päev kahekesi aega vanema lapsega. Hämmastav, kuidas isegi 10 minutit segamatut kahekesiolekut võib parandada lapse-vanema suhet, samuti ka käitumist. Lase lapsel valida tegevus, mida koos teete.

Esimene samm

Püüa jääda nii rahulikuks kui võimalik. Proovi mitte oma ärritatuse ja isikliku survega niigi kisarikast olukorda veelgi hullemaks teha. Loe kümneni ja kasuta enda rahustamiseks erinevaid rahunemisnippe.

Teine samm

Vähenda iseendale pandud ootusi ja standardeid. Sa ei saa korraga tegeleda rohkem kui kolme asjaga, proovi kuidas tahad. Ära sea endale ebarealistlikke standardeid nagu korras majapidamine, soe toit laual, kasitud beebi ja täiuseni haritud poeg. Kõige sellega sa päeva lõpuks hakkama ei saa.

Kolmas samm

Ignoreeri paratamatust. Kui tital mähkmeid vahetades ajab suurem laps ümber terve kastitäie asju, ära karju ega satu masendusse – tegele sellega siis, kui sul aega on.

Neljas samm

Ära ürita mängida superema/superisa. Püüa mõista, et vanemana on sul palju tegemist, kuid püüa silmas pidada laste vajadusi ja jälgi, kuidas nemad sellele hullumeelsele elustiilile reageerivad. Võid tunda end taksojuhina, kes tormab peatumata ühest sihtpunktist teise, sest Janel on ju ujumistrenn, Toomas tuleb viia jalgpallitrenni ja Luise tuua lasteaiast. Samal ajal kui sina ühest kohast teise sõidad, saavad nemad rahulikult autos võileiba süüa.

Viies samm

Palu abi kui seda vajad ja see võimalik on. Su abikaasa saab mõned ülesanded enda peale võtta. Raskel hetkel võid alati mõne lähedal elava sugulase appi kutsuda. Kui saad seda lubada, palka endale lapsehoidja, kas või kõige raskemaks paariks tunniks päevas.

Allikad: iVillage; peresuhted.ee