Author

Elle Hein

Browsing

Laps läheb kooli. Mida ta peab oskama?

Refereerides Õpetajate Lehest artiklit,  milles Tabasalu Tibutare lasteaia õppealajuhataja ja Tallinna pedagoogilise seminari alushariduse ja täiendusõppe lektor Kaire Kollom räägib koolivalmidusest (Õpetajate Leht,  2. september,2011). Artikli peateema on see, et lapsevanemad on sageli hirmul sellepärast, kuidas nende esimese klassi lapsed koolis hakkama saavad ja mis nendega seal juhtuma hakkab. Elu näitab aga, et kui lapsevanem on oma lapsukest ette valmistanud kooliminekuks alates tolle sünnist, on kõik korras. Mida see tähendab? LUGEMINE Loomulikult tekib vanematel suur hirm, kas tema laps oskab ikka piisavalt lugeda ja õigustatud on küsimus, kas ta peab oskama seda teha, kui kooli läheb. Siin rõhutab Kaire Kollom, et lapsel on loomulikult koolis lihtsam, kui ta juba oskab lugeda. Sageli leidub lasteaias hulganisti neid, kes veerivad. Kuid  lugemise soravusest ja kiirusest olulisem on see, kas laps saab ka loetu mõttest aru. Niisiis on olulisel kohal funktsionaalne lugemisoskus. ARVUTAMINE Arvutamisoskuse kohta väidab Kaire Kollom, et 12 piires liitmine ja…

Spikker koolikatsetele

„Läheneme õpilastele nagu vabrikandid – oluline on standardile vastavus. Peaksime olema nagu aednikud –iga taim on unikaalne ja vajab eraldi tähelepanu“. – Sir Ken Robinson Nagu keegi lapsevanem väitis, on eliitkoolidel väga hea oma kontingenti valida – „eliitkooli õpetajad võivad seda teha sadade ja sadade laste hulgast ning valida sealt vaid ühe klassi jagu eriti toredaid, kes on ideaalsed, kenad, parajalt tõsised, jutukad, heade sportlike omadustega jne“. Kuidas seda valikut teha, kui need katsetele tulnud loevad hästi, kirjutavad vigadeta, arvutavad saja piires ja kordavad vähimagi vaevata inglisekeelseid sõnu ja lauseid, vähe sellest – paljud neist võivad ka inglise keeles eksamineerijaga vestelda? See jääb otsustajate teada. Suur osa kooli sissesaamisel on lapsevanemal ning altkäemaks ei tule kõne allagi. Kui kahe jalaga tugevasti maas kinni olla, siis sisse saadakse õppimiskallakuga kooli sisse peamiselt kahel moel. Esimene neist moodustest tähendab lapse drillimist kõikvõimalikul moel ja kõiki meetodeid rakendades – alates eelkoolist ja lõpetades…

Milline on kooliküps laps?

Sellele küsimusele vastab Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja Anne Ode. Kuigi koolis on praegu ülikiire aeg, nõustus Anne Ode vastama mõnele Nupsu esitatud küsimusele. Esmajoones rõhutas Anne Ode, et kasvanud on teadlike lapsevanemate hulk. Eelkoolis õppivad lapsed läbivad katsed ja üha vähem on neid vanemaid, kes oma lapsed sealt ära võtavad, kui selgub, et neid GAGi vastu ei võeta. Nad kasutavad erinevaid võimalusi, et last arendada ja et laps saaks edukalt õppida ükskõik millises koolis. Eelkooli õppetöö jätkub GAGis aprilli lõpuni. Uurisime, milline võiks 1. klassis õppima asuv laps üldjoontes olla. Anne Ode vastas: „Isiksuseomadustest on koolilapsele olulisemad sõbralikkus, koostöövalmidus, teistega arvestamine, hoolivus, tähelepanelikkus, kuulamisoskus, julgus.“ Kooliküpsus ei seisne ainult teadmiste olemasolus, vaid eeldab ka valmisolekut lävida kaaslaste ja õpetajatega. Millised sotsiaalsed oskused peaksid esimesse klassi tulijal olema? Anne Ode: „Laps peab * oskama nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega suhelda, * olema valmis leidma endale sõpru, * märkama, et inimesed…

Positiivne kehakeel: õpeta lapsele, kuidas edukalt suhelda

Inimesed ei suhtle omavahel ainult sõnade abil. Kui nad vahetavad informatsiooni, siis kõne hõlmab edasiantavast sõnumist 7%, lausutavate sõnade toon annab edasi 38% edastatavast ning üle poole (55%) sõnumist moodustab kehakeel.  Lapsedki kasutavad suhtlemisel enam kehakeelt kui verbaalset suhtlust. Uuringute alusel väljendavad lapsed sõprussuhetes alla 10% oma tunnetest sõnade abil – peamine on suhtlemises kehakeel. Laps räägib oma sõpradega alla 20 minuti päevas. Koolieelikule on vaja edukaks suhtlemiseks selgitada kehakeele olemust, sest see aitab tal luua sõprussuhteid ning avaldada kaaslastele suuremat mõju kui pelgalt rääkimine. Lapsele võib seletada, et kuna inimesed tutvumisel eriti palju ei räägi, siis seda suurem osa on sõprussuhete sõlmimisel tema kehakeelel. Esmamulje inimesest tekib ikka tema kehakeele põhjal. Siin pole mõtet heietada lugusid kenast sisemusest, vaid tuleb õpetada last oma kehakeelt valitsema niipalju, et ta kohe uude seltskonda sisenemisel põlu alla ei satuks. Lapsele saab selgitada, et on olemas avatud kehakeel, mis annab teateid suhtlemisvalmidusest,  ja…

Minu ema on närvihaige!: Vanemad läbi teismelise pilgu

Pidevalt jagatakse lapsevanematele näpunäiteid, kuidas oma lapsi kasvatada. Kes võtab õppust, kes mitte. Kahjuks ei õpeta lastele keegi, kuidas kasvatada oma vanemaid.  Ja paljud lapsed on oma vanematega hädas, uskuge. Neil pole, kellele oma muret kurta. Nad küsivad üksteiselt foorumites nõu ja on õnnetud. Jõlguvad tänavatel, augustavad end, nutavad pool ööd patja ja lõiguvad, värvivad veerand tukka roosaks, tätoveerivad, sõidavad puruks isside ülihinnalisi masinaid ja iseennast. Õnnetud ja üksi. Meie ühiskond on absoluutselt täiskasvanukeskne. Töö- ja olmemured on peamised teemad, mis meedias silma torkavad. Veel on saada häid seksinippe, ilunõuandeid, võrgutamisõpetusi, tööl käitumise eeskirju, dieeditrikke. Räägitakse kaupadest ja teenustest, euriborist ja Kreekast, üleaisalöömistest ja korruptsioonist.  Hoitakse silma peal tantsusaatel ning lastakse osaliste kohta lendu kõlakaid, ennustades, kes sealt kellega käima hakkab ja arutatakse „Kodutunde“ uue saatejuhi armuelu ning tehakse riivatuid vihjeid. Kus on laps? Meie ühiskond on ulmeline täiskasvanute ühiskond. Siin elavad ja toimetavad ainult suured, tähtsad ja targad. Laste tunded,…